EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS

ETTEKANDEKOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

Üritused on reastatud kronoloogiliselt, varasemate kõnekoosolekute ülevaadet saab lugeda, klikkides ürituse pealkirjale.


XLIII J. V. Veski päev teemal ”Keelekontaktid ja eesti keele grammatika”
Esmaspäeval, 28. juunil 2010 kell 10.00 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis

Avasõna HELLE METSLANG
LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas
JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles
HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped
ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis
MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel
Kava pdf-failina

Piret Norvik Mari Must murdekoguja ning uurijana
Mari Mets Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust
Inge Käsi Pildikesi Hella Keema eluteelt

PÄEVAKAVA (pdf-ina)
12.15 Seltsi aastakoosolek Tartu Ülikooli peahoone 139. auditooriumis
15.00 Pidulik kõnekoosolek Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis

Irina Külmoja Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga
Jelena Kallas Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles
Peter Kehayov Mõtteid vene mõjust eesti morfosüntaksis

Valts Ernðtreits (Riia) Läti Vabariigi keelepoliitikast
Ilmar Tomusk (Tallinn) Leedu keelepoliitika põhisuunad 2003–2008
Maksim Krongauz (Moskva) Vene keele riiklik korraldus: probleemid ja perspektiivid
Raimo Raag (Uppsala) Lihtsameelsusest reaalsustajuni: Rootsi keelearenduse hiljutisest suunamuutusest
Jüri Valge (Tartu) Soome keele tulevikukavast

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458–460

HEIDO OTS Misasja nad seal toimetavad?
REILI ARGUS Keeletoimetajate õpetamisest Tallinna ülikoolis
ANU ROOSENIIT, ANU VANE Keeletoimetajast ettevõtja ja õpetaja – mis on aktuaalset

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458–460

Kolmapäeval, 4. novembril kell 16.15 tutvustati Tartu ülikoolis Emakeele Seltsi kõnekoosolekul ajakirja Language Typology and Universals (STUF) teemanumbrit ”Estonian in typological perspective” (2009, 1/2).
Numbri toimetaja on Helle Metslang, artiklite autorid Reili Argus, Martin Ehala, Mati Erelt, Petar Kehayov, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Reeli Torn-Leesik.
Veebiaadress on http://www.atypon-link.com/AV/toc/stuf/62/1-2

Helle Metslang Lühiülevaade teemanumbrist
Martin Ehala Lingvistilised strateegiad ja markeeritus eesti morfoloogias
Reili Argus Eesti keele omandamine - mõned tüpoloogiliselt relevantsed jooned
Petar Kehayov Tabuintensiivistajad kui polaarüksused eesti keele näitel

Emakeele Selts tähistas Euroopa keeltepäeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2009. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased. Konverentsi alustas EKKI õppejõudude tutvustustund, lõpetas aga avatud diskussioonituba „Kas eesti rahvas jääb ellu?“

KAVA pdf-failina

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73–75

Avasõna HELLE METSLANG
PEETER PÄLL Mitmekeelsus Eesti nimedes
EVAR SAAR Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes
MARJE JOALAID Sufiksilised isikunimed läänemeresoome keeltes
LENNE OJAMETS Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla
ANNIKA HUSSAR Eestlaste eesnimed 1900. aastal

Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

TIIA TULVISTE Kõne areng eesti lapsel ja teistel lastel
PIRKO TÕUGU Lasteaialapsed omavahel: kes räägib ja mida

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 959

I. Akadeemiline osa
”Väliseestlased ja eesti keel” – prof JÜRI VIIKBERG

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 89. tegevusaasta (2008) – Annika Hussar, ESi teadussekretär
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2009. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse voliaeg
6. Auliikmete valimine
7. Läbirääkimised

ANNA VERSCHIK Retseptiivne mitmekeelsus
RAILI POOL Täis- ja osasihitise kasutamisest suulises ja kirjalikus õppijakeeles
PILLE ESLON Eelistustest käändevormide kasutamisel

HELMI NEETAR Ajalooline teave sõnaraamatus
URMAS SUTROP Metsapoole
VILJA OJA Murdesõnavara peegeldusi
Kogumiku "Kodukeel ja keele kodu" esitlus.

REILI ARGUS
Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega
SIRLI PARM Lastekeele ajasõnad
MAIGI VIJA, REELI TORN-LEESIK, RENATE PAJUSALU Tegumoekategooria lapsekeeles

Emakeele Selts esitles värsket väljannet: "Ennemustitsel mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII".
Koostanud ja toimetanud Mari Must, Eevi Ross ja Helju Kaal

Mulkide tegemistest rääkis ALLI LAANDE

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Oma uurimistööde tulemusi tutvustasid gümnaasiumiõpilased, Tartu ja Tallinna ülikooli ning Soome tudengid.

Kadri Kaljurand Sõna edasi polüseemiast kognitiivse lingvistika vaatenurgast
Rosina Savisaar Omadussõna ilus – kuidas me seda kasutame? (vt ettekande slaide)
Rebeka Grossfürst Tsitaatsõnad SL Õhtulehes (vt ettekande slaide)
Ülle Kimmel Kontseptuaalsed metafoorid tulekahjude kajastamisel ajakirjanduses (vt ettekande slaide)
Evelyn Lätt Väldete õpetamisest põhikoolis (vt ettekande slaide)
Katri Krall Keelekümblusklassi laste eesti keel (vt ettekande slaide)
Keit Lipp Eesti kirjandusklassikute tekstide keelelisest redigeerimisest Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu “Põhjakonn” alusel
Inna Nekrassova Mitmekeelse ühiskonna küsimus Eesti ja Suurbritannia moslemite näitel (vt ettekande slaide)
Kristi Pällin Eesti tulema ja minema ning soome verbid tulla ja mennä (vt ettekande slaide)
Maija Sirola Soome nüüdiskeele komitatiiv
Maili Nurme Impersonaali ainsa argumendi staatus eesti keeles (vt ettekande slaide)
Kristel Uiboaed Ühendverbid eesti murrete korpuses (vt ettekande slaide)
Aune Esinurm Definiitsuse avaldumine eesti vanas kirjakeeles (vt ettekande slaide)
Tuomas Huumo keeleteadusest

Laiendatud kava pdf-failina.

EVA LIINA ASU Eesti lauseintonatsioonist
TUULI TUISK Liivi katketoonist

Esitleti kaht raamatut:

Tiit-Rein Viitso "Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud"
Ilse Lehiste, Pire Teras, Valts Ernštreits, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Tiit-Rein Viitso "Livonian Prosody"

Avasõna
TÕNU TENDER, ANDRES HALLMÄGI 1934. a ja 1995. a keeleseadused: ühist ja erinevat
OTT KURS Maateaduse terminoloogia arendamisest 1920. aastail
JAKOB KÜBARSEPP Eesti keel õppe- ja teaduskeelena tehnikahariduses
REET KASIK Eesti keel ja keeleteadus Tartu ülikoolis 1919–1940
RIHO SAARD Luterliku kiriku eestistamisest
TIIT HENNOSTE
Vabaduse tulemine. Eesti ajakirjandus ja tema keel Eesti Vabariigi algusajul

1. veebruarist 15. maini 2008 kestnud sõnakogumisvõistluse pidulik lõpetamine toimus esmaspäeval, 2. juunil Tartu ülikoolis. Sõnakogumisvõistluse lõpuüritusele olid oodatud parimad kogujad ja nende emakeeleõpetajad, aga nende kõrval olid teretulnud teisedki keelehuvilised. Ürituse kavva kuulus TÜ peahoone ekskursioon, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi tutvustus (vana kirjakeel, foneetika jm) ja pidulik lõuna TÜ vanas kohvikus.

Ettekanded:
Anni Oja Noorte keele konservatiivsusest Internetis
Annika Kilgi Sõnakogumisvõistluse tulemustest
Uuemat tehnoloogia sõnavara - noorema vanuserühma võitja Jaan Erik Kiissel vestleb Annika Kilgiga sellest, kuidas ta keelt kogus
keskmise vanuserühma võitja Katriin Vesik Vanavanemate keelekasutus Saarte murdes
vanema vanuserühma võitja Kadi Soop Noorte hinnanguline sõnavara
Huno Rätsep Eesti polüglottidest

NB! Sõnakogumine jätkub ka pärast võistlust.

ENE VAINIK Kehaosad eesti keele piltlikes emotsioonikirjeldustes (vt ettekande slaide)
HILLE PAJUPUU JA RENE ALTROV
Eesti emotsionaalse kõne korpuse nähtavad ja nähtamatud küljed (vt ettekande slaide)
ANNI OJA Emotikonid ja nende funktsioonid eestikeelses virtuaalsuhtluses

ANNA VERSCHIK Keeleliste elulugude teooriast ja uurimisvõimalustest (vt ettekande slaide)
KRISTIINA PRAAKLI Võrgustikuanalüüs ja selle rakendamine keeleteaduses
MARI METS Suhtlusvõrgustikest kahes Ida-Võrumaa külas

I. Akadeemiline osa
Prof Karl Pajusalu ettekanne Lähedane liivi keel (vt ettekande slaide)

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 88. tegevusaasta (2007) - aruande esitab teadussekretär Annika Hussar
2. Revisjonikomisjoni aruanne - Kullo Vende
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2007. aasta liikmemaksu määramine
5. Keeletoimkonna vanema valimine
6. Läbirääkimised

TIIT-REIN VIITSO 70

KARL PAJUSALU Tiit-Rein Viitso tuhat keelt
VALTS ERNšTREITS Tiit-Rein Viitso ja liivi kirjakeele kujunemine
TIIT-REIN VIITSO Keeleteadus kui katsetuste ja eksituste tee

LEMBIT VABA Kolm eventuaalset baltismi: millest sõltub etümoloogia usutavus?
UDO UIBO Sõna simman etümoloogia
TIIT-REIN VIITSO Tsuhh-tsuhh

ASTA ÕIM
Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: seis ja perspektiivid
LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpusest (vt ettekande slaide)
ANDRIELA RÄÄBIS
Tartu Ülikooli Eesti suulise keele korpus ja dialoogikorpus (vt ettekande slaide)
KÜLLI HABICHT Tartu Ülikooli vana kirjakeele korpus(t)est (vt ettekande slaide)

PILLE ESLON Õppijakeelekorpused ja keeleõpe (vt ettekande slaide)
JAAK VILO Keeletehnoloogia viimine uurimistööst arvutikasutaja teenistusse
KADRI MUISCHNEK Eesti keele elektroonilised tekstikogud (vt ettekande slaide)
MARGIT LANGEMETS EKI elektrooniline keelevara (vt ettekande slaide)

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Oma eesti keele alastest uurimistöödest rääkisid Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikooli ning TÜ Narva kolledži üliõpilased ja lõpetanud. Kavas olid ettekanded keelelisest viisakusest (Katrin Rikberg), küsilause funktsioonidest suulises argivestluses (Kirsi Laanesoo), deontilisest modaalsusest eesti naisteajalehtede armastus- ja seksuaalteemalistes artiklites eri aegadel (Sirpa Hutukka), modaalpartiklite kujunemisest ja kasutamisest eesti kirjakeeles (Annika Valdmets), eesti kaassõnaühendite norminguvastasest kokkukirjutamisest (Anni Jürine), adjektiivide omandamisest lastekeeles (Pilleriin Podneks), verbiliidetest Võru murde tekstides eri aegadel (Grethe Juhkason), tähelepanekutest eesti ja vene keele tegusõnade kahekordse rektsiooni kohta (Dmitri Kulakov), intervokaalsetest leenisklusiilidest eesti keele spontaanses kõnes (Liis Raasik), kohanimede muutumisest Pöide vallas Saaremaal (Marit Alas), pressiteadete süntaksist (Kerli Prass), presidendikõnede metafooridest (Liina Kivimäe).

Kell 16.15 rääkis Mark Soosaar oma filmide saatel teemal "Filmikeel – üks Euroopa keeli".

KAVA (saadaval Wordi failina)

HELLE METSLANG Avasõnad
URMAS SUTROP Kuidas tüpoloog kirjeldaks eesti keele sõnavara
MARGIT LANGEMETS Leksikograafi unistus
ENN VELDI Pejoratiivsus ja häälikusümboolika informaalses sõnavaras
ANNELI BARAN Intensiivistavate väljendite kujundist -
kas metafoorne võrdlus või hüperboolina kasutatav metonüümia?
KATRE ÕIM Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne väljendite näitel
SIRLI PARM Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus
MATI ERELT Uusi raamatuid

KRISTA VOGELBERG Viisakus ja võim
RENATE PAJUSALU Eesti ja vene viisakuskood: sarnast ja erinevat
(uurimuse autorid: Renate Pajusalu, Birute Klaas, Karl Pajusalu, Virve Vihman)
ANDRIELA RÄÄBIS Viisakusküsimused Eesti telefonivestlustes

ILONA TRAGEL Liikumise olulisusest keeles
TUOMAS JOHANNES HUUMO Fiktiivne liikumine
HEETE SAHKAI Konstruktsioonipõhine keelemudel

AASTAKOOSOLEK 2007

I. Akadeemiline osa
Prof Helle Metslangi ettekanne Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 87. tegevusaasta (2006) - juhatuse aruande esitab teadussekretär Terje Potter
2. Revisjonikomisjoni aruanne - Väino Klaus
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2007. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valimine
6. Keeletoimkonna ettepanek Emakeele Seltsile põhikirja täiendamiseks
7. Läbirääkimised

EESTI KEELEST VÕÕRFILOLOOGI PILGUGA

REELI TORN-LEESIK Käände ja tegumoe seostest eesti keeles
DANIELE MONTICELLI
Eesti keeleuuendus ja Itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised
HELJU RIDALI Fraseologismid eesti keeles, nähtuna germanisti pilgu läbi

Emakeele Seltsi rahvaluuleaineline ettekandekoosolek

KANNI LABI Laul keeles ja keel laulus
KATRE ÕIM Püsiühendid eesti keeles ja folklooris
EVA LABOTKIN Kõnekeelsed linnakohanimed ja nende uurimine

MURDEGRAMMATIKA PÄEV

Päevaga tähistati Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva.

Seminari avamine
JÜRI VIIKBERG Murdesõbralik Pent Nurmekund
LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpus ja grammatika uurimise väljavaated
HEIKKI HURTTA Murdegrammatika ainestikest Soomes
MARI-EPP TIRKKONEN Murdegrammatika tekstiköidetes
ELLEN NIIT Murdegrammatikast murdeõpikus
LIISI BAKHOFF, ANNELIIS KLAUS, LIINA LINDSTRÖM, MARI METS, ARL PAJUSALU, KRISTEL UIBOAED, EVA VELSKER Ainsuse 1. pöörde vormidest murdekorpuses
Arutelu eesti murrete grammatika koostamise väljavaadetest

KÕNEKOOSOLEK EESTI VIIPEKEELE TEEMAL

Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop, Liivi Hollmann ja Vahur Laiapea.

EUROOPA KEELTE PÄEVA ÜLIÕPILASKONVERENTS 2006

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid, 2006. a lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased.

KAVA (saadaval Wordi failina)

XXXIX J. V. VESKI päev teemal EESTI KEEL EESTI KOOLIS

KRISTA KERGE Emakeel koolis: kelle mure?
KÜLLIKI KASK Eesti keel eesti koolis: õpetaja vaatenurk
MAIA RÕIGAS Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis
CHRIS-EVELIN LUIK Gümnaasiumilõpetaja emakeeleoskuse kontrollimisest

EMAKEELE SELTSI AASTAKOOSOLEK 2006

I. Akadeemiline osa
Eesti keele süntaks pärast EKGd – MATI ERELT
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 86. tegevusaasta (2005) – MARIA-MAREN SEPPER
2. Revisjonikomisjoni aruanne – VÄINO KLAUS
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2006. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
6. Keeletoimkonna vanema valimine
7. Läbirääkimised

EESTI KEEL KODUS JA VÄLISMAAL

JÜRI VALGE 
Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi väliskeelepäevad
LORE LISTRA  Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist
ILMAR TOMUSK Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel

Ferdinand Johann Wiedemanni juubeliaasta lõpusümpoosion

Haridus- ja teadusministri tervitus
HUNO RÄTSEP  Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool
HELI LAANEKASK  Wiedemanni grammatika tõlkimise probleeme
KARL PAJUSALU, URMAS SUTROP
F. J. Wiedemanni grammatika faksiimileväljaande esitlus
JÜRI VALGE  Ferdinand Johann Wiedemann 2005

LAURI KETTUNEN 120

MATI ERELT  Avasõna
TIIT-REIN VIITSO  Läänemeresoome professuuri asutamine Tartu ülikoolis
RIHO GRÜNTHAL  Eesti keele eestkostja Soomes
JÜRI VALGE  Lauri Kettuse viis tulemist

Muljeid X fennougristide kongressilt Joškar-Olas 15.-21.08.2005

ANDRES HEINAPUU  Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?
HELMI NEETAR, VILJA OJA  Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt

XXXVIII J. V. Veski päev teemal AJAKIRJANDUSKEEL

EMAKEELE SELTSI ÜLIÕPILASKONVERENTS 2005

EMAKEELE SELTSI LÕUNA-EESTI MURDEKOOSOLEK

Raamatu “Kuiss vanal Võromaal eleti” esitlus.

EMAKEELE SELTS 85

Helju Kaalu õnnitlemine 75. sünnipäeva puhul kohvikus Strix.

"Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010" RAKENDAMINE

Sõnavõttudega esinevad Eesti keelenõukogu liikmed.

SÕNAMOODUSTUSEST ERI NURGA ALT

HEINO AHVENA 85. sünniaastapäeva mälestuskoosolek

Sõnavõtud kolleegidelt, sõpradelt ja aatekaaslastelt.

ENDSPIEL

XXXVII J. V. Veski päev teemal KÕNEVIISID EESTI KEELES

EMAKEELE SELTSI ÜLIÕPILASKONVERENTS 2004

KÕNETEHNIKAKOOSOLEK

TÕNU KARMA 80. juubeli kõnekoosolek

HELMI NEETARI 70. juubeli kõnekoosolek

SÕNAVÕISTLUSED

Sissepääs Emakeele Seltsi sõnakogusse

28. jaanuaril 2008 kutsus Emakeele Selts õpilasi osalema kevadisel sõnavara kogumise võistlusel. Eesmärk oli koguda noorte omavahelises suhtluses ja pereringis kasutatavaid sõnu, mis pole sõnaraamatutesse jõudnud. Et see osa sõnavarast kaduma ei läheks, loodi avatud Ineterneti-sõnastik, kuhu on uusi sõnu kerge lisada ning on võimalus tutvuda varasemate sissekannetega.
Võistlus toimus kolmes vanuserühmas: 1.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass. Komisjon hindas nii sissekannete hulka kui ka kvaliteeti. Võistlus kestis 1. veebruarist 15. maini 2008.
NB! Sõnakogu jääb avatuks ja saab täiendada ka pärast võistlust.

Euroopa Liidu sõnavara

17. septembril  2002 kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.

VÄLISKEELEPÄEVAD

Eesti keele päev Hamburgis 23. novembril 2008
Renate Pajusalu “Sinatamine ja teietamine eestlastel ja eestivenelastel”
Kadri Sõrmus “Keelenõuviidad”
Andero Adamson “Eesti keel ja kultuur maailmas aastal 2008”

Eesti keele päev Oulus 22. novembril 2008
Heli Laanekask “Soome eestlastest soomeeestlasteks”
Margit Langemets “Soome ja Eesti: taskust suursõnaraamatuni”
Külli Habicht “Uus aeg, uued (keele)kombed ...”

Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”

Eesti keele päev Moskvas 22. novembril 2008
Mart Velsker “Uued nimed eesti kirjanduses”
Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline”
Tuuli Rehemaa “Keelenõuande uuemaid küsimusi”

Maie Soll “Eestis eesti keele õppimise võimalused välismaalt saabunutele ja Eestis elavatele teiste rahvuste esindajatele”

Eesti keele päev Minskis 16. novembril 2008
Tõnu Tender “Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse”
Peeter Päll “Kust keeleküsimuste kohta abi saada?”
Annika Kilgi “Kuidas Eesti noored räägivad”

Annika Hussar “Eesti laste nimed 21. sajandil”

Eesti keele päev Riias 15. novembril 2008
Lembit Vaba “Eesti ja läti keelesuhetest”
Kristi Salve “Rikas Riia eesti folklooris”
Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”

Eesti keele päev Vilniuses 24. aprillil 2008
Maire Raadik “Mida on uut eesti keele reeglistuses”
Andero Adamson “Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe”
Annika Hussar “Eesti eesnimemoest”

Eesti keele päev Peterburis 19. aprillil 2008
Tõnu Tender “Eesti keele-elu olulisi sündmusi AD 2008”
Ilmar Tomusk “Põhiprobleemidest Eesti keelepoliitikas”
Anu-Reet Hausenberg “Eesti keele juured ja viljad”
Ilona Tragel “Uusi vaatenurki keeleuurimises”
Sirje Mäearu “Keelenõuandest keeleabi”

Eesti keele päev Haagis 9. märtsil 2008
Reili Argus “Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal”
Sirje Hassinen “Kakskeelse lapse keeleomandamisest”
Riina Reinthal “Kool ja keel”
Sirli Parm “Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus”

Eesti keele päev Torontos 18. veebruaril 2008
Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel”
Maire Raadik “Keelehoolde sihid ja suuted”
Mati Erelt “Muutusi eesti keele lauseehituses”
Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keerukas”
Jüri Viikberg “Keelemosaiik kodu- ja välismaal”
Jaak Viller “Eesti keelepoliitika tänapäeva tõmbetuultes”

Emakeele Seltsi keelepäevad Soomes
7. novembril 2007 kell 16.30 Eesti Suursaatkonnas Helsingis
8. novembril 2007 kell 17 Tampere pearaamatukogus Metso
9. novembril 2007 kell 16.15 Turu Ülikooli Fennicumis

Helle Metslang "Eesti ja soome keel – sarnased ja erinevad"
Kristiina Praakli "Soome eestlaste kakskeelsus ja kakskeelne keelekasutus"
Hille Pajupuu "Vääritimõistmise ohud eesti-soome meilisuhtluses"
Jüri Valge "Keelestrateegia rakendub ellu"

Moskva 4. eesti keele päev 14. aprillil 2007
Mati Erelt “Lause õigekeelsusest”
Tiiu Erelt “Uus õigekeelsussõnaraamat”
Leelo Kingisepp “Uuemaid eesti keele kui teise keele õppematerjale”
Jaak Viller “Eesti keel uues Paabelis”

Eesti keele päev Hamburgis 24. märtsil 2007
Reili Argus “Kuidas eesti lapsed rääkima õpivad ja kas viga on ikka viga”
Sirje Hassinen “Lapse kakskeelsuse kujunemise protsess”
Riina Reinthal “Kool ja keel”

Eesti keele ja mälupäev Peterburis 17. märtsil 2007
Annika Hussar “Eesnimed sajandivahetuse Eestis”
Renate Pajusalu “Eestlaste suhtlusstiil naaberrahvaste, eriti venelaste taustal”
Maire Raadik “Uus õigekeelsussõnaraamat – ÕS 2006”
Jüri Valge “Riik, keel ja keelekasutaja”

Peterburi 6. eesti keele päev

Jüri Valge "Avasõnad"
Maria-Maren Sepper "Emakeele Seltsi 86 tegevusaastat"
Jüri Valge "Eesti keele arendamine 2004–2006"
Tiit Rosenberg "Peterburi eesti patrioodid"
Mart Velsker "Eesti kirjandus 21. sajandil"
Karen Kuldnokk "Põhjusi eesti keele õppimiseks ja raskusi keele õppimisel"
Eva Velsker "Kuidas rääkida ajast: üks päevja igal öösel"