Teated

Wiedemanni keeleauhinna keelepäev 2.10.2020 Väike-Maarjas

F. J. Wiedemanni keelepäev toimub reedel, 2. oktoobril 2020 Väike-Maarjas. Palume osavõtust teatada hiljemalt 25. septembril siin. Kava: 12.00 Laureaadi nimitamme istutamine keeletammikusse 12.45 Tervituskohv Väike-Maarja seltsimajas 13.00 Avakõned 13.30 Laureaadi tutvustus (Reili Argus) ja laureaat Helle Metslangi ettekanne “Mitmetahuline eesti keel” 14.00 Ettekanded tänapäeva eesti keele teemadel Margit Langemets “Geenius ja hullumeelne” Kirsi Laanesoo…

Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2020

Ärgitame esitama võistlusele ilusaid ja tabavaid ettevõttenimesid! Nimesid saab esitada kuni 15. septembrini 2020 otselingil bit.ly/EheEesti2020 Tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub viiendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi,…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 25.09.2020 Tartus

Emakeele Selts tähistab Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga reedel, 25. septembril Tartu Ülikooli Veski auditooriumis (peahoone 139) ja Jakobi 2–110   KAVA: 10.30 tervituskohv 11.00 Helle Metslangi avasõnad (ph 139)   Üldsektsioon (ph 139): Tundlik keel 11.05 Piret Kuusk (Tartu Ülikool. Juhendajad: Andra Rumm, Tiit Hennoste) „Vastustest tekkivad suhtlusprobleemid Eesti hädaabikõnedes“ (magistritöö) 11.35 Mari Vallik (Tartu Ülikool. Juhendaja:…

Wiedemanni keeleauhinna laureaat 2020

Wiedemanni-laureaat-Helle-Metslang1

2020. aasta riikliku F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang pühendunud töö eest grammatikauurimisel,

27.08.2020 aastakoosoleku tähtsamad uudised

27. augustil toimus Tartus seltsi aastakoosolek. Õnnitleme meie värskeid auliikmeid Eevi Rossi (Tallinn), Auli Hakulist (Helsingi) ja Hannu Remest (Kajaani)! Emakeele Seltsi uuteks liikmeteks võeti vastu Erika Ader, Pille Arnek, Sirje Arro, Reet Hendrikson, Riina Kasser, Elisabeth Kaukonen, Mari-Liis Korkus, Irene Käosaar, Jari Pärgma, Lydia Raadik, Mirell Talbre, Svea Tarkin, Trivimi Velliste. Tere tulemast! Emakeele…

Kõnekoosolek “Helle Metslang. 70 aastat noor”

Tähistame Helle Metslangi juubelit kõnekoosolekuga reedel, 4. septembril kell 14 Tartu Ülikooli peahoone Veski auditooriumis (139). Ettekanded: Helle Metslang “Ei saa me läbi grammatikata” Margit Langemets “Sõnaraamat ei saa kunagi valmis” Helena Metslang “Keeleõppijate iseseisvuse toetamine kui konksuga probleem?”   Kell 17 järgneb vastuvõtt TÜ kohviku kaminasaalis. Kõnekoosolekule ja vastuvõtule palume registreerida kuni 27. augustini…

Aastakoosolek 27. augustil 2020 kl 11

Aastakoosolek toimub neljapäeval, 27. augustil 2020 kl 11 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139)

VII Eduard Ahrensi konverents
Kuusalu pastoraadis 10. augustil 2020

Kava: 13.00 – 13.15 Avasõnad „Kümme aastat Laurentsiuse seltsi” Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees 13.15 – 13.40 Tähelepanekuid kirjaviisi muutustest vanadel hauatähistel Pille Arnek, kirjastuse Avita õppekirjanduse toimetaja ja autor

Emakeele Seltsi koduleht on uuendamisel. Varasem leht on siin

vana.emakeeleselts.ee

Õpetajastipendiumi konkurss

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada digiallkirjastatuna motivatsioonikiri ja eelmise õppeaasta õppetulemuste väljavõte. Taotlus tuleb saata hiljemalt 15. oktoobriks 2020 Emakeele Seltsi e-posti aadressile es@eki.ee. Palume saata kõik dokumendid koos motivatsioonikirjaga ühes allkirjastatud ümbrikus, mis oleks nimetatud kujul…

LIII Veski päev 27. juunil 2020 veebis

Veski_päaev

Tänavune Veski päev tuleb teisiti.

Lahkunud auliikmete ja esimeeste mälestamine 23. märtsil 2020

Lahkunud auliikmete ja esimeeste mälestamine 23. märtsil 2020 Vaata galeriid siit 23. märtsil 2020 kell 18-20, s.o täpselt 100 aastat pärast Emakeele Seltsi asutamiskoosolekut põlesid küünlad kõigi meie lahkunud auliikmete ning kunagiste esimeeste kalmudel üle Euroopa Budapestist Sõktõvkarini. Tartus: Johannes Voldemar Veski, Paul Ariste, Arnold Kask, Aili Univere, Juhan Peegel, Paul Alvre, Ellen Uuspõld, Arvo…

Ilmunud on Emakeele Seltsi kroonika lühiversioon

Emakeele_Seltsi_kroonika_lühiversioon

"Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920-2020". Tallinn 2020. 118 lk. Koostanud Jüri Valge, keeletoimetanud Tuuli Tuisk, kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamatu täistekst: www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:425464

Ilmunud on Emakeele Seltsi aastaraamat ESA 65 (2019)

Peatoimetaja Mati Erelt, toimetaja Riina Reinsalu. ESA 65 (2019). Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 2020. 373 lk. Emakeele Seltsi aastaraamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium. Aastaraamatu täistekst: www.kirj.ee

Ilmunud on keeleajakirja Oma Keel 2020. aasta kevadnumber

2020-06-26 (2)

Oma Keelt annab välja Emakeele Selts. Oma Keele väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt siit.

Emakeele Selts 100. Postmark

minu-mark

Seltsi juubeli tähistamiseks andsime 2020. aasta jaanuaris Eesti Posti "Minu mark" kaudu välja postmargi (nominaalväärtus 0,65 €).

Emakeele Seltsi 100 aasta juubeli tähistamine

Juubeliüritus lükkus viiruspuhangu tõttu edasi. Kavandame tähistamise koos ettekandekoosolekuga 2021. aasta märtsi.

Ilmunud on Heli Laanekase artiklikogumik “Eesti filoloog olla”

laanekask_kaas

Emakeele Seltsi Toimetised nr 77. Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei. Tallinn, 2019. 479 lk. Kogumiku esitlus 27. veebruaril kell 16 Tartus. Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke. Pikema pausi järel, kui ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72,…

Oma Keel number 40 / kevad 2020

tn2020_1[1]

Sisukord PDF Pire Teras Hääldusmõtted 3. Vähä ei oläää – miks e muutub eesti keeles ä-ks? PDF Tiit Hennoste Lugu pikkadest lausetest PDF Ann Siiman Osastava käände vormikasutuse varieerumisest

Keeletegu 2019

Annotation 2020-03-09 025136

Keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu. Rahvaauhinna saaja avalik hääletus kestab 27. veebruari keskööni: ☞ www.hm.ee/keeletegu2019 Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis.

Emakeele Seltsi toimetiste sari

photo-1524402822060-94f4fb30f6ff

Ilmunud on Heli Laanekase artiklikogumik “Eesti filoloog olla” Emakeele Seltsi Toimetised nr 77. Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei. Tallinn, 2019. 479 lk. Kogumiku esitlus toimub neljapäeval, 27. veebruaril kell 16 Tartus (Jakobi 2 raamatukogutoas). Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke. Pikema pausi…

Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek

11.12.2019 EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Pille Eslon “Tee keelekasutusmustrist fraseologismini” Piret Voolaid “Aadama ajast oleme kõik sugulased: vanasõnadega pilgates” Airika Harrik “Ka pahal lapsel mitu nime: kuradi sünonüümidest” Asta Õimu ja Katre Õimu monograafia “Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks” esitlus. Tutvustas Asta Õim

10 maakondlikku keelepäeva

14.02. Viljandis 04.03. Võrus 29.03. Raplas 29.03. Põltsamaal 04.06 Kuressaares 26.09 Paides 17.10 Rakveres 01.11 Pärnus 22.11 Haapsalus 03.12 Põlvas

VII eesti teaduskeele konverents

21.11.2019 Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6) 22.11.2019 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum M648) ☞ konverentsi ajakava ☞ ettekannete ja töötubade lühitutvustuste kogumik ☞ 21. novembri otseülekanne ☞ esinejate klipid Youtube’is Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts

Heino Ahven 100

08.11.2019 EKI suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Ettekanded: Tõnu Tender “Heino Ahvenast arhiivitoimikute valguses” Jüri Viikberg “Heino Ahven keelepäevade karussellis” Kristiina Ross “Mõistatuslik Eeva Ahven” Meenutused perekonnalt. Sõnavõtud kohvilaua ääres.

Noortesektsiooni keeleõhtu

07.11.2019 Tallinna ülikoolis (M135) Noortega kohtus Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus, esinedes ettekandega "Mis muutub kiiremini – kas keel või reeglid?" Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas "ära muudetud" või "vabaks lastud". Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii…

OK seminar

01.11.2019 Eesti Keele Instituudi saalis Sellest sügisest alustame keeleajakirja Oma Keel iga-aastaste seminaridega, kus viimase kahe numbri autorid esitavad artiklitel põhinevaid ettekandeid. Tervitussõnad. Oma Keele omaaegne asutaja Mati Erelt ja Oma Keele praegune toimetaja Reili Argus Peeter Päll "Miks maanimed muutuvad?" Andriela Rääbis "Kas anda kurtjale õng või kala" Helle Metslang, Külli Habicht "Sihitise sirgumine…

Keeleaasta TUUM

27. ja 28.09.2019 Kaheksandat korda toimuv TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Tänavu on võistlustekstiks Andrus Kivirähki “Molutamise kiituseks”. Kellele on TUUM mõeldud? Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond,…

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents

27.09.2019 Tallinna Ülikoolis (S-412) [PDF] Teesid Tervitus. ESi juhatuse esimees Helle Metslang 1. plokk 11.05–13.00, juhatab Eveli Makko [PDF] Kairi Janson (Tartu Ülikool, magistritöö, juhendaja Riina Reinsalu) “Vaata ja imesta: lünkpealkirjad veebiuudises portaali Elu24 näitel” [PDF] Kärt Roomäe (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Jane Klavan) “Kanooniliste ja mitte-kanooniliste küsimuste analüüs ingliskeelses podcast’is” [PDF] Heike Olmre (Tartu…

Riia-Tartu keeleretke lõpukonverents “Kas siis selle maa keel …?”

24.09.2019 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis “Avasõna: keeleretk Riiast Tartusse” – Jüri Valge (Emakeele Selts) “Keel on mõtte ja ilu kodupaik ja luuletaja selle hoidja” – Krista Aru (Tartu Ülikool) “Keelepoliitika sõlmprobleemid rohujuurest riigini” – Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool) “Keel, milles me haridusest räägime” – Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool) “Eesti keel kirjanduse kaudu väärtushinnanguid kujundamas”…

Juubelikoosolek

20.09.2019 EKI 3. korruse saalis Jüri Viikberg “Paul Kokla 90. Tähelepanuväärse keelemehe tähelepanuväärne tähtpäev” Reili Argus “Silvi Vare 80. Sõnaperega ja sõnapereta” Lembit Vaba “Enam kui leivatöö. Väino Klaus 70”

Oma Keel number 39 / sügis 2019

kaas_OK_1-2012.indd

Sisukord PDF Krete Hurt Kuhu lähed, eesti keel? PDF Meeli Sedrik Mängunimetuste päritolust. Kullimäng PDF Jussi Ylikoski Eesti keele distributiiv PDF Pire Teras Hääldusmõtted 2. Kuu me jäimegi? ehk miks jääb h sõna sees hääldamata

Keelepäevad Soomes 2019

05.09.2019 Kotkas Renate Pajusalu “Kohteliaisuudet kielessä” 25.09.2019 Helsingis Tarmo Tuule “Vironkieliset ristikot ja lautapelit” 26.09.2019 Tamperes Tarmo Tuule “Eestikeelsed ristsõnad ja lauamängud”) 05.10.2019 Kuopios Annekatrin Kaivapalu “Ymmärtävätkö virolaiset ja suomalaiset toisiaan” ning “Oma emakeele õppimine” 07.10.2019 Porvoos Eeva Park “Uusi suomennos “Viimeisellä rajalla”” 18.10.2019 Turus Renate Pajusalu “Kohteliaisuus kielessä. Keskustelun piirteitä suomessa, virossa ja unkarissa”…

Eduard Ahrensi V konverents

10.08.2019 Kuusalu pastoraadis Ulvi Meier (Kuusalu) “Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi” Sulev Valdmaa (Kuusalu) “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?” Hannu Remes (Kajaani) “Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased” 15.30–16.30 SÖÖGI- JA SUHTLUSPAUS (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual) Jüri Valge (Tartu) “Lauri Kettunen ja Emakeele Selts” Auli…

Arvamusfestival 09.08.2019

Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas? TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil “Meie tuleviku” alal arutelu: Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Arutelu juhib Toomas Kiho (ajakirja “Akadeemia” peatoimetaja), arutlusringis osalevad Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige), Jakob Kübarsepp (Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika…

Eesti filoloog olla

laanekask_kaas

Eesti filoloog olla Emakeele Seltsi toimetised nr 77 Heli Laanekask. Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei. Tallinn, 2019. 479 lk. Sõna haaval juuli 2, 2017 Sõna sisse minek juuli 2, 2015 Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles juuli 2, 1938 Valimik leivu murdetekste juuli 2, 1937 Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest juuli 2, 1936…

Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks

fraseoloogia_kaas.indd

Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks Emakeele Seltsi toimetised nr 77 Asta Õim, Katre Õim. Toimetanud Pille Eslon. Tallinn, 2019. 383 lk. Liivi rahva keel ja meel juuli 2, 2016 Ida-Vaivara murdest juuli 2, 1938 Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis juuli 2, 1937 Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles juuli 2, 1937 Eestipäraseid eesnimesid juuli 2, 1936 Eesti sulghäälikud…

Vaatmikud

2020-07-02 (4)

Vaatmikud 11 eesti keele teemalist vaatmikku saadaval pdf-ina kahes suuruses: arvutisõbralik väiksem fail (300-750 KB) ja suur A1-formaadis printimiseks sobiv trükifail (1,5–42 MB) Eesti kirjakeele ajalugu väike fail / trükifail Eesti keele allkeeled väike fail / trükifail Eesti keele päritolust väike fail / trükifail Eesti keele uurimine väike fail / trükifail Keelekorraldus väike fail / trükifail Keelepoliitika eesti alal väike fail / trükifail Keeletehnoloogia ehk arvutilingvistika väike fail / trükifail Eesti murded väike fail / trükifail Eesti teaduste akadeemia…

Lause õigekeelsus

kaas

Lause õigekeelsus Juhatused ja harjutused Mati Erelt. 4., täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019. 183 lk. Kirjakeele teataja II 1993-2000 juuli 2, 2000

LII Veski päev “Eesti keele mitu nägu”

27.06.2019 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Jakobi 2 Avasõnad Helle Metslangilt Tiit Hennoste “Allkeeled. 20 aastat hiljem” Andriela Rääbis, Tiit Hennoste, Andra Rumm “Jumala värdjas mutt. Negatiivsete emotsioonide väljendamine suulises argisuhtluses” Kirsi Laanesoo “omggggggggg:D:D:D:D:D. Emotsioonide väljendamisest netikeeles” Arutelu ja sirutuspaus Tõnu Tender “Etüüd slängi näost: kriimus koon või klants sihverplaat?” Peep Nemvalts “Sõnakas või sõnatu…

Riia-Tartu keeleretk

keeleretk

08.06–15.06.2019 [PDF] KAVA Palume keeleretke käigus peetud ettekannete kokkuvõtteid mitte tsiteerida, kuna tegemist on tööversioonidega. 08.06 Riia Eesti Vabariigi suursaatkond [PDF] Jüri Valge [PDF] Kristi Metste [PDF] Risto Järv [PDF] Guntars Godinš [PDF] Triin Jürgenstein 10.06 Võnnu Jaani kirik [PDF] Ilmar Tomusk Ago Pajur [PDF] Tiit Rosenberg [PDF] Tuuli Tuisk 11.06 Rubene kirik [PDF] Külli…

Teadusseltside terminoloogiapäev

16.05.2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus Ettekanded (juhatas Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang) Sirli Zupping (HTMi keeleosakond), “Oskuskeelekorraldus – kuidas edasi?” Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit), “Terminiarendusest inseneriteaduste alal” Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts), “Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost” Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond), “Terminikirje osised –…

F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

03.05.2019 Väike-Maarja seltsimajas Tervitused (Indrek Kesküla, Jüri Valge, Piret Kärtner) Ettekanded (Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Aava, Andra Kütt, Riina Reinsalu, VMG õpilased)

Keelepäev Amsterdamis 12.05.2019

Tiina Leemets “ÕS 2018” Tarmo Tuule “Eesti originaallauamängudest ja ristsõnadest” Kerttu Jõgi “Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest”

Eduard Ahrensi konverents IV “Meil oma sõna kinnita”

03.04.2019 Tallinna Toomkoolis Muusikaline tervitus Eesti Muusikaakadeemialt Tervitused: Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Emakeele Seltsi esindaja Jüri Viikberg Ettekanded: Heikki Haljasorg “Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil” Mikk Metsmägi, Tallinna Toomkooli 7p. klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi “Kümme Eesti keelemeest” Sanne Säär, Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja: Terje Varul…

Keelepäevad Stockholmis 27.–28.04.2019

Liina Norit “Keelekümblusprogramm Eestis” Andero Adamson “Rahvuskaaslaste programmi tutvustus”

Aastakoosolek

22.03.2019 EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6) [PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll I. Akadeemiline ettekanne “Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes”. ESi juhatuse liige Miina Norvik II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat

Oma Keel number 38 / kevad 2019

tn2019_1[1]

Sisukord PDF Karl Pajusalu Sajand kogemusi eesti riigikeelega PDF Tõnu Tender Riigikeele aasta sündmustest PDF Helle Metslang, Külli Habicht Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele

Keelepäev Peterburis 31.03.2019

Mare Kitsnik, praktiline eesti keele tund kohalikele Jaanus Vaiksoo “Ülevaade uuemast eesti lastekirjandusest” Tuuli Rehemaa “ÕS 2018” Kerttu Jõgi “Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest”

Keelepäevad Berliinis 23.–24.03.2019

Aivar Jürgenson “Eestluse elujõust võõrsil – tähelepanekuid erinevatest kogukondadest” Valdur Mikita “Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas” Linda Kaljundi “Eesti rahvusmütoloogia – kohalik või globaalne” Helgi Põllo “Kodune kultuuriruum ja muutuvad kogukonnad”

Eesti keele aasta 2019 avaüritus “Eesti riigikeele sajand”

24.01.2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) Avasõnad Tervitused: Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps Ettekanded: “Eesti keel kui hariduskeel” – Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor “Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel” – Raimo Raag, Uppsala Ülikooli professor “Eesti keel ja Eesti majandus” – Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli…

Keelekonverents “Keeleseadus 30”

18.01.2019 Filmimuuseumi konverentsisaalis (Pirita tee 56) Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu. Konverentsi ja debatti juhtis Toomas Kiho. Tervitused: Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas (videotervitus) HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutasid president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt. Ettekanded: Ülle Madise “Meie väärtuslik salakeel” Urmas Sutrop…

Eesti keele kestlikkus avatud maailmas

Kõnekoosolek 14.12.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Kadri Koreinik “Keelepoliitika ja riik üleilmastumisajastul: Eestist ennekõike” Anastassia Zabrodskaja “Eesti keele kestlikkus kakskeelsetes peredes mujal ja meil” [PDF] Martin Ehala “Kool ja kolm kohalikku keelt” Birute Klaas-Lang “Eesti keele kestlikkus kõrghariduses – kas keti kõige nõrgem lüli?”

“Üks keel, sada kihti”

Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek 27.11.2018 Eesti Keele Instituudis [PDF] Ene Vainik “A nagu antonüüm” [PDF] Renate Pajusalu “Mõni mõis ja üks kama kõik: hulgasõnad fraseologismides” [PDF] Asta Õim “Kellele neid vanu väljendeid tarvis on!” Asta Õimu väljendivara vihikute kasseti esitlus.

Kõnekoosolek Jüri Valge 70

26.10.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis (p139) Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu “Kes see sõidab üle sildade?” Raili Pool ja Renate Pajusalu “Valgeid noppeid ülikoolist” Jüri Valge “Emakeele Selts ja Eesti keeleajakirjad”

Keelelaager “Osata oskuskeelt”

22.–24.10.2018 Väike-Maarjas Keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagris tutvustasid eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja terminikomisjonidest oma eriala, samuti korraldati arutelusid, mänge, võistlusi. Lähemalt kõneldi mõistepuu koostamisest, toidusõnavarast, õiguskeelest ja selge keele põhimõttest, emakeeleolümpiaadist jm, sai kätt proovida loovkirjutamises ja Vikipeedia artikli koostamises ning teadmisi paljudel muudel huvitavatel ja silmaringi laiendavatel teemadel. Eelmistel aastatel on keelelaager…

TUUM 2018

28.-29.09 Vikerraadio kodulehel Tänavu tuli kuni 200-sõnaline kokkuvõte teha Mart Meriste tekstist “Saastamise olemus”. Esimene auhind: Hindrek Lootus. Kaks teist auhinda: Aljona Karpuhhin ja Riina Kallas. Kaks kolmandat auhinda: Kerttu Kaldoja ja Arlentin Laisaar. Kolmas auhind ja parima kooliõpilase eriauhind: Liisa Tõns Rapla Riigigümnaasiumist. TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling…

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents

28.09.2018 Tartu Ülikoolis Avasõnad. Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees [PDF] Evelin Kütt (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang) Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe – kuidas eesti keelt õpetades leida ja kasvatada Eesti sõpru? [PDF] Liis Reile (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang) Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon [PDF] Kristo Toots (Tallinna Kristiine Gümnaasium, juh…

Oma Keel number 37 / sügis 2018

tn2018_2[1]

Sisukord PDF Asta Õim Kuidas tekivad ja muutuvad fraseologismid PDF Reet Kasik Tuletiste ja liitsõnade tähendusväljade kattuvus PDF Riho Paramonov Voorimehest taksoni

Eduard Ahrensi päeva III konverents

10.08.2018 Kuusalu rahvamajas Sulev Valdmaa avasõnad “Ahrensi mälestuse jäädvustamisest” Rein Veidemann “Eesti põhilaused ja tüvitekstid” Ene Vainik “Pühad ja pahad tunded” Enn Ernits “Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsetes juttudes”” Mart Rannut, Jaan Bärenson “Aja, või asjakohane keel? Uue piiblitõlke väljakutsetest” Mariina Viia (TÜ) ja Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas…

Asta Õimu väljendivara kassett

9789949604654

Asta Õimu väljendivara kassett Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas Väljendivara 2. Mees metsast Väljendivara 3. Nõgesed püksis Väljendivara 4. Vesi või mesi Väljendivara 5. Kartulipudru ingel Tallinn: EKSA, 2018. Eesti keele grammatika juuli 2, 2011 Krimmi kogumik juuli 2, 2002

Eesti murded ja kohanimed

Eesti-murded-ja-kohanimed

Eesti murded ja kohanimed 3., kohendatud ja täiendatud trükk Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Jüri Viikberg, Peeter Päll. Toimetaja Tiit Hennoste. Tartu, 2018. 334 lk. Raamatus on iga murde kohta esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti.…

J. V. Veski LI päev teemal “Kuidas elad, eesti keel?”

27.06.2018 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõnad Helle Metslangilt [PDF] Kadri Vider “Eesti keeletehnoloogia: kellele ja milleks” Tiina Soon “Terminoloogia terviseseisund” Mart Rannut “Narva keel ja meel” Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang “Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja oma keel: Eesti muu Euroopa peeglis” Ilmar Tomusk “Eesti keel all vasakus nurgas” Tõnu Tender “Maine asi. Eesti keele maine ja…

Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III

Väike-Maarjas ja Rakveres 22.–24.04.2018 Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents. KAVA: EKI keelekalender

Keelepäev Münchenis 12.05.2018

Martin Ehala “Eesti keele elujõust” Jüri Viikberg “Saksa keelest eesti keeles” Killu Paldrok “Keeleabiallikad – abiks ikka”

Keelepäev Helsingis 14.04.2018

Helin Puksand “Mida võiks eesti keeles lugeda?” Merilin Aruvee “Milliseid tekstiliike peaksime valdama?”

Oma Keel number 36 / kevad 2018

tn2018_1[1]

Sisukord PDF Tiiu Erelt ÕS 100 PDF Riho Grünthal Soome lingvistid eesti keele jälil PDF Andra Annuka Naer eesti suulises argivestluses PDF Hanna Pook Kommunitseerima ja kommunikeerima

Keelepäev Peterburis 24.03.2018

Jüri Valge “Keeleelu 2018+/–” Olga Gerassimenko “Uued arvutisõnad ja kust neid leida: Eesti Keeleressursside Keskuse teadustaristu” Irina Külmoja “Vanausuliste murde ja eesti keele kokkupuutepunkte”

Eesti ja Soome 100

Pidulik kõnekoosolek 22.02.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Santeri Junttila “Soome keele uuenduslik etümoloogiline võrgusõnaraamat” Sven-Erik Soosaar “Noolest droonini – eesti juursõnade ajaloost” Karl Pajusalu “Eesti keele sada aastat”

Keelepäev Bolognas 01.03.2018

International Conference on Finno-Ugric Languages Helle Metslang “Estonian among the languages of Europe” Birute Klaas-Lang “Academic studies of Estonian language and culture abroad; for whom and why?” Margit Langemets “The re-use of lexical data: Estonian-Finnish dictionary”

Krista Kerge 65

3.11.2017 Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professori Krista Kerge 65. sünnipäeva tähistamise kõnekoosoleku ettekanded: Halliki Põlda “Uurija kriitiline pilk juhendamist kirjeldavatele tekstidele” Helin Puksand “Eesti kool ja emakeeleõpetus” Merilin Aruvee “Tekstid põhikoolis: kirjaoskuse sõlmküsimusi”

Keelelaager “Eesti Vabariik 100”

23.–25.10.2017 Peipsi ääres Nina kordoni külalistemajas Laagris esinesid ettekandega: Riina Koolmeister, Katrin Kern, Fred Puss, Karl Pajusalu, Irina Külmoja, Jaanus Vaiksoo, Martin Ehala ning Ann Siiman ja Lauri Linask. KAVA Kristina Zubkova videolingid: esimene päev https://www.youtube.com/watch?v=h_ddlcWSomQ teine ja kolmas päev https://www.youtube.com/watch?v=4OojNv_3f1E Juhan Liivi muuseumis https://www.youtube.com/watch?v=BBUkE98bT9s emakeelelaagri kokkuvõte https://www.youtube.com/watch?v=lQFNbU2D3VU

“Loode-Eesti murdelood. Valimik murdetekste IX”

Evi Juhkami kogumiku esitlus koos kõnekoosolekuga 19.10.2017 Tallinnas EKI-s Anu Haak “Loode-Harjumaa murrakute kogumisest ja uurimisest” Ellen Niit “Murdesõna sõnastikus” Liis Ermus “Kuidas uurida murdeid kodust lahkumata” Esitlemisel võtsid sõna autor ja toimetajad.

Keelepäev Tamperes 18.11.2017

Renate Pajusalu “Kakskeelse lapse areng” Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal “Emakeeleõpetajateks õppijad Eestis ja Soomes” Priit Kruus “Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?” Heinike Heinsoo “Kuidas luuakse vadja kirjakeelt?”

Ehe Eesti 2017

Tööstusettevõtte kategooria võitja: OÜ Hiire Õnn; ära märkida ka Taruvabrik OÜ ning Tormitehnika OÜ Teenindusettevõtte kategooria võitja: Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ); ära märkida ka Tuuletuka OÜ ning OÜ Upitaja Vabaühenduse kategooria võitja: Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand); ära märkida ka Töötuba Ratastel MTÜ ning MTÜ Loodusring Aasta uustulnukas: MTÜ Rabarber; ära märkida ka OÜ Võitleja…

TUUM 2017

29. ja 30.09.Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee) Esimene auhind: Mare Kitsnik Teine auhind, parim võistkond, parim õpilane: Lauri Lepik, Kevin Pedras Kolmas auhind: Hanna Marrandi, Enely Ernits, Alissa Eksin TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga. Võistluse statuut (PDF)

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents

29.09.2017 Tallinna Ülikoolis Avasõnad. Jüri Viikberg, Emakeele Seltsi aseesimees I plokk “Süntaks ja semantika” Mari Aigro (Cambridge’i Ülikool, juhendaja dr Jim Blevins) [PDF] “Polaarsed küsisõnad ja nende allikad – diakrooniline uuring ja mudel” Tiina Vahtras (Tallinna Ülikool, juhendaja Katrin Aava) [PDF] “Vaesuse metafooride kognitiivsed ja sotsiaalsed tähendused 2016–2017. a meediatekstide näitel” Aimi Pikksaar (Tartu Ülikool, juhendaja Ann…

Keelepäev Vilniuses 21.10.2017

Birute Klaas-Lang “Eesti keele kasutusvaldkondadest – teekond õhukesel jääl” Külli Habicht “Kuidas muutub eesti kirjakeel?” Priit Kruus “Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?” Kristel Ress “Keeletoimetaja soovitusi keeleabiallikate kohta”

Oma Keel number 35 / sügis 2017

tn2017_2[1]

Sisukord PDF Kristiina Ross Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi osa eesti kirjakeele loos PDF Liina Tammekänd Kagueestlaste individuaalsest mitmekeelsusest PDF Enn Ernits Plaankeeled aegade voolus

Enn Ernitsa artiklikogumiku esitlus

31.08.2017 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis Emakeele Seltsi toimetiste sarjas ilmunud ESi auliikme Enn Ernitsa mahuka artiklikogumiku “Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” esitlus. Ettekanded: Enn Ernits “Meenutusi sõnateedelt” Karl Pajusalu “Enn Ernits keelte radadel”

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja keelekonverents

10.08.2017 Kuusalus Ettekanded: Andres Andresen (ÕES) “Ahrensi aeg” Kristiina Ross (EKI, ES) “Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos” Hannu Remes (ESi välisliige) “Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot” Mati Hint (ES) “Eesti ortograafia ei vaja oma kaht põhireeglit” [PDF] Fred Puss (ÕES) “Uue kirjaviisi kasutamisest kirikuraamatutes” [PDF] Maire Raadik (EKI, ES) “Tänapäeva õigekirjalahingud” Üritust korraldasid Laurentsiuse…

Mati Hint 80

Tallinna Ülikooli emeriitprofessori, Emakeele Seltsi auliikme Mati Hindi juubeli tähistamine 08.09.2017 Tallinna Ülikoolis Ettekanded: [PDF] Karl Pajusalu “Ei saa me läbi liivita…” [PDF] Annekatrin Kaivapalu “Analoogia keeles ja keeleõppes” Tõnu Tender “Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi “kirja pandud asjade maailmas”” Jaak Urmet “Keelekasutus. Vastalise märkmeid”

Sõna haaval

Ernits_Sona-haaval

Sõna haaval Emakeelest tehiskeelteni Emakeele Seltsi toimetised nr 75. Enn Ernits. Toimetanud Karl Pajusalu. Tallinn, 2017. 757 lk. Sõna sisse minek juuli 2, 2015 Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles juuli 2, 1938 Valimik leivu murdetekste juuli 2, 1937 Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest juuli 2, 1936 Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid juuli 2,…

Loode-eesti murdelood

Juhkam_Loode-Eesti-murdelood1

Loode-eesti murdelood Risti ja Harju-Madise Valimik korrespondentide murdetekste IX. Evi Juhkam. Tallinn, 2017. 280 lk. Ennemustitsel Mulgimaal juuli 2, 2008 Võru keel juuli 2, 1997 Lahemaa lugusid juuli 2, 1989 Pajatusi põhjarannikult juuli 2, 1957

J. V. Veski L päev teemal “Keel täis kujundeid”

27.06.2017 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõnad. Jüri Valge [PDF] Asta Õim “Kujundsõnast eesti fraseoloogias” Ann Veismann “Ajametafooridest eesti keeles” Reet Hendrikson “Ikka sõja- ja kujundkeele ristteel” Ekaterina Kornilitsina “Metafooride tõlkimisest kognitiivse keeleteaduse seisukohalt” Kadri Muischnek “Püsiühendid keeleressurssides” [PDF] Piret Voolaid “Kujundiloomest eesti mõistatuste alaliikides”

Nimed, murded ja keeled

09.06.2017 Tallinnas EKI suures saalis Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekul esinesid: Marja Kallasmaa “Valdek Pall ja kohanimed” Jüri Viikberg “Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga” Jaan Õispuu “Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid” Natalia Abrosimova “Valdek Pall, ersa keele austaja” Järgnesid ersa rahvalaulud ja suupisted ersa kultuuriühingult Sjatko. Koosolekuga kaasnes näitus Valdek Palli elust ja…

Kõnekoosolek Ellen Uuspõllu 90 aasta juubeli tähistamiseks

05.05.2017 Tartu Ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis AVASÕNAD Reet Kasik “Ellen Uuspõld teadlase ja õppejõuna” ETTEKANDED Auli Hakulinen “Fennistiikan muuttuminen ja sen rajat” Helen Plado “Eesti keele des-konstruktsiooni tegija” Katrin Olhovikov “Vastandav rinnastus eesti ja vene keeles”

Aastakoosolek

24.03.2017 Tallinnas I. Akadeemiline ettekanne “Millest räägib hääl”. Hille Pajupuu II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 96. tegevusaasta (2016) ülevaade. ES-i teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi (auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus) ES-i juhatuse korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat

Birute Klaas-Langi 60 aasta juubelile pühendatud kõnekoosolek

18.03.2017 koostöös TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga Riho Grünthal (Helsingi ülikool) “Terra incognita akadeemiline avastusretk” Johanna Laakso (Viini ülikool) “Birute ja mitmekeelne ajamasin” Martin Ehala (Helsingi ülikool ja Tartu ülikool) “Birute ja Margaret: kontrastiivne analüüs” Ann Veismann, Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel (Tartu ülikool) “Eesti taeva tähendused”

Oma Keel number 34 / kevad 2017

tn2017_1[1]

Sisukord PDF Ene Vainik Oma meel ja Uku Masingu eksitus PDF Meeli Sedrik Laste- ja hoidjakeele sõnade päritolust PDF Anni Jürine, Djuddah A. J. Leijen, Ilona Tragel Tagasiside kirjutamisprotsessis PDF Andra Rumm Mille jaoks me kasutame argivestluses avatud küsimusi?

Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail

17.02.2017 Tallinna Ülikoolis Konverents oli pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu (25. VIII 1970 – 20. VII 2016) mälestusele. Ettekanded haakusid Katre Õimu tegevusvaldkonade ja uurimisteemadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine. Konverentsi kava ja koduleht on veebiaadressil www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/keel/

Keelepäev Brüsselis 10.–12.02.2017

Maili Liinev “Enesehoid ja motivatsiooni säilitamine, töötades vabatahtlikuna” Irene Käosaar “Mitmekeelsena mitmekeelses maailmas” Maili Liinev “Laste lugemishuvi toetamine ja lugemisoskuste kujundamine. Lugemispesa näitel” (töötuba) Riina Koolmeister ja Irene Käosaar “Koolihariduse omandamine välismaal ning tagasipöördumine Eestisse” (ümarlaud)

Milleks meile küsilaused?

Kõnekoosolek 14.12.2106 Tartu ülikooli Veski auditooriumis (139) Tiit Hennoste “Suulise keele tervikkäsitlus ja küsimused selle sees. Lause ja küsimus” Andriela Rääbis “Sa aput kurki tahad või? Pakume küsilausega” Kirsi Laanesoo “Miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilaused” Andra Rumm “Miks me oma küsimused ringi teeme?”

Einar Kraut 70

Kõnekoosolek 17.10.2016 Tallinnas Roosikrantsi 6 Pire Teras (TÜ) “Kuidas kõnesituatsioon mõjutab häälduse varieerumist” Hille Pajupuu ja Rene Altrov (EKI) “Hääle meeldivusest” Härmo Saarm (ERR) “Mis kellelegi raadiohääles meeldib? Miks?”

Keelelaager “Keel ja stiil”

24.–26.10.2016 Männiku metsatalus Viljandimaal KAVA (pdf)

Kokkuvõttevõistlus “Tuum”

30.09.ja 1.10.2016 Esimene auhind (150 eurot): Aljona Karpuhhin. Kaks teist auhinda (75 eurot): Jüri Liiv ja Alois Andreas Põdra. Kaks kolmandat auhinda (40 eurot): Katariina Kägu ja Ene Säinast. Parima kooliõpilase eriauhind (50 eurot): Tallinna 21. kooli õpilane Alois Andreas Põdra. Parima võistkonna eriauhind (50 eurot): Robert Metsik ja Loretta Aganits. Eraldi tuleb ära märkida…

Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi

Ettevõttenime võistlus Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja ettevõttenime võistluse, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Auhinnad Statuut

Üliõpilaskonverents

23.09.2016 Tartu Ülikoolis ESi tervitus Helle Metslangilt I osa. Keel luubi all Mirjam Ruutma (TÜ): Kaassõnad eesti murretes PDF Laura Tüüts (TLÜ): Episteemilise modaalsuse markerite tõeväärtuse tajumine arvatavasti, võib-olla ja äkki näitel PDF Kairit Tomson (TÜ): Panema-verbi polüseemia ja kasutus grammatilistes konstruktsioonides PDF Liina Pärismaa (TÜ): Christoph Blume keelekasutuse eripärast II osa. Keeled kaardil ja kasutuses PDF Siim Antso (TÜ): Digitaalsed kaardiandmed dialektoloogias Anu Seppa…

Kaks sajandit õ-tähega

16.09.2016 Tabivere rahvamajas ja Äksis Valve-Liivi Kingisepp “Kuidas tuli õ täht eesti kirjakeelde?” PDF Kersti Taal “Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses” Fred Puss “õ-tähe kasutusele võtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades” Kristiina Praakli “õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele” PDF Pire Teras “õ häälduse varieerumine” Taavi Pae “Kuidas õ-hääliku piir jõudis…

Keelepäev Peterburis Jaani kirikus 8.10.2016

Tervitused: Eesti Vabariigi Peterburi konsulaadi esindaja Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge Ettekanded: Birute Klaas-Lang: eesti keele ja kultuuri õppest välisülikoolides: kellele ja milleks? Maarika Teral ja Sirje Rammo (kaasautor): eesti keele õppevahenditest Killu Paldrok: kohast ja nimest kui õppematerjalidest Jüri Valge: Jaan Tõnissonist ja eesti keelest Peterburi Ülikooli 2. kursuse eesti keele tudengid “Eesti keel…

Oma Keel number 33 / sügis 2016

tn2016_2[1]

Sisukord PDF Mari Uusküla Värviline maailm. Värvi(nime)de uurimisest meil ja mujal PDF Marit Alas Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest PDF Anni Jürine Tähendusmuutuse roll grammatika tekkimise protsessis

Liivi rahva keel ja meel

vääri_kaas.indd

Liivi rahva keel ja meel Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest Emakeele Seltsi toimetised nr 74. Eduard Vääri. Toimetanud Ott Kurs, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge. Tallinn, 2016. 430 lk. Ida-Vaivara murdest juuli 2, 1938 Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis juuli 2, 1937 Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles juuli 2, 1937 Eestipäraseid eesnimesid juuli…

XLIX J. V. Veski päev teemal “Eesti ja liivi keele ajalugu”

27.06.2016 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139) Heli Laanekask “Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest” Külli Prillop “Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles” Tiit-Rein Viitso “Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal” Miina Norvik, Valts Ernštreits “Uus liivi grammatika” Karl Pajusalu “Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana” Järgnes Eduard Vääri liivi uurimuste kogumiku “Liivi rahva keel ja meel”…

Reet Kasik 70

Kõnekoosolek 5.05.2016 Helle Metslang “Reet Kasik sõnas ja pildis” Kersti Lepajõe “Reet Kasik tekstide taustal” Krista Kerge “Märgas, keelekas, kõnekas, igamatu ja teised”

F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

28.04.2016 Väike-Maarja seltsimajas Kava: Avasõnad Kiltsi mõisakooli õpilaste etteaste Merekeele nõukoja sünd ja MerLe. Uno Laur, kaugsõidukapten, F. J. Wiedemanni preemia laureaat 2016 Terminid õppetöös ja Mereviki. Tauri Roosipuu, merekeele nõukoja liige, TTÜ Eesti Mereakadeemia 3. kursuse üliõpilane Merekeele nõukoja töö tänapäeval ja oskussõnade propageerimine merekoolis. Peedu Kass, Eesti Merekooli nõukoja esimees Kohavaim Tõnis Vilu…

Keelepäev Viinis 20.05.2016

Birute Klaas-Lang “Eesti keele õpetamine välismaal” Helle Metslang “Estonian among the languages of Europe” Tõnis Nurk “Language technology in Estonia”

Keelepäev Berliinis 15.-16.04.2016

Martin Ehala “Suur-Eesti veebirakendus “Minu Inimesed”” Jan Kaus, Indrek Koff, Raido Mürk tutvustasid oma teost “Asjaõigusest”

ES-i aastakoosolek

1.04.2016 Ü peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) I. Akadeemiline ettekanne “Kas mõistatused sobivad murdesõnavara allikaks?”. Arvo Krikmann II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2015) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi Keeletoimkonna vanema korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöövõimalustest Tõstatuvat

Noortesektsiooni keeleõhtu

30.03.2016 Esimesel kohtumisel kuulati Helle Metslangi esitlust “Kuhu kuulub eesti keel?” ja seejärel arutati täpsemalt, milliste tunnusjoonte järgi ja kuhu võiks eesti keelt paigutada. Vestluse aluseks on samanimeline artikkel Kuhu kuulub eesti keel

Nimeteemaline kõnekoosolek

3.03.2016 TÜ-s Veski auditooriumis (139) Marja Kallasmaa “Teke, lähtekoht, põlvnemine ja Eesti külanimed” Peeter Päll “Kohanimeraamatust perekonnanimeraamatuni” Annika Hussar “Meie aja eesnimed”

Oma Keel number 32 / kevad 2016

tn2016_1[1]

Sisukord PDF Asta Õim Peigmees kaseladvas. Puud eestlase mõttemaailmas PDF Miina Norvik Tuleviku väljendamisest liivi keeles ja teistes lähedastes sugulaskeeltes PDF Anneli Baran Termini kõnekäänd kujunemisest

Keelepäev Stockholmis 10.–13.03.2016

Martin Ehala “Suur-Eesti ja veebirakendus “Minu Inimesed”” Mart Rannut “Mitmekeelse lapse identiteet. Kuidas toetada mitmekeelsust ja hoida motivatsiooni?” Rainer Kuuba “Mitmekeelse lapse identiteet. Näited Võrumaalt ja võru keelest” Mall Pesti “Kuidas lastele eesti keelt õpetada? Sissejuhatus lapsevanematele”

Keelepäev Dublinis 20.02.2016

Martin Ehala “Suur-Eesti veebirakendus “Minu Inimesed” ja mõnda mis sealt seest leida on” Renate Pajusalu “Kakskeelsusest ja selle omandamisest” Andero Adamson “Eesti keele õppest ja Eestisse tagasipöördumisest” Miina Norvik tutvustas lastele keeletunnis kaasavõetud keelematerjale.

Keelepäev Oulus 13.02.2016

Hannu Remes “Viron kieliopin uuden painoksen esittely” Heli Laanekask “Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis” Kristiina Praakli “Soome eestlaste FB-suhtluse keelest” Helle Metslang “Emakeele Selts muutuvas ajas” Piret Kärtner “Minu keeleoskus on minu enda teha” Oulu linnaraamatukogus tutvustas 12.02.2016 Tarmo Tuule eesti uuemat lastekirjandust.

GGG poolsajand

18.12.2015 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis I. GGG ja GGGlased tänase pilguga Jüri Valge “Pool sajandit GGG sünnist” Mati Erelt “GGG ja eesti keele süntaksi uurimine” Mati Hint “GGG katkestuste kultuuri ajas” Tiit-Rein Viitso “Keeleajalugu ja ajalugu” Haldur Õim “Keel, keelevõime, keelekasutus, suhtlus. Uurimine, kirjeldamine, modelleerimine” Arvo Krikmann “Sõnaus ja tema sõbrad” Leo Võhandu…

Vana kirjakeele päev

13.11.2015 Tartu Ülikooli peahoone J. V. Veski nimelises auditooriumis Vana kirjakeele päevaga tähistati ESi auliikme emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva. Üritusel esitleti TÜ kirjastuse väljaandena ilmunud raamatut “Heinrich Stahli tekstide sõnastik”, mis on pühendatud teenekale vana kirjakeele uurijale Valve-Liivi Kingisepale ja mille valmimisel on juubilaril olnud oluline osa. Jaak Peebo “Valve-Liivi Kingisepp 80” Marju Lepajõe…

Keelelaager “Nipitiri. Räägime nimedest”

19.–21.10.2015 Voore puhkekeskuses Keelehuvilised gümnaasiuminoored kogunesid keelelaagrisse “Nipitiri. Räägime nimedest”, kus eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ja Eesti Keele Instituudist kõnelesid oma erialast: Fred Puss perekonnanimedest, Liina Paales viipenimedest, Marit Alas ja Tiina Laansalu kohanimedest, Janika Kronberg nimedest eesti kirjanduses, Peeter Päll linnakohanimedest ja nimekorraldusest, Risto Järv nimedest rahvapärimuses, Helen Plado nimeteemalisest emakeeleolümpiaadist.

Keelepäevad Bolognas ja Milanos 14.11–15.11.2015

Kaja Sarapuu “Eesti keele koduõpetamine” Maigi Vija “Kakskeelse lapse kasvatamine” Riina Koolmeister tutvus kohalike eesti koolidega.

Keelepäev Brüsselis 13.–14.11.2015

Tiina Leemets koolitas kohalikke eestlasi praktilise eesti keele vallas. Andra Kütt “Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele” Ilmar Tomusk tutvustas eesti lasteraamatuid.

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents

25.09.2015 Tallinna Ülikoolis Tervitus ESi juhatuse esimehelt Helle Metslangilt I plokk “Omandatavast ja õpitavast keelest”, juhatab Andra Rumm II plokk “Kirjutatavast ja kõneldavast keelest”, juhatab Andra Kütt KAVA

Oma Keel number 31 / sügis 2015

kaas_OK_2-2015.indd

Sisukord PDF Liisi Piits Kollokatsioonid sõna tähenduse ja kultuurikonteksti avajatena PDF Anu Pedaja-Ansen Võrdevormid tänapäeva eesti keeles PDF Liisa Pedaru Habemega professorid ja õlgkübaraga peened daamid ehk soorollid eesti uuemas lastekirjanduses

Kõnekoosolek “Kõnekas aeg”

28.08.2015 laulupeomuuseumis (Jaama 14, Tartu) Helle Metslang, Külli Habicht, Karl Pajusalu “Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” Renate Pajusalu, Maret Kaska, Birute Klaas-Lang, Karl Pajusalu, Anu Treikelder, Virve-Anneli Vihman “Palved ja küsimused eesti, leedu, prantsuse, soome ja vene keeles” Miina Norvik “Oleviku kaudu minevikust tulevikku” Kõnekoosolekuga tähistati prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit.

Sõna sisse minek

vaba_kaas4.indd

Sõna sisse minek Emakeele Seltsi toimetised nr 73 Lembit Vaba. Tallinn, 2015. 495 lk. Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles juuli 2, 1938 Valimik leivu murdetekste juuli 2, 1937 Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest juuli 2, 1936 Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid juuli 2, 1935 Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja…

XLVIII J. V. Veski päev teemal “Eesti keelevara digiajastul”

27.06.2015 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõna. Helle Metslang Ettekanded: Kadri Vare “Keeleressurssidest Eesti Keeleressursside Keskuses ja keeletehnoloogia saavutustest riikliku programmi raames” Heiki-Jaan Kaalep “Morfoloogiline analüüs kui tehniline ülesanne” Kadri Muischnek “Automaatne süntaksianalüüs ja analüsaatori veebiliides” Kadri Sõrmus ja Siim Karnö “Emakeeleõppija korpus EMMA ja mõnda, mis seal sees leida on” Margit Langemets “EKI keelevara…

Sõnaseoseid

12.05.2015 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Etümoloogiateemaline kõnekoosolek Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli tähistamiseks Lembit Vaba “Etümoloogialainel” Enn Ernits “Eesti-ingeri isikunimedest läbi aegade” Ojārs Bušs “Suomalais-ugrilaisista lainasanoista latvian kirjakielessä” Lembit Vaba artiklikogumiku “Sõna sisse minek” esitlus

F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

23.04.2015 Väike-Maarja seltsimajas Avasõnad. Kadri Sõrmus Tervitus. Indrek Kesküla Noor Väike-Maarja luule. VMG õpilased (juhendaja Indrek Lillemägi) Leelo Tungal on LEELO TUNGAL. Irma Raatma Keel ja meel laste loodud muinasjuttudes. Leelo Tungal Keel ja luule. Märt Väljataga Laureaaditamme istutamine. Esineb VMG tütarlastekoor (juhatab Ly Ipsberg). Ühispildistamine Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Väike-Maarja…

Eduard Ahrensi konverents

30.03.2015 toimus Teaduste Akadeemia saalis Tervitused: akadeemik Karl Pajusalu (Emakeele Selts), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut), Sulev Valdmaa (Laurentsiuse Selts) Mati Hint “Ahrensi ortograafia on eesti identiteedi oluline koostisosa” Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna vilistlaskoor esitab eesti autorite loomingut (E. Tubin, V. Tormis, R. Ritsing, V. Reiman) Heli Laanekask “Ahrensi grammatikast Wiedemanni pilgu läbi” Toomas Paul…

Emakeele Seltsi aastakoosolek

27.03.2015 Tallinnas Eesti Keele Instituudis I. Akadeemiline ettekanne “Eesti ja Soome emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste motivatsioon ja kutsumus saada õpetajaks”. Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2014) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimusi Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat

Oma Keel number 30 / kevad 2015

tn2015_1[1]

Sisukord PDF Andriela Rääbis Direktiivid argisuhtluses PDF Tiiu Erelt Veelkord keelenormist ja luulest PDF Evar Saar Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed?

Keelepäev Luksemburgis 27.02–01.03.2015

Kersti Lepajõe “Oma ja võõras: lugemisest ja kirjutamisest mitmekeelses klassis” Reili Argus “Lapse keelelist arengut toetavad mängud” Piret Kärtner “Laul teeb rinna rõõmsaks – ideid ja materjale laulude kasutamiseks keeletunnis” (töötuba) Viive Einfeldt “Väärtusi avastamas” (seminar, jätk 2014. aastal Londonis peetud loengule) Ümarlauad “Väljaspool Eestit tegutsevate Eesti koolide ootused Eesti riigile?” (juhivad Piret Kärtner ja…

Sõnaraamatute teemaline kõnekoosolek

22.01.2015 Tartu ülikooli J. V. Veski auditooriumis (139) 11.12.2014 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Maria Tuulik, Kristina Koppel “Eesti keele põhisõnavara sõnastiku elektrooniline liides” Jelena Kallas “Korpusleksikograafia väljavaateid eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel” Tõnis Nurk “Sõnaraamatute märksõnade tähenduste ühestamisest”

Emakeele Seltsi keelelaager “Üks ilus eestikeelne lause”

20.–22. oktoober 2014

Keelepäev Riias 08.11.2014

Karl Pajusalu “Eesti kohanimed Lätis. Tõnu Karma mälestuseks” Valts Ernstreits “Tõnu Karma ja liivlaste uuem ajalugu” Tiit-Rein Viitso “Eesti ja liivi keele korraldamisest” Külli Habicht “Muutuv eesti keel” Kristi Salve “Randlased saarlaste ja maameeste vahel” Ruta Karma “Mälestusi isast”

Sotsiolingvistika teemaline kõnekoosolek

3.10.2014 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Kristiina Bernhardt “Kaks eesti keele õpikut muulastele ja keeleõppe diskursus 1930ndatel” Andra Kütt “Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele” Anna Verschik “Ukraina keelesituatsioon sotsiolingvisti pilgu läbi”

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents

19.09.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Ettekandega esinesid Minna Kuslap, Gerli Lokk, Elisabeth Israel, Brita Siimon, Kais Allkivi, Olle Sokk, Mirjam Ruutma, Katrin Leppik. Kava pdf-ina

Oma Keel number 29 / sügis 2014

tn2014_2[1]

Sisukord PDF Arne Merilai Keelenormide ümbermängimisest kunstilistel eesmärkidel PDF Jaana Kotilainen Intensiivsusprefiksoididest. Imearmetust padukarskeni PDF Reet Igav Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes

Ellen Niit 70 ja Külli Habicht 50

29.08.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Pire Teras “Veel kord saarte aktsendist” Kristiina Ross “Heinrich Stahli lauluraamatu kiituseks” Karl Pajusalu “Edela-Eesti eesti keeles ja keeleteaduses”

XLVII J. V. Veski päev teemal “Kirjeldame eesti keele struktuuri”

28.06.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Helle Metslang “Mis teoksil: eesti keele tervikkäsitlused ja akadeemiline grammatika” Pire Teras ja Eva-Liina Asu-Garcia “Foneetika tervikkäsitlus” Reet Kasik “Sõnamoodustuse tervikkäsitlus” Ann Veismann “Värske pilk määrusele” Annika Kilgi “Morfoloogiakirjelduse valikutest” Tiit Hennoste ja Andriela Rääbis “Suuline eesti keel. Tervikkäsitluse sisukord”

Eesti keele kestlikkus avatud maailmas

Kõnekoosolek 29.05.2014 TÜ-s Uurimisteema tutvustus – Martin Ehala Eesti keelepoliitika ülevaade – Tõnu Tender Eestikeelsed keskkonnad ja kakskeelne Tallinn – Kadri Koreinik Vene keele dominandiga Ida-Virumaa – Anastassia Zabrodskaja Eestikeelsed keskkonnad Soomes – Kristiina Praakli

Poolsajand Saareste jälgedes

12.05.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Avasõnad Karl Pajusalult Valve-Liivi Kingisepp “Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses” Heili Orav “Sõna seob sõna” Siim Antso “Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast” P.S. Tänavusel aastakoosolekul 28.03. andis Raimo Raag seltsile üle Saareste enda kommentaaridega eksemplari mõistelisest sõnaraamatust.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

24.04.2014 Väike-Maarjas “Avasõnad”. Jüri Valge “Tervitus”. Indrek Kesküla “Väike-Maarja õpilaste keelehoiakutest”. Maria Olonen “Arvo Krikmann – Väike-Maarjast pärit teadusemees”. Irma Raatma “Huumori mitmekesisusest”. Arvo Krikmann “Emakeel kui kultuuripärand”. Marju Kõivupuu Laureaaditamme istutamine

Emakeele Seltsi aastakoosolek

28.03.2014 Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline ettekanne “Laps, keel ja grammatika ehk mis on eesti keele omandamises erilist”. Reili Argus II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 94. tegevusaasta (2013) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni liige Mari-Liis Kalvik Liikmeksoleku küsimusi Keeletoimkonna vanema valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat

Kodu-uurijate emakeelepäev

13.03.2014 Hille Pajupuu “EKI-st” Maire Raadik “ÕS-ist” Peeter Päll “Kohanimeuurimisest” Jüri Viikberg “Murdeuurimisest”

Keelepäev Peterburis 05.04.2014

Jüri Viikberg “Eesti murded ja Soome lahe aasta” Tiit Hennoste “Ma eemale nüüd. Eesti netivestluse keel kõne ja kirja vahel” Maire Raadik “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” Tõnu Tender “Mida teame Eesti elanike keeleoskusest” Jüri Valge “Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk” Leelo Tungal “Kas on kerge olla eesti lastekirjanik”

Oma Keel number 28 / kevad 2014

tn2014_1[1]

Sisukord PDF Jüri Viikberg Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles PDF Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine PDF Kätlin Aare, Pärtel Lippus Miks hääl käriseb? PDF Reet Kasik Hobitseme ja keelendame

Keelepäev Vilniuses 21.03.2014

Riina Koolmeister “Eesti keelepoliitilisi suundumusi” Sirje Mäearu “ÕS 2013” Janek Kraavi “Eesti nüüdiskirjandusest” Tõnu Õnnepalu “Kelle keelt me kirjutame, kelle keelt me räägime? (kiridraama “Vennas” sünnist paberil ja laval)”

Keeletoimetajate elukutsepäev

7.02.2014 Tartu Ülikoolis Üritust korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga. Avasõnad Annika Kilgi: toimetamise juured Mihkel Mõisnik: kirjastuse vaade Helen Kõrgesaar: vabakutselise vaade Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk: tulevase keeletoimetaja vaade Jaanus Vaiksoo: autori vaade Arutelu

Keelepäev Londonis 28.02–02.03.2014

Üritust korraldas Eesti Kool Londonis. Toetasid Eesti Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Suursaatkond Londonis, Londoni University College’i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Eesti Maja Londonis ja Eesti Gild Londonis. Viive Einfeldt “Väärtuskasvatusest” Piret Kärtner “Kes aga luges, aru sai…” Martin Ehala “Suur-Eesti: kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri laias maailmas” Andero Adamson “Väljaränne, tagasipöördumine…

Viivi Maanso 85

15.01.2014 TLÜ Tallinna saalis Marga Lvova “Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki” Paula Sajavaara “Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä” Krista Kerge “Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid” Viivi Maanso “Aastate eest” Õnnitlused ja tervitused

Pärnu muuseumi ja Emakeele Seltsi ühine keelepäev

5.12.2013 Pärnu muuseumis (Aida 3) Aldur Vunk “Estofiilid ja Pärnu” Karl Pajusalu “Pärnumaa kohanimed ja keelendid S.H. Vestringi sõnaraamatus” Külli Habicht “Rosenplänteri “Beiträgede” tähtsus omas ajas ja tänapäeval” Katrin Nielsen “Keeleküsimusest Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuses 1867–1873”

Jaak Peebo 80

31.10.2013 Tartu ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis Kai Tafenau “Habent sua fata manuscripta – Johannes Gutslaffi piiblitõlke saatusest” Ann Metslang “Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles” Valve-Liivi Kingisepp “Meenutusi koostööst tänase juubilariga”

Keelepäev Moskvas 24.11.2013

Andero Adamson “Uus rahvuskaaslaste programm ja eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”” Katrin Maiste “Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal eesti keelt õppimas” (PDF-slaidid) Sven-Erik Soosaar “Etümoloogiasõnaraamat – milleks ja kellele?” (PDF-slaidid) “Võidupäeva ootus Siberi Haida külas” – Vahur Laiapea uue filmi linastus Keelepäeva kajastus Raadio 4-s (venekeelne, ligi 9 minutit)

Keelelaager “Sõnavara, sõnavarandus”

21.–23.10.2013 Keelehuvilised noored kogunesid Käsmus Laane Pansionis toimuvas keelelaagris “Sõnavara, sõnavarandus”, kus eri põlvkondade keele­inimesed tutvustavad oma eriala, korraldatati arutelusid, mänge, võistlusi, vahetati mõtteid ja tunti rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldi eesti sõnavara päritolust ja selle uurimisest, tutvustati eesti keele sõnaraamatuid ja räägiti nende koostamisest, samuti eestikeelse terminoloogia arendamisest, eesti sõnamoodustusest ja selle uurimisest, eesti isikunimedest,…

Kõnekoosolek teemal “Häälikuvälte müüt”

17.10.2013 Tallinna Ülikoolis Mati Hint “Grenzstein ja Veske, Ariste ja Lehiste” Martin Ehala “Välte käsitlemisest üldhariduses” Karl Pajusalu “Eesti välted läänemeresoome taustal”

Kõnekoosolek teemal “Alusepanijad”

EKI ja ESi kõnekoosolek 08.10.2013 EKI suures saalis. Külli Habicht ja Külli Prillop “Heinrich Stahli teoste sõnastik” Marju Lepajõe “Gutslaffi kasust” Järgneb J. Gutslaffi piiblitõlke esitlus (Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau).

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents

27.09.2013 Tallinna Ülikoolis Tervitused Emakeele Seltsi ja Tallinna Ülikooli esindajatelt Eduard Odinets “Kirjutamisoskuse arendamine täiskasvanute eesti keele kui teise keele tunnis” Kairi Lehis “GAPS-testi kasutamisest Eesti laste keelelise arengu mõõtmiseks” Andra Rumm “mis-küsimustega tehtavad suhtlustegevused suulises argivestluses” Olle Sokk “Osalausete rinnastamine konjunktsiooniga kuid” Maarja-Liisa Pilvik “Ulatumise ulatus. Soome keele verbi ulottua tähendused kontekstis” Triin Todesk “Verbi augmentatiivne võrdlusaste…

Jüri Viikbergi juubelile pühendatud kõnekoosolek

10.09.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis Jüri Viikberg “Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas” Annika Kilgi “Eduard Ahrensi piiblikeele kriitika” Lembit Vaba “Mida Siber meile õpetas”

Keelepäev Budapestis 06.10.2013

Riina Koolmeister “Välis-Eesti laste ja noorte sidustamine Eestiga” Kersti Lepajõe “Kirjutamise raskus” Tiina Rüütmaa “Eesti ja ungari keele sugulusest” Reili Argus “Keeleõppemängud FREPY”

Tule TUUMALE!

Võistlus toimub reedel, 27. ja laupäeval, 28. septembril Mis on TUUM? See on teist aastat toimuv võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha maksimaalselt 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Kuulutus pdf-ina

Oma Keel number 27 / sügis 2013

tn2013_2[1]

Sisukord PDF Helle Metslang “Kes palju küsib, saab targemaks.” Küsimusest ja selle keelelisest vormist PDF Asta Õim Mütsid ja mütsiga mehed PDF Kadri Suurmäe Kausatiivide omandamisest eesti lapsekeeles PDF Liisa Kongot Kui X otsib Y-it eesmärgil Z ehk mehed ja naised tutvumiskuulutustes

Keelemees Raimo Raag 60

27.08.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis Tiina Söderman “Avasõna” Jüri Viikberg “Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas” Päivi Juvonen “Så lika men ändå så olika. Om kanssa, kans och kaa i talad finska” Pirkko Nuolijärvi “Kieli, yksilö ja yhteiskunta” Kristiina Ross “Henricus Stahell, Raimo Raag ja teised tähtsad mehed” Marje Joalaid “Raagist, Raagi külast ja…

XLVI J. V. Veski päev teemal “Eesti keel ja erivajadustega keelekasutaja”

27.06.2013 Tartu ülikooli peahoones senati saalis Urmas Sutrop “Missugused on keeleliste erivajadustega inimeste rühmad?” Karl Karlep “Kõnepuuete olemus ja avaldumine” Marika Padrik “Kui laps õpib emakeelt nagu võõrkeelt…” Ingrid Rummo “Düspraksia – kõnetu inimene suhtluses” Meelis Mihkla “Subtiitrite helindamine – kas, kuidas, kellele ja miks?” Konverentsi järel asetatati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

7. raamprogrammi projekt ELDIA – uus lähenemine Euroopa keelelisele mitmekesisusele

Kõnekoosolek 23.05.2013 TÜ peahoones aud. 139 Helle Metslang “Soome-ugri vähemused luubi all” Kristiina Praakli “Eesti keele kestlikkusest Soomes ja Saksamaal (ELDIA uurimistulemuste valguses)” Kadri Koreinik “ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal”

Kuidas keel kõlab?

Kõnekoosolek 8.05.2013 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Einar Meister “Uusi suundi artikulatoorses foneetikas – 44 aastat hiljem” Lya Meister “Korpuspõhine eesti keele häälduse uurimine” Einar Kraut “Eluskõne ja keelenorm ringhäälingu kohtamisplatsil”

Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II

24.–25.04.2013, F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäevale pühendatud konverents 24. ja 25. aprillil peeti Väike-Maarja rahvamajas rahvusvahelist konverentsi “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II”, mis oli pühendatud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäevale. Konverentsi avas ja istutas keeleauhinna asutamise aastapäeva puhul tamme president Toomas Hendrik Ilves. Kahepäevase konverentsi kavas oli 21 ettekannet viies plokis:…

Emakeele Seltsi aastakoosolek

22.03.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis I. Akadeemiline ettekanne: Krista Kerge “Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste taustast” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 93. tegevusaasta (2012) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni esimees Argo Mund ESi juhatuse voliaja üle otsustamine ESi juhatuse liikmete korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete korraline valimine Liikmeksoleku küsimusi Tõstatuvat

Keelepäev Londonis 16.03.2013

Itesh Sachdev (Londoni Ülikool) “Speaking in tongues: benefits of multilingualism” / “Keelte kõnelemine: mitmekeelsusest tõusvad kasud” Martin Ehala (TÜ) “Our daily language ecology” / “Meie igapäevane keeleökoloogia” Katrin Hiietam (EE-Translations) “Language preservation, change and acquisition in an immigrant community. The case of Estonian in the UK” / “Keele säilitamine, omandamine ja muutused immigrantkogukonnas. Eesti keel…

Keelepäev Helsingis 14.03.2013

Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks” Annika Hussar “Uue sajandi eesnimed Eestis”

Oma Keel number 26 / kevad 2013

tn2013_1[1]

Sisukord PDF Huno Rätsep “Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata” (Johannes Aavik 1912). Keeleuuenduse sünd PDF Reet Kasik Sõnamoodustus tekstiprotsessina PDF Ann Metslang Mitmuse osastava vormidest toimetamata kirjakeeles

Kõnekoosolek sõnamoodustuse teemal

27.02.2013 Tartu Ülikoolis Reet Kasik “Spontaansest sõnaloomest tekstiprotsessis” Silvi Vare “Eesti keele sõnaperede koostamise käigust” Grethe Juhkason “Võru momentaanide ja frekventatiivide struktuurist ja produktiivsusest”

Keelepäev Berliinis 2.-3.03.2013

Aune Valk “Kakskeelselt üleskasvava lapse identiteet” Mall Pesti “Ülemaks kui hõbevara tunnistame sõnavara. Vaateid leksikakesksele õpetusele” Eha Jakobson “Emakeele õpetamise metoodikast liitklassides” Piret Kärtner “Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika” Renate Pajusalu, töötuba “Mitmekeelsus ja keele omandamine” Veronika Mitting, töötuba “Muusika ja eesti keele lõimõpe” Raina Reiljan, töötuba “Töötuba projektikirjutamisest koolide juhtkondadele”

Keeleuuenduse aastasada akadeemik Huno Rätsepa juubelikonverents

28.12.2012 Tartu Ülikooli senati saalis Huno Rätsep “Johannes Aavik 1913. aastal eesti keelt korraldamas” Kristiina Ross “Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles” Martin Ehala “Keeleuuendamise piirid ja analoogia” Karl Pajusalu “Eesti keeleuuendus ja murded”

Rahvusvahelisest uurimisprojektist ELDIA (European Language Diversity for All)

6.12.2012 Tallinnas Eesti Keele Instituudi väikeses saalis Ettekanded: Helle Metslang “Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” ühendab rahvaid, maid ja teadlasi” Kadri Koreinik “ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal” Kristiina Praakli “Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused”

Leksikaalsetest suhetest

15.11.2012 Eesti Keele Instituudi väikeses saalis Margit Langemets “Semantilised tüübid keelekasutuses ja sõnaraamatus” Heili Orav “Eesti Wordneti leksikaalne teadmus” Asta Õim “Mõiste kaudu tähenduseni”

Keelepäev Moskvas 17.11.2012

Jüri Valge “Juriidilis-poliitilisi konfliktikohti Eesti keeleelus” Sirje Rammo “Uus õppekomplekt täiskasvanud keeleõppijale “Keel selgeks!”” Maarika Teral “Eesti keele kursustest Internetis” Maria Tuulik “Eesti keele põhisõnavara sõnastiku koostamisest” Igor Kotjuhfs ja Kirill Medvedev: kahe luuletaja (pidamata) dialoog”

Keelepäev Vilniuses 16.11.2012

Piret Kärtner “Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika” Birute Klaas-Lang “Eesti keel maailmas” Elvira Küün “Kes on need “meie”?” Arne Merilai “Kõneteod ja luuletegu” Killu Paldrok “Uut ja vana! Õigekeelsusküsimusi”

Keelelaager “Põnev keeleteadus”

22.–24.10.2012 Piusa jõe ürgoru puhkekompleksis Keelehuvilistele noortele tutvustavad eri põlvkondade keeleinimesed oma ala, korraldatakse arutelusid, mänge, võistlusi, vahetatakse mõtteid ja tuntakse rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldakse keelekorraldusest ning õigekeelsuse olemusest, vajalikkusest ja piiridest, keelekorralduse ajaloost, keelenormingute eiramisest kunstilistel eesmärkidel, õigekeelsussõnaraamatu koostamisest, nimekorraldusest, keeletoimetamise õpetamisest, keeleinspektsiooni tööst, EKI keelenõuandla tööst, Emakeele Seltsi keeletoimkonna tööst, arutletakse Emakeele Seltsi…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents

21.09.2012 Tartu Ülikooli ajaloo instituudis Avasõnad ja tervitused I plokk KEELEUURIJA MITU PILKU II plokk EESTI LAUSE III plokk KAHE KEELE VAHEL IV plokk LAPS JA KEEL Lennart Meri filmi “Veelinnurahvas” vaatamine Kava pdf-ina

Keelepäev Kopenhaagenis 16.09.2012

Tiina Leemets “Nähtav ja nähtamatu inglise keel” Annika Hussar “Uue sajandi eesnimed Eestis” Maigi Vija “Lapsed ja mitmekeelsus” Piret Kärtner “Mängime ja keel jääb alles” Leelo Tungal “Lapsed ja laulud”

Oma Keel number 25 / sügis 2012

tn2012_2[1]

Sisukord PDF Heete Sahkai Konstruktsioonigrammatika PDF Huno Rätsep Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest PDF Krista Kerge Kas õpikuteksti mõõdetavad tunnused on kõnekad? PDF Regina Paabo Eesti viipekeel ja selle loome

Minevikupärandit Häädemeestelt

Hdm_minevikuparand1

Minevikupärandit Häädemeestelt Valimik korrespondentide murdetekste VIII Tallinn, 2012. 361 lk. Vaata PDF Kuiss vanal Võromaal eleti juuli 2, 2005 Tartumaa saja-aastaste jutud juuli 2, 1995 Tuulik, kadakas ja leib juuli 2, 1969 Valimik murdetekste I juuli 2, 1956

XLV J. V. Veski päev “Keelte, murrete ja nimede ringist. Valdek Pall 85”

27.06.2012 Tartu ülikooli J. V. Veski auditooriumis. Marja Kallasmaa “Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale ka” Urmas Sutrop “Valdek Pall ja eesti keele instituut” Niina Aasmäe “Valdek Palli töödest mordva keelte alal” Evar Saar “Viru kohanimede erinevaid tüüpe” Liina Lindström “TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ning murdekorpus uurimisvõimaluste avardajana” Jüri Viikberg “Murdesõnaraamatust 1922-2012” Kell…

Mati Hint 75

6.09.2012 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis Krista Kerge “Õigekeelsus eile, täna ja homme” Martin Ehala “Veel kord eesti morfoloogia olemusest” Jüri Viikberg “Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras” Karl Pajusalu, Pire Teras “Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest”

Häädemeeste murdekogumiku esitlus

7.06.2012 Eesti Keele Instituudi suures saalis “Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide murdetekste”. Toimetanud Helju Kaal, Eevi Ross.

Kirjandus Emakeele Seltsis

Kõnekoosolek 17.05.2012 Tartu Ülikooli peahoones Hasso Krull “Kaks kosmoloogiat ja müütiline aeg” Lauri Pilter “No on see Peipsi siis isegi Peipsi” Arne Merilai “Keel ja kirjandus”

Aktuaalset soome-ugri teemadel

2.05.2012 Eesti Keele Instituudi suures saalis Nikolay Kuznetsov “Prolatiivi käände semantika komi keeles” Valentina Semenova “Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias” Elena Ryabina “Udmurdi värvileksika kujunemisest”

Keelepäev Goudas Eesti Koolis Hollandis 04.05.2012

Reili Argus “Mida me teame sellest, kuidas eesti laps eesti keelt omandab”

Keelepäev Haagis 03.05.2012

Jüri Valge “Eesti keelepoliitika” Kersti Lepajõe “Suulise ja kirjaliku väljendusoskuse arendamisest”

Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

19.04.2012 Keeltepäeva tähistatakse Väike-Maarjas.

Keelekonverents “Eestlased mitmekeelses ja -kultuurilises Peterburis” Peterburis 28.04.2012

Vadim Mussajev “Peterburi eestlaste kogukonnast 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul” Tamara Smirnova “Eestlaste haridusasutused Leningradis aastatel 1918–1937” Tiiu Reimo, Aile Möldre “Eestlaste kirjastustegevus Peterburis enne Teist maailmasõda” Veronika Mahtina “Peterburi-Leningradi eesti kalendrikirjandusest” Tõnu Tannberg “Eestlased Vene armees XX sajandi alguses (1900–1917)” Jüri Viikberg “Eesti eest väljas idas ja läänes: Käärikud” Tiina Maiberg “Eesti…

Emakeele Seltsi aastakoosolek

23.03.2012 Tartus ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline osa Helle Metslangi, Karl Pajusalu ja Külli Habichti ettekanne “Küsipartiklite arengust” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 92. tegevusaasta (2011) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Emakeele Seltsi juhatuse liikmete arvu otsustamine ja lisaliikme(te) valimine Keeletoimkonna vanema valimine Liikmeksoleku küsimusi Tõstatuvat

Oma Keel number 24 / kevad 2012

kaas_OK_1-2012.indd

Sisukord PDF Huno Rätsep Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust II PDF Nele Salveste Ikka need välted – no mida neist arvata? PDF Anna Verschik Keelekontaktide uurimisest internetis

Vana kirjakeele teemaline kõnekoosolek

16.02.2012 Eesti Keele Instituudis Kai Tafenau “Vana kirjakeele allikatest Ajalooarhiivis” Kristel Ress “17. sajandi saksa-eesti sõnaraamatute uurimise eripärast” Annika Kilgi “Passiivist ja impersonaalist esimestes eesti piiblitõlgetes”

Akadeemik Haldur Õim 70

26.01.2012 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis Toomel Renate Pajusalu “Haldur Õim – ikka tähendust püüdes” Tiit Hennoste “Tantsud tähtedega. Prominentide kategoriseerimine netikommentaarides” Urmas Sutrop “Värvinimede semantikast” Ilona Tragel, Ann Veismann “Kas elamisel, mõtlemisel ja olemisel on suund?” Heili Orav, Neeme Kahusk, Kadri Vare “Järeldusi professori liikumisest keeleteaduses” Tervitused

Keelepäev Lundis 22.01.2012

Riina Koolmeister “Eesti keelepoliitilisi suundumusi välismaal” Maire Raadik “Muutusi eesti sõnavaras” Mart Velsker “Eesti kirjandusest 21. sajandil” Anu Haak “Rootsipärastest kohanimedest Lääne-Eestis ja saartel”

Wiedemanni grammatika esitlus

20.12.2011 ES esitles Ferdinand Johann Wiedemanni “Eesti keele grammatikat” (tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit).

Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu

25.11.2011 Rahvusvaheline konverents Tartu Ülikool ajaloo muuseumis. Peakorraldajad on Emakeele Selts ja Tartu Ülikool. KAVA pdf-ina

Keelepäev Luksemburgi Eesti Seltsis 26.11.2011

Jüri Valge “Keelevaldkond arengus: 2010-2011” Riina Koolmeister “Keeled ja kirjandus kooli õppekavas” Anu Luure “Välismaalt saabunud õpilaste integreerimine eesti kooli” Asta Õim “Metafoorid keelearengus”

Keelepäev Luxemburgi Euroopa Koolis 25.11.2011

Jüri Valge “Emakeeleõppe valust ja võlust” Riina Koolmeister “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ehk miks ja kuidas õppida emakeelt” Asta Õim “Metafoorid, mille järgi me elame”

Eesti keel kõrgkoolis: viis aastat eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpet Tartu ülikoolis

11.11.2011 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Head ja korrektset eesti keelt peaks valdama iga ülikooli lõpetanu. Et see nii oleks, on Tartu ülikooli kõigis õppekavades aine eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus. Tänavu sügisel täitus viis aastat kõikidele teaduskondadele mõeldud eesti keele õppe algusest Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga 23.09.2011 Tallinna Ülikoolis I plokk KEEL JA AJALUGU Jekaterina Mištšenko (Tallinna ülikool) “Johannes Aavik keelekorraldajana Rootsis” Pille Arnek (Tallinna ülikool) “Hauatähiste ja hauakirjade kujunemine Põhja-Eestis” Maiu Nurka (Tartu ülikool) “Metafoor ja metonüümia kultuurilehe Sirp 1991. ja 2010. aasta filmi- ja teatriartiklites” Kerli Prass (Tallinna ülikool) “Saama- ja hakkama-tulevik tänapäeva eesti…

Oma Keel number 23 / sügis 2011

tn2011_2[1]

Sisukord PDF Tiia Tulviste Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail — psühholingvistika PDF Tiit Hennoste Suuline süntaks ehk dialoogi protsessilausete grammatika PDF Huno Rätsep Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust

Eesti keele grammatika

grammatika

Eesti keele grammatika Ferdinand Johann Wiedemann. Tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit. Tallinn: Emakeele Selts, 2011. Krimmi kogumik juuli 2, 2002

XLIV J. V. Veski päev “Eesti keele arengukavast ja Eesti keeltest”

27.06.2011 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis Jüri Valge “Eesti keele arengukava esimene pool aastat” Tõnu Tender “Hunt lambanahas? Võõrkeeled eesti keele arengukavas” Birute Klaas “Kas eestikeelsel rahvusülikoolil on tulevikku?” Anna Verschik “Keelepoliitika ja “muulaste” hoiakud: mikrouurimus”

Keeltest, kohanemisest ja hoiakutest

31.05.2011 Tartu Ülikooli aud-s 139 Kadri Sõrmus “Uusimmigrantõpilaste kohanemine Eesti koolis” Helena Sulkala “Lõuna-Eesti koolilaste keelehoiakuist” Kadri Koreinik “Keeleideoloogiatest ja oma keelest” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956    

Keelepäev Münchenis 14.05.2011

Tõnu Tender “Multilingualism in Estonia as seen from the point of view of the EU ideal of multilingualism” Heli Laanekask “Ein Brief, zwei Sprachen: Estnisch und Deutsch” Kristiina Praakli “Über die Mehrsprachigkeit de rin Finnland lebenden Esten der ersten Generation” Tiit Hennoste “Sõnad kõnes ja sõnad kirjas” Maigi Vija “Lapse keele arengust kakskeelsuse tingimustes” Krista…

Eripedagoogika teemaline kõnekoosolek

27.04.2011 Tallinna Ülikooli peamajas Anna Maria Ülviste “Ütluse pragmaatilise tähenduse mõistmine toimetulekuõppe III kooliastme õpilastel” Piret Soodla “Eesti laste pildipõhised narratiivid keelepädevuse näitajana üleminekul lasteaiast kooli” Mairi Männamaa “Verbaalsete võimete hindamine mõistete äraarvamise testi näitel. Testi kasutamine erinevates kontekstides ja gruppides” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956

F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev

Väike-Maarjas kolmapäeval, 27.04.2011 Tavapärase ürituse kavva kuulusid keeleauhinna 2011. aasta laureaadi Tiit-Rein Viitso ettekanne “Eesti keeleruumi kujunemine” ja auhinnakandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne “Huvitav eesti vana kirjakeel”. vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 7, lk 553-554

Keelepäev Moskvas 16.04.2011

Jaak Viller “Uus keeleseadus ja selle muutused” Arne Merilai “Pragmapoeetika: keelefilosoofiline kirjandusfilosoofia” Katrin Kern “Milliseid sõnu vajab eesti keel? Sõnavõistluse ja ÕSi uute sõnade näitel” Liisi Laineste “Eestlane, sakslane ja venelane 20 aastat hiljem: kolme rahva anekdoodid Eesti kaasaegses naljapärimuses”

Aastakoosolek

24.03.2011 Tallinnas I. Akadeemiline osa Annika Kilgi ettekanne “Anton Thor Helle toimetajakäekiri” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 91. tegevusaasta (2010). ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimusi 2011. aasta liikmemaksu määramine Seltsi põhikirja muutmine Revisjonikomisjoni valimine Tõstatuvat vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471

Mati Erelt 70

10.03.2011 Tartu Ülikooli peahoone 139. auditooriumis Heli Laanekask “Koidula mitmekeelne lause” Liina Lindström “Mind huvitab. Ühest kogejalausetüübist eesti keeles” Helen Plado “Eesti keele rindlauselised tingimuskonstruktsioonid” Õnnitlemine ja koosviibimine vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471

Keelepäev Helsingi Eesti Majas 15.03.2011

Jüri Valge “Eesti keele arengukava elluviimine” Helin Puksand “Raamatud, mis meeldivad Eesti koolinoortele” Maili Vesiko-Liinev “Laste kirjaoskuse arendamine – lugemiskeskkond ja lugemisprojektid” Mai Frick “Soomes elavate eestlaste keelest”

Oma Keel number 22 / kevad 2011

tn2011_1[1]

Sisukord PDF Ann Veismann Kaassõnade uurimisest PDF Pille Penjam Eituskonstruktsioonid eesti vanemas kirjakeeles PDF Udo Uibo Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist

Eesti keeleprofiilist

14.12.2010 Tõnu Tender “Eesti keeleprofiili koostamisest: mis? miks? kuidas?” Maie Soll “Eesti esimustest keelehariduspoliitika ülevaates” Kristi Mere “Mitmekeelsusest ja keeleõppest keeleprofiilis” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313

Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010)

Aastaraamatud_56

SISUKORD Jaan Alver. Sõna capital sisaldavate ingliskeelsete majandusterminite tõlkimisest eesti keelde Mati Erelt. Tänapäeva eesti kirjakeele morfosüntaksi ja süntaksi uurimisest Tartu ülikoolis

Eesti verb indoeuroopa taustal

12.10.2010 Petar Kehayov ja Virve Vihman “Labiilsete verbide teke keelekontaktide valguses” Jelena Kallas “Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles” Irina Külmoja “Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2010

24.09.2010 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2010. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid, samuti gümnaasiumiõpilased. Kava pdf-ina vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 2, lk 148-149

Keelepäev Taanis Kopenhaagenis 3.10.2010

Maire Raadik “Mida on uut eesti keele reeglistuses” Reili Argus “Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal” Jaak Viller “Uus keeleseadus – vaevad ja rõõmud”

Keelepäev Belgias Brüsselis 26.09.2010

Renate Pajusalu “Keele omandamine ja kakskeelsus” Annika Hussar “Eesti eesnimemoest” Tõnu Tender “Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse” Peeter Päll “Kust keeleküsimuste kohta abi saada?”

Keelepäev Saksamaal Hamburgis 25.09.2010

Katrin Kern “Muutuvast keelest, (peamiselt) sõnavara näitel” Riina Koolmeister “Eesti uuemast kirjandusest objektiivselt ja subjektiivselt”

Keelepäev Rootsis Göteborgis 25.09.2010

Evi Juhkam “Rootsi mõjust Eesti murretes” Jüri Valge “Eesti keele uus arengukava tulekul” Margit Langemets “Pärast suurt seletavat”

Keelepäev Petseri gümnaasiumis 22.09.2010

Asta Õim “Räägib käte ja jalgadega (žestid eesti ja vene fraseoloogias)” Raili Pool “Mõningaid erinevusi eesti ja vene keele grammatikas” Anna Verschik “Lugu minust ja eesti keelest”

Oma Keel number 21 / sügis 2010

tn2010_2[1]

Sisukord PDF Mati Erelt Kümme aastat Oma Keelt PDF Martin Ehala Generatiivne grammatika ja Noam Chomsky PDF Huno Rätsep TAL ON METALL SEES. Metallinimede päritolust PDF Piret Voolaid Miks põrand naksub? Sest targem annab järele.

Keelepäev Ukrainas Aleksandrovkas 13.09.2010

Jaak Viller “Eesti keel maailmas” Tiiu Erelt “Uued sõnad eesti keeles” Anastassia Šmõreitšik “Noppeid Euroopa keeleõppe mapist eesti keele näitel” Tiina Rekand “Keelemängudest”

XLIII J. V. Veski päev teemal “Keelekontaktid ja eesti keele grammatika”

28.06.2010 Avasõna Helle Metslang LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 12, lk 945-946

Kõnekoosolek Hella Keema, Mari Musta ja Salme Nigoli mälestuseks

27.05.2010 Tartu ülikoolis Piret Norvik “Mari Must murdekoguja ning uurijana” Mari Mets “Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust” Inge Käsi “Pildikesi Hella Keema eluteelt”

Emakeele Seltsi kõnekoosolek

29.04.2010 TLÜ-s Esineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele rühm: Tiit Hennoste “Kokkusulatatud laused. Nende struktuur ja rollid eesti keeles” Kirsi Laanesoo “Retoorilised küsimused ja pahupidi väited argivestluses” Krista Strandson “Kas-küsimus õpetaja parandusalgatusena”

Emakeele Seltsi aastakoosolek ja 90. aastapäeva tähistamine

26.03.2010 Aastakoosoleku kokkuvõte: Emakeele Seltsi auliikmeteks valiti Mati Hint ja Helju Kaal. Seltsi liikmeks võeti vastu Anu Vane, Mihhail Kremez, Gao Jingyi, Hanna Sinijärv, Helen Kõrgesaar, Anni Jürine, Helin Puksand, Annika Valdmets, Triinu Laar, Maria Jürimäe, Nele Reimann-Truija, Piret Vahtra, Kadri Sõrmus, Aili Künstler ja Katrin Aava. Keeletoimkonna vanemaks valiti Krista Kerge. Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni…

Sissevaateid eesti keelde slaavi keelte vaatevinklist

11.03.2010 Irina Külmoja “Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga” Jelena Kallas Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles” Peter Kehayov “Mõtteid vene mõjust eesti morfosüntaksis” vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 861-862

Oma Keel number 20 / kevad 2010

tn2010_1[1]

Sisukord PDF Renate Pajusalu Teie või sina? PDF Anni Oja Sissevaateid internetisuhtlusse PDF Andriela Rääbis Tðau Miina mis teed Telefonivestluse alustamisest meil ja mujal PDF Anneli Baran Koeraga läbi kõnekäändude PDF Airi Kapanen Millest kõnelevad eesti uuema lastekirjanduse verbid

Naabrite keelearenduskavad

17.12.2009 Valts Ernštreits (Riia) “Läti Vabariigi keelepoliitikast” Ilmar Tomusk (Tallinn) “Leedu keelepoliitika põhisuunad 2003-2008” Maksim Krongauz (Moskva) “Vene keele riiklik korraldus: probleemid ja perspektiivid” Raimo Raag (Uppsala) “Lihtsameelsusest reaalsustajuni: Rootsi keelearenduse hiljutisest suunamuutusest” Jüri Valge (Tartu) “Soome keele tulevikukavast” vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460

Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009)

Aastaraamatud_55

SISUKORD Enn Ernits. Mihkel Veske uurimustest eesti keele leksikoloogia vallas Krista Kerge. Kirjaþanrite keeleparameetrid mitme tekstiliigi taustal

80 aastat keeletoimetajaid

19.11.2009 HEIDO OTS Misasja nad seal toimetavad? REILI ARGUS Keeletoimetajate õpetamisest Tallinna ülikoolis ANU ROOSENIIT, ANU VANE Keeletoimetajast ettevõtja ja õpetaja – mis on aktuaalset vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460

STUF teemanumbri tutvustus

4.11.2009 Ajakirja Language Typology and Universals (STUF) teemanumbri “Estonian in typological perspective” (2009, 1/2) esitlus. Numbri toimetaja on Helle Metslang, artiklite autorid Reili Argus, Martin Ehala, Mati Erelt, Petar Kehayov, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Reeli Torn-Leesik. Veebiaadress on http://www.atypon-link.com/AV/toc/stuf/62/1-2 Helle Metslang “Lühiülevaade teemanumbrist” Martin Ehala “Lingvistilised strateegiad ja markeeritus eesti morfoloogias” Reili Argus “Eesti…

Eesti keele päev Venemaal Moskvas 14.11.2009

Mari Kadakas “Emakeeleõpetusest Eesti koolis” Katrin Kern “Hea, et meil ikka ühine keel ka on – kirjakeel” Margit Langemets “Suur eesti keele seletav sõnaraamat valmis – mis edasi?” Loone Ots “Andrus Kivirähki Voldemar: Eesti, Moskva ja rong”

Eesti keele päev Saksamaal Göttingenis 20.10.2009

Külli Habicht “Über den Einfluss des Deutschen auf die estnische Schriftsprache” Mare Koit “Sprachtechnologie in Estland: Ziele und Resultate” Riina Koolmeister “Sprachpolitik und Bildung” Helle Metslang “Posterpräsentation zur estnischen Sprache” Jüri Viikberg “Die estnischen Sprachen und Dialekte”

Eesti keele päev Iirimaal Dublinis 10.10.2009

Andero Adamson “Eesti keel, eestikeel(n)e õpetus ja rahvuskaaslaste programm” Colm Doyle “Family Language Policy and the cultivation of the minority language in bilingual families” Renate Pajusalu “Keele omandamine ja kakskeelsus” Tuuli Rehemaa “Keelenõuande uuemaid küsimusi”

Üliõpilaskonverents 2009

25.09.2009 Emakeele Selts tähistas Euroopa keeltepäeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2009. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased. Konverentsi alustas EKKI õppejõudude tutvustustund, lõpetas aga avatud diskussioonituba “Kas eesti rahvas jääb ellu” KAVA pdf-failina vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73-75

Keelepäev Petseri gümnaasiumis 22.09.2009

Külli Habicht “Kuidas muutub eesti kirjakeel?” Maire Raadik “Kuidas eesti keele sõnavara uueneb?” Kadri Sõrmus “Siia ongi koer maetud”

Oma Keel number 19 / sügis 2009

tn2009_2[1]

Sisukord PDF Pille Penjam Mis on konstruktsioonigrammatika? PDF Margit Langemets Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi? PDF Larissa Degel Kui palju on targal inimesel intellektuaalseid võimeid? PDF Helen Kõrgesaar Hoidjakeelele omastest joontest

Eesti keele päev Austraalias Sydneys (keelefoorum Sydney eesti kirikusaalis) 25.07.2009

Mati Erelt “Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?” Annika Kilgi “Eesti noored ja eesti keel” Leelo Kingisepp “Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Maire Raadik “Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”

Eesti keele päev Austraalias Thirlmere’i Eesti Külas 24.07.2009

Maire Raadik “Uued sõnad eesti keeles” Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel”

Eesti keele päev Austraalias Sydney Eesti Majas 23.07.2009

Maire Raadik “Uued sõnad eesti keeles” Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel”

Eesti keele päev Austraalias Melbourne’i Eesti Majas 19.07.2009

Mati Erelt “Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?” Annika Kilgi “Eesti noored ja eesti keel” Leelo Kingisepp “Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Maire Raadik “Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”

XLII J. V. Veski päev teemal “Nimi ja tema keel”

27.06.2009 Avasõna HELLE METSLANG PEETER PäLL Mitmekeelsus Eesti nimedes EVAR SAAR Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes MARJE JOALAID Sufiksilised isikunimed läänemeresoome keeltes LENNE OJAMETS Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla ANNIKA HUSSAR Eestlaste eesnimed 1900. aastal Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule. vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 961-963

Eesti lapsekeel psühholoogi pilguga

14.05.2009 TIIA TULVISTE Kõne areng eesti lapsel ja teistel lastel PIRKO TÕUGU Lasteaialapsed omavahel: kes räägib ja mida vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 959

Eesti keele päev Venemaal Peterburis 18.04.2009

Reili Argus “Eesti keele omandamisest võrreldes teiste keeltega” Madis Arukask “Identiteet keelega ja keeleta” Kersti Lepajõe “Meedia keelekasutusest” Rein Saukas “Jakob Hurda rahvaluulekogust” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”

Emakeele Seltsi aastakoosolek

26.03.2009 I. Akadeemiline osa “Väliseestlased ja eesti keel” – prof Jüri Viikberg II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 89. tegevusaasta (2008) – Annika Hussar, ESi teadussekretär Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimused 2009. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse voliaeg Auliikmete valimine Läbirääkimised   26. märtsil 2009 kl 14 Tartu Ülikoolis J. V. Veski…

Oma Keel number 18 / kevad 2009

tn2009_1[1]

Sisukord PDF Piret Voll Mis on leksikograafia PDF Asta Õim Mis su nimi? — Nipitiri PDF Huno Rätsep Mul kogu küla sugulasi täis. Sugulussõnadest ja nende päritolust PDF Peeter Päll Hammasterannast Uusleitudmaani.

Eesti keele omandamisest teise keelena

9.02.2009 ANNA VERSCHIK Retseptiivne mitmekeelsus RAILI POOL Täis- ja osasihitise kasutamisest suulises ja kirjalikus õppijakeeles PILLE ESLON Eelistustest käändevormide kasutamisel vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466

Helmi Neetar 75

29.01.2009 HELMI NEETAR Ajalooline teave sõnaraamatus URMAS SUTROP Metsapoole VILJA OJA Murdesõnavara peegeldusi Kogumiku “Kodukeel ja keele kodu” esitlus. vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466   29. jaanuaril 2009 peeti Tallinnas Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi ühine ettekandekoosolek Emakeele Seltsi auliikme Helmi Neetari 75 aasta juubeli tähistamiseks ja tema juubelit austava…

Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008)

Aastaraamatud_54

SISUKORD Tiina Alekõrs. Stilistiliselt markeeritud sõnavara Eesti päevalehtede uudistekstides Reili Argus. Psühholingvistiline katse eesti keele objekti käändevahelduse omandamise uurimise meetodina

Esimese keele omandamisest

27.11.2008 REILI ARGUS Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega SIRLI PARM Lastekeele ajasõnad MAIGI VIJA, REELI TORN-LEESIK, RENATE PAJUSALU Tegumoekategooria lapsekeeles vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 385   Reili Arguse ettekanne kandis pealkirja „Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega“. Esmalt tutvustas ta olulisemaid keele omandamismehhanisme-strateegiaid. Raskuste tekitajatena nimetas ta vormimoodustuse üldist olemust;…

Eesti keele päev Hamburgis 23.11.2008

Renate Pajusalu “Sinatamine ja teietamine eestlastel ja eestivenelastel” Kadri Sõrmus “Keelenõuviidad” Andero Adamson “Eesti keel ja kultuur maailmas aastal 2008”   Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus Peterburi Lermontovi- nimelise raamatukogu filiaalis Eesti Vabariigi Haridus- ja…

Eesti keele päev Oulus 22.11.2008

Heli Laanekask “Soome eestlastest soomeeestlasteks” Margit Langemets “Soome ja Eesti: taskust suursõnaraamatuni” Külli Habicht “Uus aeg, uued (keele)kombed …” Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”

Eesti keele päev Moskvas 22.11.2008

Mart Velsker “Uued nimed eesti kirjanduses” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Tuuli Rehemaa “Keelenõuande uuemaid küsimusi” Maie Soll “Eestis eesti keele õppimise võimalused välismaalt saabunutele ja Eestis elavatele teiste rahvuste esindajatele”

Eesti keele päev Minskis 16.11.2008

Tõnu Tender “Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse” Peeter Päll “Kust keeleküsimuste kohta abi saada?” Annika Kilgi “Kuidas Eesti noored räägivad” Annika Hussar “Eesti laste nimed 21. sajandil”

Eesti keele päev Riias 15.11.2008

Lembit Vaba “Eesti ja läti keelesuhetest” Kristi Salve “Rikas Riia eesti folklooris” Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”

Kogumiku “Ennemustitsel mulgimaal” esitlus

10.10.2008 Tallinnas EKI suures saalis Emakeele Selts esitles värsket väljannet: “Ennemustitsel mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII”. Koostanud ja toimetanud Mari Must, Eevi Ross ja Helju Kaal Mulkide tegemistest rääkis Alli Laande

Üliõpilaskonverents 2008

3.10.2008 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Oma uurimistööde tulemusi tutvustasid gümnaasiumiõpilased, Tartu ja Tallinna ülikooli ning Soome tudengid. Kadri Kaljurand “Sõna edasi polüseemiast kognitiivse lingvistika vaatenurgast” Rosina Savisaar “Omadussõna ilus – kuidas me seda kasutame?” (vt ettekande slaide) Rebeka Grossfürst “Tsitaatsõnad SL Õhtulehes” (vt ettekande slaide) Ülle Kimmel “Kontseptuaalsed metafoorid tulekahjude kajastamisel ajakirjanduses” (vt ettekande slaide) Evelyn…

Kõnekoosolek

2.10.2008 Tartu Ülikoolis EVA LIINA ASU Eesti lauseintonatsioonist TUULI TUISK Liivi katketoonist Esitleti kaht raamatut: Tiit-Rein Viitso “Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud” Ilse Lehiste, Pire Teras, Valts Ernštreits, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Tiit-Rein Viitso “Livonian Prosody”

Oma Keel number 17 / sügis 2008

tn2008_2[1]

Sisukord PDF Sulev Iva Lõunaeesti ja võru keel: mõisted ja keelepuu PDF Mari Uusküla Eestlasele punane, soomlasele punakas: värviprototüüpidest erinevates keeltes PDF Maria Kunnas Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda?

Ennemustitsel Mulgimaal

Ennemustitsel Mulgimaal

Ennemustitsel Mulgimaal Valimik korrespondentide murdetekste VII Tallinn, 2008. 340 lk. Vaata PDF Võru keel juuli 2, 1997 Lahemaa lugusid juuli 2, 1989 Pajatusi põhjarannikult juuli 2, 1957

XLI J. V. Veski päev teemal “Eesti keele rollist vabariigi algusaegadel”

27.06.2008 Avasõna TÕNU TENDER, ANDRES HALLMäGI 1934. a ja 1995. a keeleseadused: ühist ja erinevat OTT KURS Maateaduse terminoloogia arendamisest 1920. aastail JAKOB KÜBARSEPP Eesti keel õppe- ja teaduskeelena tehnikahariduses REET KASIK Eesti keel ja keeleteadus Tartu ülikoolis 1919-1940 RIHO SAARD Luterliku kiriku eestistamisest TIIT HENNOSTE Vabaduse tulemine. Eesti ajakirjandus ja tema keel Eesti Vabariigi…

Sõnakogumisvõistluse lõpetamine

2.06.2008 Tartu ülikoolis 1. veebruarist 15. maini 2008 kestnud sõnakogumisvõistluse lõpuüritusele olid oodatud parimad kogujad ja nende emakeeleõpetajad, aga nende kõrval olid teretulnud teisedki keelehuvilised. Ürituse kavva kuulus TÜ peahoone ekskursioon, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi tutvustus (vana kirjakeel, foneetika jm) ja pidulik lõuna TÜ vanas kohvikus. Ettekanded: Anni Oja “Noorte keele konservatiivsusest Internetis” Annika…

Keel ja emotsioonid

16.05.2008 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis K-240 ENE VAINIK Kehaosad eesti keele piltlikes emotsioonikirjeldustes (vt ettekande slaide) HILLE PAJUPUU JA RENE ALTROV Eesti emotsionaalse kõne korpuse nähtavad ja nähtamatud küljed (vt ettekande slaide) ANNI OJA Emotikonid ja nende funktsioonid eestikeelses virtuaalsuhtluses vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835

F. J. Wiedemanni keelekonverents Väike-Maarjas 2008

16. ja 17.04.2008 Keeleauhinna 20. tähtpäeva tähistamiseks korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja gümnaasium ja Keeleinspektsioon Väike-Maarjas rahvusvahelise konverentsi “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa”. vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908-913

Eesti keele päev Vilniuses 24.04.2008

Maire Raadik “Mida on uut eesti keele reeglistuses” Andero Adamson “Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe” Annika Hussar “Eesti eesnimemoest”   Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus Peterburi Lermontovi- nimelise raamatukogu filiaalis Eesti Vabariigi Haridus- ja…

Keelelised elulood ja suhtlusvõrgustikud

10.04.2008 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 ANNA VERSCHIK Keeleliste elulugude teooriast ja uurimisvõimalustest (vt ettekande slaide) KRISTIINA PRAAKLI Võrgustikuanalüüs ja selle rakendamine keeleteaduses MARI METS Suhtlusvõrgustikest kahes Ida-Võrumaa külas vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835    

Eesti keele päev Peterburis 19.04.2008

Tõnu Tender “Eesti keele-elu olulisi sündmusi AD 2008” Ilmar Tomusk “Põhiprobleemidest Eesti keelepoliitikas” Anu-Reet Hausenberg “Eesti keele juured ja viljad” Ilona Tragel “Uusi vaatenurki keeleuurimises” Sirje Mäearu “Keelenõuandest keeleabi”   Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus…

Aastakoosolek 2008

27.03.2008 Tallinnas EKI suures saalis I. Akadeemiline osa Prof Karl Pajusalu ettekanne Lähedane liivi keel (vt ettekande slaide) II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 88. tegevusaasta (2007) – aruande esitab teadussekretär Annika Hussar Revisjonikomisjoni aruanne – Kullo Vende Liikmeksoleku küsimused 2007. aasta liikmemaksu määramine Keeletoimkonna vanema valimine Läbirääkimised   Traditsioonilise teadusliku ettekande pidas seltsi juhatuse abiesimees…

Eesti keele päev Haagis 9.03.2008

Reili Argus “Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal” Sirje Hassinen “Kakskeelse lapse keeleomandamisest” Riina Reinthal “Kool ja keel” Sirli Parm “Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus”   Emakeele Seltsi väliskeelepäev Kanadas ja Hollandis Jüri Viikberg, Reili Argus. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 6, 2008, lk 488–489. Emakeele Seltsi esimene keelepäev Ameerika…

Tiit-Rein Viitso 70

4.03.2008 Tartu Ülikoolis KARL PAJUSALU Tiit-Rein Viitso tuhat keelt VALTS ERNŠTREITS Tiit-Rein Viitso ja liivi kirjakeele kujunemine TIIT-REIN VIITSO Keeleteadus kui katsetuste ja eksituste tee   Annika Hussar. “Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev”. Keel ja Kirjandus, 7, 2008, lk 566–567. Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso 70. sünnipäeva tähistati Tartu ülikoolis 4. märtsil. Tiit-Rein Viitso on…

Oma Keel number 16 / kevad 2008

tn2008_1[1]

Sisukord PDF Meelis Mihkla Keelesüntees?… See on imelihtne PDF Reili Argus Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab PDF Annika Valdmets Täistähenduslikust kasutusest modaalpartiklilise poole ehk täiega ja iganes kujunemislugu

Eesti keele päev Torontos 18.02.2008

Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel” Maire Raadik “Keelehoolde sihid ja suuted” Mati Erelt “Muutusi eesti keele lauseehituses” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keerukas” Jüri Viikberg “Keelemosaiik kodu- ja välismaal” Jaak Viller “Eesti keelepoliitika tänapäeva tõmbetuultes”   Emakeele Seltsi väliskeelepäev Kanadas ja Hollandis Jüri Viikberg, Reili Argus. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus,…

Pere-, harrastus- ja Interneti-suhtluse sõnavara

28.01.2008 kutsus Emakeele Selts õpilasi osalema kevadisel sõnavara kogumise võistlusel. Eesmärk oli koguda noorte omavahelises suhtluses ja pereringis kasutatavaid sõnu, mis pole sõnaraamatutesse jõudnud. Et see osa sõnavarast kaduma ei läheks, loodi avatud Ineterneti-sõnastik, kuhu on uusi sõnu kerge lisada ning on võimalus tutvuda varasemate sissekannetega. Võistlus toimus kolmes vanuserühmas: 1.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12.…

Huno Rätsep 80

9.01.2008 Tartu ülikoolis LEMBIT VABA Kolm eventuaalset baltismi: millest sõltub etümoloogia usutavus? UDO UIBO Sõna simman etümoloogia TIIT-REIN VIITSO Tsuhh-tsuhh   Annika Hussar. “Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev”. Keel ja Kirjandus, 7, 2008, lk 566–567. 9. jaanuaril austati Tartu ülikoolis emeriitprofessor Huno Rätsepat tema 80. sünnipäevale pühendatud etümoloogiateemalise ettekandekoosolekuga. Huno Rätsep oli Emakeele…

Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007)

Aastaraamatud_53

SISUKORD Mati Erelt, Helle Metslang. Kogeja vormistamine eesti keeles: nihkeid SAE perifeerias Enn Ernits. Läänemeresoome käändesüsteemidest Mihkel Veske kirjatööde valgusel

Emakeele Seltsi keelepäevad Soomes

7.11.2007 Eesti Suursaatkonnas Helsingis 8.11.2007 Tampere pearaamatukogus Metso 9.11.2007 Turu Ülikooli Fennicumis Helle Metslang “Eesti ja soome keel – sarnased ja erinevad” Kristiina Praakli “Soome eestlaste kakskeelsus ja kakskeelne keelekasutus” Hille Pajupuu “Vääritimõistmise ohud eesti-soome meilisuhtluses” Jüri Valge “Keelestrateegia rakendub ellu”

Eesti keele elektroonilised ressursid I ja II

18.10.2007 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 PILLE ESLON Õppijakeelekorpused ja keeleõpe (vt ettekande slaide) JAAK VILO Keeletehnoloogia viimine uurimistööst arvutikasutaja teenistusse KADRI MUISCHNEK Eesti keele elektroonilised tekstikogud (vt ettekande slaide) MARGIT LANGEMETS EKI elektrooniline keelevara (vt ettekande slaide)   29.10.2007  Tallinnas EKI suures saalis ASTA ÕIM Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: seis ja perspektiivid LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpusest (vt ettekande slaide) ANDRIELA RääBIS…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2007

28.09.2007 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis 240 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Oma eesti keele alastest uurimistöödest rääkisid Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikooli ning TÜ Narva kolledži üliõpilased ja lõpetanud. Kavas olid ettekanded keelelisest viisakusest (Katrin Rikberg), küsilause funktsioonidest suulises argivestluses (Kirsi Laanesoo), deontilisest modaalsusest eesti naisteajalehtede armastus- ja seksuaalteemalistes artiklites eri…

Oma Keel number 15 / sügis 2007

tn2007_2[1]

Sisukord PDF Anastassia Zabrodskaja Keel meie ümber ehk mida võib Eesti keelemaastik pakkuda sotsiolingvistile? PDF Enn Ernits Kaude laenatud sõnade põnev päritolu PDF Annika Kilgi Misjonilingvistika

XL J. V. Veski päev teemal “Sõna on sõnavarauurijatel”

27.06.2007 Tartu Ülikooli nõukogu saalis HELLE METSLANG Avasõnad URMAS SUTROP Kuidas tüpoloog kirjeldaks eesti keele sõnavara MARGIT LANGEMETS Leksikograafi unistus ENN VELDI Pejoratiivsus ja häälikusümboolika informaalses sõnavaras ANNELI BARAN Intensiivistavate väljendite kujundist – kas metafoorne võrdlus või hüperboolina kasutatav metonüümia? KATRE ÕIM Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne väljendite näitel SIRLI PARM Sõnade veel, juba, alles…

Keeleline viisakus

18.05.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis KRISTA VOGELBERG Viisakus ja võim RENATE PAJUSALU Eesti ja vene viisakuskood: sarnast ja erinevat (uurimuse autorid: Renate Pajusalu, Birute Klaas, Karl Pajusalu, Virve Vihman) ANDRIELA RääBIS Viisakusküsimused Eesti telefonivestlustes   Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avas juhatuse esimees Helle Metslang. Krista Vogelberg rõhutas oma ettekandes “Viisakus ja võim” (mille aluseks oli…

Kognitiivsest lingvistikast

9.04.2007 Tallinna Ülikooli keeltemajas ILONA TRAGEL Liikumise olulisusest keeles TUOMAS JOHANNES HUUMO Fiktiivne liikumine HEETE SAHKAI Konstruktsioonipõhine keelemudel   Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avanud Helle Metslangi sõnul esindavad ettekanded mitmeid huvitavaid lähenemisviise. Ilona Trageli ja Ann Veismanni tutvustatava uurimuse “Liikumise olulisusest keeles” üldine eesmärk oli kirjeldada polüseemiliste sõnade tähendusi ning nende omavahelisi seoseid, seletada skeeme ning leida skemaatiliste suhete uusi seaduspärasusi.…

Moskva 4. eesti keele päev 14.04.2007

Mati Erelt “Lause õigekeelsusest” Tiiu Erelt “Uus õigekeelsussõnaraamat” Leelo Kingisepp “Uuemaid eesti keele kui teise keele õppematerjale” Jaak Viller “Eesti keel uues Paabelis”

Aastakoosolek 2007

30.03.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline osa Prof Helle Metslangi ettekanne Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 87. tegevusaasta (2006) – juhatuse aruande esitab teadussekretär Terje Potter Revisjonikomisjoni aruanne – Väino Klaus Liikmeksoleku küsimused 2007. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valimine Keeletoimkonna ettepanek Emakeele…

Eesti keele päev Hamburgis 24.03.2007

Reili Argus “Kuidas eesti lapsed rääkima õpivad ja kas viga on ikka viga” Sirje Hassinen “Lapse kakskeelsuse kujunemise protsess” Riina Reinthal “Kool ja keel”

Eesti keele ja mälupäev Peterburis 17.03.2007

Annika Hussar “Eesnimed sajandivahetuse Eestis” Renate Pajusalu “Eestlaste suhtlusstiil naaberrahvaste, eriti venelaste taustal” Maire Raadik “Uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” Jüri Valge “Riik, keel ja keelekasutaja”

Oma Keel number 14 / kevad 2007

tn2007_1[1]

Sisukord PDF Huno Rätsep Kui kaua me oleme olnud eestlased? PDF Annekatrin Kaivapalu Emakeel võõrkeeleõppes – eelis või takistus? PDF Krista Kerge Euroopa keeleõppe ühtne raamistik ja emakeel PDF Asta Õim Häda sõrmede pärast

Eesti keelest võõrfiloloogi pilguga

19.02.2007 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis REELI TORN-LEESIK Käände ja tegumoe seostest eesti keeles DANIELE MONTICELLI Eesti keeleuuendus ja Itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised HELJU RIDALI Fraseologismid eesti keeles, nähtuna germanisti pilgu läbi   Ettekandekoosoleku avas Emakeele Seltsi abiesimees professor Karl Pajusalu. Reeli Torn-Leesik tõi oma ettekandes “Käände ja tegumoe seostest eesti keeles” välja selle, et grammatilise…

Emakeele Seltsi rahvaluuleaineline kõnekoosolek

18.12.2006 Tallinnas Eesti Keele Instituudi suures saalis KANNI LABI Laul keeles ja keel laulus KATRE ÕIM Püsiühendid eesti keeles ja folklooris EVA LABOTKIN Kõnekeelsed linnakohanimed ja nende uurimine   Kõnekoosoleku ettekanded käsitlesid teemasid keele ja folkloristika piirimailt, esitajateks folkloristikahuvilised keeleuurijad. Koosoleku avas Helle Metslang. Ettekandes “Laul keeles ja keel laulus” püüdis folkloorimaterjaliga ja folkloristide keskel…

Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006)

Aastaraamatud_52

SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Murdegrammatika päev

27.11.2006 tähistati Tartu Ülikoolis Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva Seminari avamine JÜRI VIIKBERG Murdesõbralik Pent Nurmekund LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpus ja grammatika uurimise väljavaated HEIKKI HURTTA Murdegrammatika ainestikest Soomes MARI-EPP TIRKKONEN Murdegrammatika tekstiköidetes ELLEN NIIT Murdegrammatikast murdeõpikus LIISI BAKHOFF, ANNELIIS KLAUS, LIINA LINDSTRÖM, MARI METS, ARL PAJUSALU, KRISTEL UIBOAED, EVA VELSKER Ainsuse 1. pöörde vormidest…

Kõnekoosolek eesti viipekeele teemal

23.10.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop, Liivi Hollmann ja Vahur Laiapea.   Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avas Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang. Viipekeele juriidilisest poolest kõneles Urmas Sutrop, avaldades kahetsust, et viipekeelt ei ole Eestis ikka veel seadustatud. Vastav soovitus keeleseaduse parandamiseks tehti haridusministeeriumile juba viis aastat tagasi, aga tulemuseks on nuditud…

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents 2006

29.09.2006 Tartu Ülikooli peahoones Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid, 2006. a lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased. KAVA (saadaval Wordi failina)   Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva nooruurijate konverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased ning gümnaasiumiõpilased. Ettekanded olid jagatud…

Oma Keel number 13 / sügis 2006

tn2006_2[1]

Sisukord PDF Reet Kasik Feministlik lingvistika PDF Huno Rätsep Kust need loomad nimed said? PDF Kati Pedaja Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? PDF Liivi Hollmann Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest PDF Peeter Päll Uulitsavõitlus

XXXIX J. V. VESKI päev teemal “Eesti keel eesti koolis”

27.06.2006 Tartu Ülikooli aulas KRISTA KERGE Emakeel koolis: kelle mure? KÜLLIKI KASK Eesti keel eesti koolis: õpetaja vaatenurk MAIA RÕIGAS Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis CHRIS-EVELIN LUIK Gümnaasiumilõpetaja emakeeleoskuse kontrollimisest   Avaettekandes “Emakeel koolis: kelle mure?” kõneles Krista Kerge päevakohasel õppekava koostamise teemal. Haridus- ja Teadusministeerium ootab põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava uue versiooni rakendamist 2007. a-l, ehkki…

Peterburi 6. eesti keele päev

Jüri Valge “Avasõnad” Maria-Maren Sepper “Emakeele Seltsi 86. tegevusaastat” Jüri Valge “Eesti keele arendamine 2004-2006” Tiit Rosenberg “Peterburi eesti patrioodid” Mart Velsker “Eesti kirjandus 21. sajandil” Karen Kuldnokk “Põhjusi eesti keele õppimiseks ja raskusi keele õppimisel” Eva Velsker “Kuidas rääkida ajast: üks päev ja igal öösel”   1. aprillil 2006 Peterburi Eesti konsulaadis Emakeele Selts,…

Emakeele Seltsi aastakoosolek 2006

27.03.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis I. Akadeemiline osa Eesti keele süntaks pärast EKGd – MATI ERELT II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 86. tegevusaasta (2005) – MARIA-MAREN SEPPER Revisjonikomisjoni aruanne – VäINO KLAUS Liikmeksoleku küsimused 2006. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine Keeletoimkonna vanema valimine Läbirääkimised   Koosoleku avas juhatuse esimees prof…

Oma Keel number 12 / kevad 2006

tn2006_1[1]

Sisukord PDF Helle Metslang Grammatika ei saa kunagi valmis PDF Külli Habicht Meie muutuv kirjakeel PDF Annika Kilgi Mida eestlane teeb? Verbisageduse muutumisest ainsuse kolmanda pöörde näitel

Eesti keel kodus ja välismaal

20.02.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis JÜRI VALGE Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi väliskeelepäevad LORE LISTRA Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist ILMAR TOMUSK Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel   Jüri Valge kõneles Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös korraldatavatest väliskeelepäevadest. Väliskeelepäevadel on esinejate jaoks olnud esmatähtis Eesti kodutunde viimine välismaale väliseestlastele.…

Ferdinand Johann Wiedemanni juubeliaasta lõpusümpoosion

6.12.2005 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Haridus- ja teadusministri tervitus HUNO RäTSEP Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool HELI LAANEKASK Wiedemanni grammatika tõlkimise probleeme KARL PAJUSALU, URMAS SUTROP F. J. Wiedemanni grammatika faksiimileväljaande esitlus JÜRI VALGE Ferdinand Johann Wiedemann 2005   6. detsembril 2005 korraldasid Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeeriumi Wiedemanni juubeliaasta komisjon, Emakeele Selts ja…

Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005)

Aastaraamatud_51

Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005) SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.) Enn Ernits. suimi-tüvelistest sõnadest Reet Kasik. Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes Kanni Labi. Regilaulu keelest kirjakeeleks. Jakob Hurda kaastöölise vaatepunkt Pärtel Lippus. Võru ja eesti standardkeele /ts/ Kadri Muischnek. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Kristiina Ross. Keskaegse eesti libakirjakeele põhjendusi ja piirjooni Meeli Sedrik. reimand Sven-Erik Soosaar.…

Lauri Kettunen 120

25.10.2005 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis MATI ERELT Avasõna TIIT-REIN VIITSO Läänemeresoome professuuri asutamine Tartu ülikoolis RIHO GRÜNTHAL Eesti keele eestkostja Soomes JÜRI VALGE Lauri Kettuse viis tulemist   Ettekandekoosoleku avas professor Mati Erelt, meenutades L. Kettuse teeneid eesti keele uurimises. L. Kettunen oli Emakeele Seltsi asutamise eesotsas ja seltsi esimene esimees aastatel 1920–1924. Selts…

Muljeid X fennougristide kongressilt Joškar-Olas 15.-21.08.2005

Emakeele Seltsi ja Fenno-Ugria Hõimuklubi kõnekoosolek 12.10.2005 EKI suures saalis ANDRES HEINAPUU Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi? HELMI NEETAR, VILJA OJA Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt   Andres Heinapuu keskendus ettekandes “Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?” sündmustele ja asjaoludele, mis kallutasid seekordse fu kongressi poliitilisemaks, kui see kohane oleks olnud. Kongressi presiidiumi laua taga oli 20 inimest, kellest…

Oma Keel number 2 / sügis 2005

tn2005_2[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Krimmi kogumik II

9985791169

Krimmi kogumik II Konverentsi "Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis" ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis) Koostanud Tõnu Tender ja Livia Viitol. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 396 lk.

Kuiss vanal Võromaal eleti

kuiss-vanal-võromaal-eleti

Kuiss vanal Võromaal eleti Valimik korrespondentide murdetekste VI Tallinn, 2005. 771 lk. Oma Keel number 39 / sügis 2019 september 1, 2019 Oma Keel number 37 / sügis 2018 september 1, 2018 Oma Keel number 35 / sügis 2017 september 1, 2017 Oma Keel number 33 / sügis 2016 september 1, 2016 Oma Keel number…

XXXVIII J. V. Veski päev teemal “Ajakirjanduskeel”

27.06.2005 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis Avasõna REET KASIK Ajakirjanduskeel 21. sajandi alguses KATHY SARAPUU Päevalehtede juhtkirjad tekstina TIIT HENNOSTE Kuidas ajalehed manipuleerivad? KRISTA LEPPIKSON Kuidas on ja kuidas võiks. Keeletoimetaja mõtteid   Reet Kasik meenutas ettekandes “Ajakirjanduskeel 21. sajandi alguses”, et kui Veski päeval paarkümmend aastat tagasi räägiti ajakirjanduskeelest, siis oli Juhan Peegli üldhinnang, et…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2005

13.06.2005 EKI suures saalis PILLE PENJAM tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil SIRLI PARM Sõnadest veel, juba, alles ANASTASSIA ŠMÕREITŠIK Parafaasia- ja kontaminatsiooninähtused vene-eesti vahekeeles MARIT VESIAID Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal   Pille Penjami ettekanne “tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil” põhines magistritööl (Tartu ülikool, juhendaja Külli Habicht). Analüüsi…

Emakeele Seltsi Lõuna-Eesti murdekoosolek

12.04.2005 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis KARL PAJUSALU Salme Nigol keelesaarte uurijana INGE KÄSI Võru murde sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil EEVI ROSS “Kuiss vanal Võromaal eleti” ja alguslugu Raamatu “Kuiss vanal Võromaal eleti” esitlus.   Koosoleku alguses andis seltsi esimees prof Mati Erelt aastakoosolekul 22. märtsil valitud värskele ESi auliikmele Helmi Neetarile üle sellekohase…

Emakeele Selts 85

14.03.2005 tähistas Emakeele Selts TPÜ Akadeemilises Raamatukogus 85. aastapäeva MATI ERELT 85 aastat Emakeele Seltsi JÜRI VIIKBERG Emakeele Selts ja murdekeel TIIT-REIN VIITSO Emakeele Selts ja sugulaskeelte uurimine MARJA KALLASMAA Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005 Helju Kaalu õnnitlemine 75. sünnipäeva puhul kohvikus Strix.   23. märtsil 2005 täitus Emakeele Seltsi 85. tegevusaasta. Aastapäeva tähistas ES…

Oma Keel number 1 / kevad 2005

tn2005_1[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

“Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010” rakendamine

10.02.2005 Tallinnas EKI suures saalis JÜRI VALGE Keelestrateegia vastuvõtmisest ja elluviimisest MARTIN EHALA Kuidas viia EKAS massidesse? MAIE SOLL Keelestrateegia rakendus muukeelses hariduses Sõnavõttudega esinevad Eesti keelenõukogu liikmed.   Jüri Valge andis ülevaate “Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010” vastuvõtmisprotsessist ning kinnitamisest valitsuses 4. augustil 2004. Jüri Valge rõhutas, et ehkki keelestrateegia rahastamise kava on olemas, ei…

Emakeele Seltsi aastaraamat 50 (2004)

Aastaraamatud_50

SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Sõnamoodustusest eri nurga alt

25.11.2004 Tartu Ülikoolis Veski auditooriumis KRISTA KERGE Värske pilk sõnaloomele SILVI VARE Konversioonist eesti keeles REET KASIK Nimisõnatüvelistest tegijanimedest   Krista Kerge esitas ettekandes “Värske pilk sõnaloomele” kognitivistide lähenemise regulaarsusele, mis eristab kolme külge: kompositsioonilisus, kasutuse tõenäosus, tootlikkus (reegli kättesaadavus). Kuidas need ilmnevad tekstis? Materjaliks olid valitud seotud tekstid, milles sõnesid oli 5265. Sellest u 3,5%…

Heino Ahvena 85. sünniaastapäeva mälestuskoosolek

15.11.2004 EKI suures saalis HELMI NEETAR Heino Ahvenale mõeldes HELJU KAAL Kolleegi pilguga Heino Ahvena tegemistest Sõnavõtud kolleegidelt, sõpradelt ja aatekaaslastelt.   Koosolekut alustati H. Ahvena luuletusega “Sõidan kiirustavas bussis”, mille lõpuvärssidele “… kas sa siiski oled teinud, mida lubaksid su võimed, // kas sa suure aja vaipa oled koonud oma lõimed? // Vasta!” püüdis…

Endspiel

27.10.2004 EKI suures saalis JOEL SANG Paar hüpoteesi Remmeli fenomeni asjus ARVO EEK Tagasivaatepilk foneetikust Mart Remmelile MEELIS MIHKLA Mart Remmel kõnetehnoloogia edendajana ÜLLE VIKS Arvutus, lingvistika ja muu URVE LIPPUS Mart Remmel kui katalüst: positivistliku muusikateaduse peegeldusi Eestis JAAK VALGE Mõtlev (majandus)mees JAAN ROSS Mälestusi Remmelist administraatorina   Konverentsiga Endspiel tähistasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele…

Oma Keel number 2 / sügis 2004

tn2004_2[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

XXXVII J. V. Veski päev teemal “Kõneviisid eesti keeles”

27.06.2004 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis MATI ERELT Avasõna RENATE PAJUSALU, KARL PAJUSALU Tingiv kõneviis argivestluses MATI ERELT, HELLE METSLANG Imperatiivist eesti keeles PETAR KEHAYOV Kaudne kõneviis tüpoloogilisest aspektist PILLE PENJAM Jussiivist vanas kirjakeeles MARIA-MAREN SEPPER Jussiivist tänapäeva kirjakeeles   Karl ja Renate Pajusalu ettekanne “Tingiv kõneviis argivestluses” tugines eesti keele viisakuskoodi uuringule, aluseks oli 40 argivestlust, milles…

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2004

21.06.2004 EKI väikeses saalis Annika Kilgi “Eesti verbivormistiku kirjeldus 17.–19. sajandil” Tiina Alekõrs “Isikustamine reklaamtekstides” Ülle Mällmann “Sõna vorm ja tähendus trükireklaamides” Elviira Küün “Mitte-eestlastest noorte kohanemine eestikeelses töökeskkonnas”   ES-i iga-aastasel üliõpilaskonverentsil esinesid ettekandega Annika Kilgi ja Elviira Küün Tallinna Pedagoogikaülikoolist ning Tiina Alekõrs ja Ülle Mällmann Tartu Ülikoolist. Annika Kilgi andis ettekandes teemal “Eesti verbivormistiku…

Kõnetehnikakoosolek

24.05.2004 EKI väikeses saalis 03.06.2004 Tartu ülikooli Veski auditooriumis Einar Kraut “Kõnetehnika ja emakeeleuurimine” Heido Ots “Ladina tähtede nimetamine teiste keelte pruugi järgi – kas ehtsus või edevus?”   Einar Kraudi ettekanne “Kõnetehnika ja emakeeleuurimine” andis ülevaate kõnetehnika õpetuse hetkeseisust Eestis, sellealasest kirjandusest ning kõnetehnika õpetuse põhimõtetest. Kõnetehnika kui distsipliin tegeleb kehaga, kõneaparaadi elundite tahtele allutamisega;…

Tõnu Karma 80. juubeli kõnekoosolek

4.05.2004 Tallinnas Tõnu Karma “Hädas võõrpärisnimedega” Urmas Sutrop “Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla” Tiit-Rein Viitso “Liivi kvantiteedi- ja toonisüsteem ning astmevaheldus” Eduard Vääri “Tõnu Karma kultuuritegelase ja livoloogina”   Tõnu Karma tõi ettekandes “Hädas võõrpärisnimedega” esile probleeme, mis on seotud erinevates keeltes isiku- ja kohanimede transkribeerimisega läti keelde. Läti keeles kehtib range nõue, et isikunimed tuleb kirjutada uue…

Oma Keel number 1 / kevad 2004

tn2004_1[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Helmi Neetari 70. juubeli kõnekoosolek

30.01.2004 Tallinnas EKI suures saalis Vilja Oja “Läänemeresoome sõnavaralised suhted keeleatlases” Tuomo Tuomi “savu ja sen itämerensuomalaiset variantit ja synonyymit” Sirkka Saarinen “Mitä Euroopan kielikartasto kertoo volgalaisten ja permiläisten kielten sanastosta” Ojārs Bušs “valk- Latvian paikannimissä” Matti Vilppula “Murresanakirjat etnografian tulkkeina” Tiit-Rein Viitso “viht ja saun eri ilmakaartes”   Vilja Oja (Eesti Keele Instituut) ettekanne “Läänemeresoome sõnavaralised…

Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003)

Aastaraamatud_49

SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Oma Keel number 2 / sügis 2003

tn2003_2[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Oma Keel number 1 / kevad 2003

tn2003_1[1]

Sisukord PDF Tiiu Erelt Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad PDF Sven-Erik Soosaar Kust on pärit eesti aeg? PDF Reili Argus Lastekeelest ja selle uurimisest PDF Kairit Henno Meie perekonnanimede ajaloost PDF Asta Õim Kuidas vanasti lapsi hellitati

Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002)

Aastaraamatud_48

SISUKORD EESTI KEELE UURIMISE ANALÜÜS (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Euroopa Liidu sõnavara

SÕNAVÕISTLUS ANDIS UUED EESTI SÕNAD 17. septembril kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras. Rahvas reageeris elavamalt, kui võistluse korraldajad oodata oskasidki. Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral. (Täpset osavõtjate arvu sellest ei saa, sest üsna…

Oma Keel number 2 / sügis 2002

tn2002_2[1]

Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Krimmi kogumik

1_20_56545333

Krimmi kogumik Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.–10.09.2001) Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 240 lk.

Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole

oigussonavara1

Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole 1929–1940 Aime Vettik, Rein Kull. Tallinn, 2002. 60 lk.

Oma Keel number 1 / kevad 2002

tn2002_1[1]

Sisukord PDF Ilona Tragel Kognitiivsest lingvistikast. Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on? PDF Marja Kallasmaa Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest PDF Anne Hussar Kas kellaga siga nägid? PDF Piret Voolaid Piltmõistatused kui vaimukas koolifolkloor. Traditsioonid ja improvisatsioon PDF Sirje Mäearu Pindejürist prügikastikustini. Eesnimelised isikunimetused PDF Arvi Tavast Inglise keel polegi veel võitnud

Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001)

Aastaraamatud_47

SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)

Oma Keel number 2 / sügis 2001

tn2001_2[1]

Sisukord PDF Leelo Keevallik New Yorgi kaubamajad ja Mulgi murre ehk Millega tegelevad sotsiolingvistid PDF Argo Mund Saksamaa kukk läks üle poodava silla ehk Pilguheit eesti keele esimestesse grammatikatesse ja sõnastikesse PDF Asta Õim Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes

Oma Keel number 1 / kevad 2001

tn2001_1[1]

Sisukord PDF Valve-Liivi Kingisepp Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest PDF Reet Kasik Keel tekstidena PDF Enn Veldi Inglise keel kui normitud kirjakeel

Oma Keel number 1 / sügis 2000

tn2000_1[1]

Sisukord PDF Mati Erelt Saateks PDF Haldur Õim Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade PDF Karl Pajusalu Veske ja Veski ehk Kuhu küll kõik murded jäid

Kirjakeele teataja II 1993-2000

full

Kirjakeele teataja II 1993-2000 Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused Tallinn, 2000. 124 lk.

Võru keel

voruk1

Võru keel Hella Keem. Tallinn, 1997. 87 lk. Lahemaa lugusid juuli 2, 1989 Pajatusi põhjarannikult juuli 2, 1957

Tartumaa saja-aastaste jutud

Tartumaa saja-aastaste jutud

Tartumaa saja-aastaste jutud Valimik murdetekste V Kogunud Hella Keem. Tallinn, 1995. 207 lk. Vaata PDF Tuulik, kadakas ja leib juuli 2, 1969 Valimik murdetekste I juuli 2, 1956

Lahemaa lugusid

Lahemaa lugusid

Lahemaa lugusid Tallinn, 1989. Vaata PDF Pajatusi põhjarannikult juuli 2, 1957

Tuulik, kadakas ja leib

Tuulik, kadakas ja leib

Tuulik, kadakas ja leib Tallinn, 1969. Vaata PDF Valimik murdetekste I juuli 2, 1956

Pajatusi põhjarannikult

pajatusi

Pajatusi põhjarannikult Tallinn, 1957. Vaata PDF

Valimik murdetekste I

2020-07-02 (3)

Valimik murdetekste I Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste Tallinn, 1956. Vaata PDF

Prangli saared

prangli saared

Prangli saared Vanemat elu-olu ja sõnavara, I–II Gustav Vilbaste. Tallinn, 1954. Kaheköiteline käsikiri Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Skaneeritud pdf-formaati. ES4_Gustav Vilbaste_Prangli saared_I.pdf (431 lk) ES4_Gustav Vilbaste_Prangli saared_II.pdf (351 lk)

Ida-Vaivara murdest

34

Ida-Vaivara murdest Mihkel Toomse. Tartu, 1938. Vaata PDF Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis juuli 2, 1937 Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles juuli 2, 1937 Eestipäraseid eesnimesid juuli 2, 1936 Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g juuli 2, 1934 Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul juuli 2, 1933 Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932…

Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles

33

Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles Elin Põldre. Tartu, 1938. Vaata PDF Valimik leivu murdetekste juuli 2, 1937 Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest juuli 2, 1936 Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid juuli 2, 1935 Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia juuli 2, 1933 Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist juuli…

Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis

32

Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis Julius Mägiste. Tartu, 1937. Vaata PDF Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles juuli 2, 1937 Eestipäraseid eesnimesid juuli 2, 1936 Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g juuli 2, 1934 Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul juuli 2, 1933 Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932 Keel ja loogika juuli 2,…

Valimik leivu murdetekste

31

Valimik leivu murdetekste Valter Niilus. Tartu, 1937. Vaata PDF Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest juuli 2, 1936 Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid juuli 2, 1935 Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia juuli 2, 1933 Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist juuli 2, 1932 Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü…

Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles

30

Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles Rein Nurkse. Tartu, 1937. Vaata PDF Eestipäraseid eesnimesid juuli 2, 1936 Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g juuli 2, 1934 Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul juuli 2, 1933 Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932 Keel ja loogika juuli 2, 1932 Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti…

Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest

29

Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest Julius Mägiste. Tartu, 1936. Vaata PDF Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid juuli 2, 1935 Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia juuli 2, 1933 Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist juuli 2, 1932 Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus juuli 2, 1932 Valik eesti…

Eestipäraseid eesnimesid

28

Eestipäraseid eesnimesid Julius Mägiste. Tartu, 1936. Vaata PDF Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g juuli 2, 1934 Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul juuli 2, 1933 Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932 Keel ja loogika juuli 2, 1932 Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd…

Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid

27

Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid Toimetanud Julius Mägiste ja Elmar Elisto. Tartu, 1935. Vaata PDF Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia juuli 2, 1933 Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist juuli 2, 1932 Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus juuli 2, 1932 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi.…

Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g

26

Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g Paul Ariste. Tartu, 1934. Vaata PDF Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul juuli 2, 1933 Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932 Keel ja loogika juuli 2, 1932 Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli…

Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia

25

Produktiivne saksa laensõna: eesti roov’i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia Julius Mägiste. Tartu, 1933. Vaata PDF Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist juuli 2, 1932 Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus juuli 2, 1932 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk juuli 2, 1931 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk…

Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul

24

Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul Julius Mägiste. Tartu, 1933. Vaata PDF Eesti keeleala murdelisest liigendusest juuli 2, 1932 Keel ja loogika juuli 2, 1932 Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli 2, 1926 Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived…

Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist

23

Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist Albert Saareste. Tartu, 1932. Vaata PDF Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus juuli 2, 1932 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk juuli 2, 1931 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk juuli 2, 1927 Eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ…

Eesti keeleala murdelisest liigendusest

22

Eesti keeleala murdelisest liigendusest Albert Saareste. Tartu, 1932. Vaata PDF Keel ja loogika juuli 2, 1932 Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli 2, 1926 Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923 Soome…

Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus

21

Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus Julius Mägiste. Tartu, 1932. Vaata PDF Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk juuli 2, 1931 Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk juuli 2, 1927 Eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium juuli 2, 1926 Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas…

Keel ja loogika

20

Keel ja loogika Avec un résumé: [Le langage et la logique] Alfred Koort. Tartu, 1932. Vaata PDF Eestipäraseid isikunimesid juuli 2, 1929 Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli 2, 1926 Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923…

Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk

16

Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk Tartu, 1931. Vaata PDF Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk juuli 2, 1927 Eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium juuli 2, 1926 Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik] aprill 2, 1924 Soome muinasjutud III juuli 2, 1923 Seto lugõmik. I osa…

Eestipäraseid isikunimesid

17

Eestipäraseid isikunimesid Julius Mägiste. Tartu, 1929. Vaata PDF Lühike eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli 2, 1926 Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923 Soome muinasjutud II veebruar 2, 1923 Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2,…

Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk

15

Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk Tartu, 1927. Vaata PDF Eesti keeleõpetus I juuli 2, 1927 Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium juuli 2, 1926 Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik] aprill 2, 1924 Soome muinasjutud III juuli 2, 1923 Seto lugõmik. I osa juuli 2, 1922 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi…

Lühike eesti keeleõpetus I

12

Lühike eesti keeleõpetus I Hääliku- ja vormiõpetus Koostanud Elmar Muuk. Tartu, 1927. Vaata PDF Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] juuli 2, 1926 Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923 Soome muinasjutud II veebruar 2, 1923 Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2, 1922…

Eesti keeleõpetus I

11

Eesti keeleõpetus I Hääliku- ja vormiõpetus Koostanud Elmar Muuk. Tartu, 1927. Vaata PDF Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium juuli 2, 1926 Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik] aprill 2, 1924 Soome muinasjutud III juuli 2, 1923 Seto lugõmik. I osa juuli 2, 1922 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi…

Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik]

14

Vidõs livõd lugdõbrõntõz [Viies liivi lugemik] Tartu, 1926. Vaata PDF Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa september 2, 1924 Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923 Soome muinasjutud II veebruar 2, 1923 Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2, 1922 Eestlasele Eesti nimi juuli 2, 1921 Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium

13

Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium Tartu, 1926. Vaata PDF Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik] aprill 2, 1924 Soome muinasjutud III juuli 2, 1923 Seto lugõmik. I osa juuli 2, 1922 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] juuni 2, 1921

Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa

kodotulo

Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa Tartu, 1924. Vaata PDF Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] oktoober 2, 1923 Soome muinasjutud II veebruar 2, 1923 Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2, 1922 Eestlasele Eesti nimi juuli 2, 1921 Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik]

10

Nel’l’õs livõd lugdõbrõntõz [Neljas liivi lugemik] Tartu, 1924. Vaata PDF Soome muinasjutud III juuli 2, 1923 Seto lugõmik. I osa juuli 2, 1922 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] juuni 2, 1921

Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik]

9

Kolmez lived lugdebrontez [Kolmas liivi lugemik] Tartu, 1923. Vaata PDF Soome muinasjutud II veebruar 2, 1923 Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2, 1922 Eestlasele Eesti nimi juuli 2, 1921 Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

Soome muinasjutud III

8

Soome muinasjutud III Tartu, 1923. Vaata PDF Seto lugõmik. I osa juuli 2, 1922 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] juuni 2, 1921

Soome muinasjutud II

7

Soome muinasjutud II Tartu, 1923. Vaata PDF Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] märts 2, 1922 Eestlasele Eesti nimi juuli 2, 1921 Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

Seto lugõmik. I osa

6

Seto lugõmik. I osa Tartu, 1922. Vaata PDF 15.000 uut sugunime juuli 2, 1921 Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] juuni 2, 1921

Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik]

5

Toi livõd lugdõbrontõz [Teine liivi lugemik] Tartu, 1922. Vaata PDF Eestlasele Eesti nimi juuli 2, 1921 Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

15.000 uut sugunime

4

15.000 uut sugunime Lisa albumile "Eestlasele Eesti nimi" Tartu, 1921. Vaata PDF Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] juuni 2, 1921

Eestlasele Eesti nimi

Eestlasele Eesti nimi

Eestlasele Eesti nimi Tartu, 1921. Vaata PDF Soome muinasjutud I jaanuar 2, 1921

Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik]

Esimene liivi lugemik

Ežmi Lived lugdebrontez [Esimene liivi lugemik] Tartu, 1921. Vaata PDF

Soome muinasjutud I

3

Soome muinasjutud I Tartu, 1921. Vaata PDF