Keeletoimkonna vanem

Urve Pirso, Riigikontroll

Liikmed

Reili Argus, Tallinna Ülikool
Külli Habicht, Tartu Ülikool
Reet Kasik, Tartu Ülikool
Krista Kerge, Tallinna Ülikool
Katrin Kern, Tartu Ülikool / Loomingu Raamatukogu toimetaja
Einar Kraut, vabakutseline keelenõustaja ja kõneõpetaja
Helika Mäekivi, Tartu Ülikool / Eesti Keeletoimetajate Liit
Maire Raadik, Eesti Keele Instituut
Peeter Päll, Eesti Keele Instituut
Arvi Tavast, Eesti Keele Instituut

Keeletoimkonna vanem on valitud 25. märtsil 2022. aastal kaheks aastaks.

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused

[PDF] (te)t-rööpvorm, käskiv kõneviis mitmuse 1. pöördes ning sõnade õudne, viis ja kuus ning julgema rööpvormid (16.11.2022)
[PDF] Võõrsõnade kirjapilt ja häälduse erinevus ning tsitaatsõnad (16.11.2022)
[PDF] Parandus ukraina-eesti tähetabelis (01.03.2022)
[PDF] Ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamine eesti tekstis (30.03.2021)
[PDF] ÕSi 7. tüübi omadussõnade rööpkäänamine (30.03.2021)
[PDF] Kujundlike (ümberütlevate) nimetuste algustäht (27.06.2018)
[PDF] Sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine (17.03.2016)
[PDF] Soovitus väliskohanimede esitamiseks ÕS-is (11.03.2013)
[PDF] Ajaloosündmuste nimetuste õigekiri. Terviktekst (16.11.2012)
[PDF] Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest (11.06.2012)
[PDF] Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest (11.06.2012)
[PDF] Ajaloosündmuste algustäheortograafia (11.06.2012)
[PDF] Kaassõnade peale ja pärast tähenduse normimisest (13.10.2009)
[PDF] Araabia sõnad eesti tekstis (20.05.2009)
[PDF] Ukraina-eesti tähetabeli parandused (20.05.2009)
[PDF] Muudatused eesti-vene tähetabelis (29.10.2008)
[PDF] Jaapani päritoluga sõnade kasutamisest eesti tekstis (30.06.2008)
[PDF] Internet ja internet (30.06.2008)

Keeletoimkonna varasemad vanemad

Jaak Peebo 1993–1995
Tiiu Erelt 1995–2000
Reet Kasik 2000–2004
Tiit-Rein Viitso 2004–2006
Peeter Päll 2006–2010
Krista Kerge 2010–2014
Külli Habicht 2014–2016
Maire Raadik 2016–2020

☞ Eesti õigekeelsuskäsiraamat
https://keeleabi.eki.ee/viki/

Käsiraamatu õigekirjareeglistiku on 15.10.2019 heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond.

Keeletoimkonna muid seisukohavõtte

[PDF] Keeletoimkonna 2000.–2018. a protokollilised otsused
[PDF] Ürituste nimetused ja nende õigekiri (nov 2013)
[PDF] Virtuaalüksuste nimetused ja nende õigekiri (nov 2013)

Keeletoimkonna tegevusest

[PDF] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2019. a tegevuse ülevaade

☞ Toimkonna vanema Maire Raadiku intervjuu
22.06.2019 Postimehe Arteris lk 10–11

Keeletoimkonna tegevuse kohta soovitame lisaks lugeda ajakirjas Oma Keel ilmunud ülevaateid:

☞ Maire Raadik “Emakeele Seltsi keeletoimkonna veerandsajand”
(Oma Keel 2019, nr 1, lk 54–67)
☞ Maire Raadik, Tiina Leemets “Emakeele Seltsi keeletoimkonnas”
(Oma Keel 2017, nr 1, lk 31–37)
☞ Krista Kerge “Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt”
(Oma Keel 2012, nr 2, lk 77–83)
☞ Peeter Päll “Mis on uut keeletoimkonnas”
(Oma Keel 2010, nr 1, lk 40–43)

Emakeele Seltsi üldkoosolekul 30. märtsil 2007 esitas keeletoimkond ettepaneku seltsi põhikirja täiendamiseks paragrahviga 27¹, et täpsustada keeletoimkonna staatust ja ülesandeid.

§ 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.

Keeletoimkonna staatuse täpsustamise punktis lähtutakse vabariigi valitsuse määrusest kirjakeele normi kohta. Ettepaneku kohaselt peaks keeletoimkonna kinnitama ESi juhatus. Seltsi põhikirja täiendamiseks muid ettepanekuid ei tehtud ning koosolek otsustas ühehäälselt ESi põhikirja muutuse.

Dokumendid

[PDF] Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määrus nr 71)

[PDF] Keeletoimkonna kodukord