EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS













    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N suletud
    R 12–16

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    Tallinn 10119

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank

Sõna sisse minek About


XLIX J. V. Veski päev teemal "Eesti ja liivi keele ajalugu"
esmaspäeval, 27. juunil 2016 kell 11.15
Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139)

Heli Laanekask "Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest"
Külli Prillop "Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles"
Tiit-Rein Viitso "Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal"
Miina Norvik, Valts Ernštreits "Uus liivi grammatika"
Karl Pajusalu "Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana"

Kell 14.00 järgneb Eduard Vääri liivi uurimuste kogumiku "Liivi rahva keel ja meel" esitlus
Kell 15.45 asetatakse lilled akadeemik J. V. Veski kalmule



Eduard Vääri kogumik

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud artiklikogumik "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (430 lk).

Kogumikku esitletakse 27. juunil kell 14 Tartus Veski päeval toimuval eesti ja liivi keele ajaloo teemalisel konverentsil. Konverents toimub kella 11.15–14 TÜ peahoones aud 139.

Sõna sisse minek



õ-tähe 200 aasta juubel
16. septembril 2016 toimub õ-tähe 200 aasta juubeli auks keelekonverents Tabivere rahvamajas ja Äksis

Ettekanded:
Valve-Liivi Kingisepp "Kuidas tuli õ täht eesti kirjakeelde?"
Pire Teras "õ häälduse varieerumine"
Kristiina Praakli "õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele"
Fred Puss "õ-tähe kasutusele võtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades"
Kersti Taal "Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses"
Taavi Pae "Kuidas õ-hääliku piir jõudis Regio atlasesse?"

Korraldajad: Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti-uuringute tippkeskusega (CEES).



Üliõpilaskonverents
23. septembril 2016 Tartu Ülikoolis

Emakeele Selts tähistab Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Kutsume oma keeleuurimistöödest rääkima bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid ning 2016. aastal lõpetanud bakalaureusi ja magistreid, oodatud on ka tänaste ja eilsete gümnaasiumiõpilaste ettekanded.

Palume teatada esinemissoovist hiljemalt 9. septembriks e-posti aadressil es@eki.ee või postiaadressil Emakeele Selts, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Esinemissoov sisaldagu järgmisi andmeid: esineja nimi, teema, õppeasutus, juhendaja nimi, ettekande teesid (100–150 sõna). Ettekande pikkus on 20 minutit, millele lisandub arutelu. Ettekande vastuvõtmisest konverentsi kavva teatame 15. septembriks.



Keeletoimkonna otsused

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond".

Hetkel on keeletoimkonnas arutlusel sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine, vt otsuse kavand (doc-fail)
Kommentaarid ja küsimused sidekriipsuga rindliitsõnade käänamise otsuse-eelnõu kohta on oodatud meiliaadressile kulli.habicht@ut.ee.

Keeletoimkonna varasema tegevuse lühikokkuvõtteks soovitame lugeda Krista Kerge artiklit "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, 77-83)



Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on välja kuulutanud ettevõttenime võistluse, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele.
Kandidaadid tuleb esitada elektroonilises keskkonnas sisu.ut.ee/nimekonkurss või posti teel Emakeele Seltsi postiaadressil.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2016.

Statuut



Noortesektsiooni keeleõhtud

Alustame keeleõhtutega, kuhu on ennekõike oodatud 1. ja 2. aasta bakalaureusetudengid ning gümnasistid, kes soovivad vabas vormis erinevatel keeleteemadel arutleda ja kohtuda (uute) huvitavate inimestega. See on hea võimalus tutvuda TÜ keeleuurijatega ning otsida endale sobivat uurimistöö või bakalaureusetöö teemat. Ja mis kõige parem – kellelegi ei panda hindeid.

Kuhu kuulub eesti keel



Keeletegu 2015

2015. aasta keeleteokonkursi peaauhinna võitis Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne, rahvaauhinna pälvis «Hiiu sõnaraamat».

Keeleteo üritus on järelvaadatav aadressilt http://www.uttv.ee/naita?id=23725



Aastakoosoleku kokkuvõte (2015)

Emakeele Seltsi aastakoosolek toimus 27. märtsil 2015 Tallinnas.
Koosolekul valiti auliikmeks Enn Ernits ja Lembit Vaba; vastu võeti 15 uut tegevliiget. 2015. aasta liikmemaks on töötavatele liikmetele 7 eurot, pensionäridele ja üliõpilastele 3 eurot.

Aastakoosoleku lühikokkuvõte PDF-failina.



Väliskeelepäevad

Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
Üritused / väliskeelepäevad



Digiraamatud

ES jätkab vanemate väljaannete digiteerimist. Digiteeritud raamatud asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel (vt rubriiki "Väljaanded").
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet). Töös on kaks sarja, millest digiteerituna on saadaval:

Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (1–5 / 1920–1924)
Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetised (1–16)



Emakeele Seltsi noorteühendus

Sügavama keelehuviga õpilaste jaoks oleme otsustanud asutada Emakeele Seltsi noorteühenduse. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms).

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



Õpetajastipendium

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium andsid eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja kuus 400-eurost stipendiumi. Taotlusi esitati 19. Stipendiumikomisjon, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad, otsustas stipendiumi määrata järgmistele üliõpilastele: Paula Randver (TLÜ), Reti Könninge (TÜ), Kristiina Sirkel (TÜ), Maarja-Liisa Vokksepp (TÜ), Kadi Kivilo (TLÜ) ja Riin Buddell (TÜ).



OK 2/2015

Trükis on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2015. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis nüüdsest kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

Aastatel 2000–2014 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

OK_register_2000–2014.xlsx

OK 2 / 2015



Emakeele Seltsi aastaraamat

Veski päevaks ilmub ESA 61 (2015).

ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". Alates 44. köitest on ajakirja täistekstid avatud juurdepääsuga andmebaasis CEEOL.

ESA ingliskeelne kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee.

ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

ESA 51



Eesti keele arengukava seire

Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
aastate 2013–2014 kohta.

PDF




Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek"

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek" (495 lk).
Lembit Vaba on kogumiku koostanud aastatel 1989–2015 peetud ettekannete ja avaldatud uurimuste põhjal. Esimese osa uurimused käsitlevad balti-läänemeresoome keelekontaktide eri aspekte, läänemeresoome keelte balti laenude substitutsiooni probleeme ning läänemeresoome sõnade või sõnarühmade etümoloogiat. Teise ossa on koondatud töid, milles analüüsitakse läti ja hääbunud kura keele ning läänemeresoome (eesti, liivi) keelte vastastikuseid mõjutusi. Kolmas osa hõlmab läänemeresoome, eriti eesti sõnavara etümoloogilist uurimist üldisemalt puudutavaid kirjutisi ja sõnalugusid.

Sõna sisse minek



Üleskutse

Laurentsiuse Selts kutsub toetama Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamist Kuusallu.

30. märtsil 2015 toimus Tallinnas Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents "Kummardus Ahrensile". Tervitustega esinesid Karl Pajusalu ESi ja Teaduste Akadeemia nimel, Urmas Sutrop EKI-st ja Sulev Valdmaa Laurentsiuse Seltsist. Ettekandeid pidasid Mati Hint, Heli Laanekask ja Toomas Paul.

Vt lähemalt http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/.

Kuldne-Ahrens.jpg


Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf.