EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS

ES-i teadussekretär on Killu Paldrok (killu@eki.ee).
Raamatukogutööd teeb Annika Oherde (annika.oherde@eki.ee). Tema tööaeg on teisipäeviti ja neljapäeviti kella 12–16.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamise
25. aastapäevale pühendatud konverents Väike-Maarjas 24.–25. aprillil 2013.

Kava, ettekanded ja veebiülekanne

Ettekanded:
Urmas Sutrop "Missugused on keeleliste erivajadustega inimeste rühmad?"
Karl Karlep "Kõnepuuete olemus ja avaldumine"
Marika Padrik "Kui laps õpib emakeelt nagu võõrkeelt..."
Ingrid Rummo "Düspraksia – kõnetu inimene suhtluses"
Meelis Mihkla "Subtiitrite helindamine – kas, kuidas, kellele ja miks?"

J. V. Veski päevale sõidab Tallinnast buss. Edasi-tagasi sõidu hind on 5 eurot, mittetöötavatele pensionäridele ja üliõpilastele 2 eurot.
Väljasõit 27. juunil kell 8.15 Eesti Keele Instituudi eest (Roosikrantsi 6). Tartust sõidab buss tagasi Tallinna kell 17.
Sõidusoovist palume teatada ESi hiljemalt reedeks, 21. juuniks.

OK 1/2013 Trükis on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2013. aasta kevadnumber; aastakäigud 2000–2011 on avaldatud nüüdsest ka veebis, vt sisukorda. Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot. Oma Keelt saab ka tellida, vt tellimisjuhendit. Aastatel 2000–2012 avaldatud artiklid on kantud MS Exceli tabeliformaadis registrisse: OK_register_2000-2012.xlsx

22. märtsil 2013 peetud aastakoosoleku protokoll PDF-ina.

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond".

Soovitus väliskohanimede esitamiseks ÕS-is (11.03.2013)
Ajaloosündmuste nimetuste õigekiri. Terviktekst (16.11.2012)
Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest (11.06.2012)

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf.

Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima viisteist mullust keeletegu. Peaauhinna valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Silvi Vare sõnaraamatut "Eesti keele sõnapered", I-II.
Ministrid tõstsid esile ka Kaisa Laose, Külli Laose, Mark Soosaare (toimetaja) ja Raigo Tšetšini tegu "Kihnukielsed uudisõd Vikerraadios".

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (197 häält) "Eesti etümoloogiasõnaraamat", autorid Iris Metsmägi (peatoimetaja), Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar.

Pikem ülevaade on HTM-i kodulehel

Üleskutse Laurentsiuse Selts kutsub toetama Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamist Kuusallu. Vt lähemalt http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/.

Sügavama keelehuviga õpilaste jaoks oleme otsustanud asutada Emakeele Seltsi noorteühenduse. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms).

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.

ESA 58 (2012) ilmub trükis Veski päevaks 27. juunil.

ESA täistekstid ja inglisekeelne kodulehekülg asuvad alates 56. köitest (ilmus juunis 2011) Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee.
Köidete nr 47–55 sisukorda vt rubriigist "Aastaraamat".

Alates 56. köitest on ESA artiklitel CrossRef-is registreeritud DOI-tunnus.
ESA kuulub ERIHi klassifikaatori järgi kategooriasse C / NATional (NAT), mis vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.2.

Tasuta võimalus laadida oma nutitelefoni eesti õigekirja mobiilirakendus Sõnar, vt lähemalt http://keelevidin.ee

Wiedemanni grammatika ES esitles detsembris 2011 Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti keele grammatikat". Grammatika on tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit.

President Toomas Hendrik Ilves külastas 17. novembril 2010 Emakeele Seltsi. Fotogalerii

ESTERi kaudu tehtav elektrooniline päring kuvab teiste kohaviidete seas otsitava trükise olemasolu Emakeele Seltsi Roosikrantsi 6 asuvas raamatukogus.

Emakeele Selts korraldas eesti keele küsimusi käsitlevate vaatmike väljaandmise. Vaatmikud ilmuvad viies keeles (eesti, vene, prantsuse, inglise, saksa) ning tutvustavad eesti keele kujunemislugu, murdeid, kirjakeele ajalugu, allkeeli, keelekorraldust, keele õpetamist, uurimist, keeletehnoloogia ja keelepoliitika küsimusi, eesti keelt väljaspool Eestit ning Emakeele Seltsi tegemisi. Vaatmikke saab alla laadida kodulehe rubriigist "Väljaanded".