EESTI KEELE OMANDAMISEST TEISE KEELENA
9. veebruaril 2009 kl 16 TÜ peahoone auditooriumis 139
Anna Verschik tutvustas oma ettekandes „Retseptiivne mitmekeelsus“ üsna vähe uuritud ning teaduskirjanduses käsitletud valdkonda: retseptiivset mitmekeelsust. Huvialaks on sel juhul olukord, kus eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses oma emakeelt ning nende omavaheline kommunikatsioon toimib sellest hoolimata, kui teise poole keelt ei kõnelda. Esineja sõnul on mõnevõrra rohkem uuritud Skandinaavia-sisest suhtlemist, kus suhteliselt lähedaste keelte kõnelejad saavad sel moel, oma emakeelt kõneldes, suhelda. Retseptiivset mitmekeelsust saab teatud mõttes võrrelda iseõppimisega, seepärast on see ka uurijatele vähem huvi pakkunud; samas teeb see ka uurimise keerulisemaks. Retseptiivne mitmekeelsus on produktiivne. Anna Verschik tõi esile ka need juhud, mida Eestis võiks selle teooria valguses uurida, nt vene-soome, eesti-soome ja eesti-vene.
Raili Pool rääkis oma ettekandes „Täis- ja osasihitise kasutamisest suulises ja kirjalikus õppijakeeles“ sihitise kasutamisest eri laadi olukordades. Esineja võrdles sihitise kasutamist eri laadi situatsioonides. Uurimistöö materjal on kolme eri liiki: 1) eesti keele kõrgtaseme kirjalik keelekasutus – kirjandid, 2) eesti keele kõrgtaseme suuline keelekasutus – suuline vestlus, mille puhul võiks eeldada vabamat keelekasutust, 3) emakeelekõnelejate kirjalik keelekasutus. Uurimistulemused näitasid, et kirjalikus keeles kasutavad vene emakeelega kõnelejad rohkem partitiivset vormi kui eesti keele emakeelena kõnelejad. Peale selle võrdles kõneleja ebakorrektsete vormide osakaalu kõigist uuritud sihitise vormidest, kusjuures arvesse võeti nii otsesed vead kui ka vormide üle- ja alakasutuse juhtumid. Selgus, et suulises kasutuses on sihitise vormikasutus isegi korrektsem, kui kirjalikus kasutuses. Seda seletab autor asjaoluga, et vabas kasutuses, spontaanses kõnes kasutab kõneleja rohkem tuttavaid vorme, kirjalikus tekstis püüab aga kasutada keerulisemaid vorme, mille kasutus pole veel nii selge ja veatu.
Pille Eslon tutvustas ettekandes „Eelistustest käändevormide kasutamisel“ korpuspõhist uurimust, mille eesmärk on saada adekvaatset teavet käändevormide kasutusest. Autor tutvustas õppijakeele korpuse eripärasid ning eeskätt selle võimalusi, kuidas selle abil keelekasutust uurida saab, missuguseid võimalusi seeb pakub niig tehnilise kui ka sisulise poole pealt. Uurimuses on jälgitud, missugused on tekstides käände-eelistused ja diskursuseerinevused.
|
