KEEL JA EMOTSIOONID
16. mail 2008 kl 12.15 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis K-240
Mare Sepp, Annika Hussar. "Emakeele Seltsis". Keel ja Kirjandus, 10, 2008, lk 833–835.
Maikuu kõnekoosoleku üldteemaks oli „Keel ja emotsioonid“. Ettekandeid oli kolm.
Ene Vainik kõneles teemal „Kehaosad eesti keele piltlikes emotsioonikirjeldustes“. Kõneleja andis ülevaate emotsioonide kontseptualiseerimisest kehaosade abil. Ülekande tüüpidest on uurimuse järgi ülekaalus metonüümia (51%; nt kulmu kergitama), järgnevad metafoor (31%; nt veri hakkab keema) ja põiming (18%; nt hari läheb punaseks). Kogutud emotsioonikirjeldustes oli esindatud 45 kehaosa nimetust 310 väljendis. Leidub nii sisemisi (süda, veri, närv) kui ka väliseid (huuled (mokad), silmad, pea), aga ka loomade kehaosi (sarv, saba, hari). Kehaosad võivad väljendada kas paljusid emotsioone (nt nägu hirmu, häbi, muret, rõõmu jne) või vaid üht emotsiooni (nt selg ja rusikas viha). Emotsioonid on samuti väljendatud viitega paljudele kehaosadele (nt hirmu puhul süda, veri, hambad, põlv jne), mõned emotsioonid kindla kehaosaga (nt nina vastikust).
Hille Pajupuu esitas ühisettekande Rene Altroviga, pealkirjaks „Eesti emotsionaalse kõne korpuse nähtavad ja nähtamatud küljed“. Ettekanne tutvustas eesti emotsionaalse kõne korpust, selle eesmärke ning eripärasid teiste analoogsete korpustega võrreldes. Lisaks tajutestile on korpuse iga lause emotsioon lastud määrata ka ainult teksti põhjal, ilma heli kuulamata. Kuulamistesti ja lugemistesti tulemuste võrdlus annab lausete kohta täpsema teadmise. Eristuvad laused, kus emotsiooni kannab ainult hääl, ning laused, kus emotsiooni tajumist mõjutab tekst. Korpuse seda osa, kus emotsioon peitub akustikas, mitte tekstis, saab kasutada kõnesünteesi akustiliseks baasiks. Nende lausete osa korpusest, mille emotsiooni tajumist mõjutab tekst, annab võimaluse uurida, kuidas kirjaliku teksti põhjal emotsiooni ära tuntakse, milline on nende lausete süntaks, sõnavara jne.
Viimasena kõneles Anni Oja teemal „Emotikonid ja nende funktsioonid eestikeelses virtuaalsuhtluses“. Esineja andis ülevaate emotikonidest ja nende kasutusest rate.ee põhjal. Emotikonid on kasutusel alates 1982. aastast, uuritud on neid seni vähe. Emotikone liigitatakse sisu järgi: rõõmu, positiivset emotsiooni väljendavad (nt :), :D, :H); kurbust, negatiivset emotsiooni väljendavad (nt :S, :X, :Z). Eestisse on üle võetud lääne emotikonid (jaapani emotikonid erinevad neist näiteks oluliselt). Enam levinud on naeratused, tagaplaanil kurbust näitavad emotikonid. Naised tarvitavad emotikone võrreldes meestega ja nooremad inimesed võrreldes üle 40-aastaste ning Interneti-suhtlust alustavate lastega oluliselt sagedamini.
|
