Parima keeleteo rahvaauhind selgub rahvahääletuse tulemusena. Nominentidega tutvuda ning oma lemmiku(te) poolt hääletada saab https://hm.ee/keeletegu2022.
Emakeele Seltsi keelteoimkond on valmis saanud uute otsuste kavandid, mille kohta ootab tagasisidet kuni 28. veebruarini 2023 e-posti aadressil Urve.Pirso@riigikontroll.ee. Kavanditega saab tutvuda keeletoimkonna lehel.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 16. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2022.
Jüri Valge Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920-2020 Tallinn 2020 118 lk
Emakeele Seltsi toimetised nr 80 Krista Kerge. Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998-2019. Tallinn, 2022. 340 lk.
Emakeele Seltsi toimetised nr 79 Hannu Remes Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978–2021 Toimetaja Ann Siiman Tallinn 2022 282 lk
Emakeele Seltsi toimetised nr 78 Reet Kasik ELAV JA MUUTUV KEEL. VALIK ARTIKLEID 1999–2019 Tallinn 2021 383 lk
Eesti keele päev. Tag der estnischen Sprache 16.11.2022
Üheteistkümnes kokkuvõttevõistlus TUUM 21. ja 22. oktoobril tõi kokku 189 tööd. Nende seas oli 142 üksiküritajat ja 47 võistkonda, kokku 258 osalejat. Noorim osaleja on oma vanuseks märkinud 12, vanim 54.
Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi.
Tekstiuurijate traditsiooniline aastalõpukonverents tekstipäev toimub tänavu 7. novembril, prof Krista Kerge 70. sünnipäeval Tallinna Ülikoolis.
Konverents toimub reedel, 21. oktoobril 2022 kell 11 hajakonverentsina Eesti Teaduste Akadeemia saalist (Kohtu 6). Ülekanne Emakeele Seltsi Youtube`i kanalil.
Selgunud on “Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi 2022” võitjad. Palju õnne! Võitjad kategooriate kaupa:
Olete oodatud Euroopa keelte päeva tähistamiseks traditsioonilisele üliõpilaskonverentsile! Konverents toimub reedel, 30. septembril Tartu Ülikooli peahoones aud 128.
F. J. Wiedemanni keelepäev toimub reedel, 23. septembril 2022 Väike-Maarjas.
Emakeele Selts ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi „Teismeliste keel Eestis” (TeKE) uurimisrühm ootavad kõiki lahkesti kuulama ettekandeid teismeliste keelest.
Ka tänavu annab ES välja HTMi rahalisel toel kuus 400-eurost ühekordset stipendiumi. Vt lähemalt siit.
Sisukord (Artikli pdf-faili avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Seminar Ludza ajaloomuuseumis 16. juunil kell 14-17
Tänavune Veski päev toimub esmaspäeval, 27. juunil. Kahel viimasel aastal oleme pidanud e-päeva, nüüd aga olete lahkesti oodatud kohapeal osalema! LV Veski päev „Mitmekesistuv eesti keel“ 27.06 kell 11.15 Tartu Ülikooli peahoones aud. 139
Tutvustame ESi toimetiste sarja kaht artiklikogumikku: Reet Kasiku “Elav ja muutuv keel. Valik artikleid 1999-2019” ning Hannu Remese “Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978-2021”.
Konverents toimub Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) reedel, 22. aprillil 2022 kell 11 (ürituse lõpp umbes kell 19).
Emakeele Seltsi aastakoosolek reedel, 25. märtsil kell 12 TLÜ-s Tallinna saalis (M-218).
Pöördumise tekst eesti, ukraina keeles ja inglise keeles
2021. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss. Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod. Laureaadid kuulutati välja 16.03 Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud aktusel, auhinnad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil kell 15 Tallinnas Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.
Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas Peeter Pälli algatusel ukraina nimedes esineva г-tähe märkimist ukraina-eesti tähetabelis. Keeletoimkonna otsus (01.03.2022) Kiita heaks ukraina-eesti tähetabeli parandus, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g. Vt selgitust lähemalt siit.
TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Teaduste Akadeemia kõnekoosolek „Ilse Lehiste 100“ toimub neljapäeval, 17.03.2022 kella 16-18 Tartus Jakobi 2-114
Sisukord (Artikli pdf-faili avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Head kaasteelised keeleradadel! Täname tegusa, toetava ja meeldiva koostöö eest! Rahulikke pühi ja tegusat uut aastat! Emakeele Seltsi juhatus
TÜ emeriitprofessori Mati Erelti portree avamine toimub kolmapäeval, 22. detsembril kell 14 ülikooli Jakobi tänava õppehoones aud 428. Olete oodatud jälgima!
2021. aastal said stipendiumi Maret Einmann, Karmen Grigor, Mariliis Põder, Maris Pukk, Angela Täpsi ja Marie Udam.
Emakeele Seltsi juhatus ootab ESA 67 (2021) kaastööpakkumusi. Vt lähemat siit.
Ettevõttenime võistluse “Ehe Eesti 2021” võitjad kuulutame välja reedel, 8. oktoobril kell 10 Emakeele Seltsi Youtube’i kanali kaudu, vt siit.
Emakeele Selts tähistab Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga reedel, 1. oktoobril 2021 Tallinna Ülikoolis (M-134). Kõik huvilised on oodatud kuulama!
F. J. Wiedemanni keelepäev toimub reedel, 24. septembril 2021 Väike-Maarjas.
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutasid 12. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2021”.
Seltsi juubeliaktus kantakse üle ESi Youtube’i kanalil ning see jääb ka järelevaadatavaks.
Ilmunud on Jüri Valge koostatud kroonika “Emakeele Selts 1920-2020” (717 lk).
Neljapäeval, 26. augustil kella 10.30-13.00 toimub Tartus TÜ peahoones Veski auditooriumis (139) seltsi aastakoosolek. Valime ka uue juhatuse koosseisu, seega ootame rohket osavõttu! Seltsi 100 aasta juubelit tähistame samal päeval kella 14-18 TÜ ajaloomuuseumis.
Pärast pikka pausi andis TÜ Sihtasutus tänavu taas välja J. V. Veski nimelise stipendiumi. Stipendiumi pälvis Getri Tomson, Tartu Ülikooli Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eesti ja soome-ugri keeleteaduse 2. aasta üliõpilane. Stipendiumi suurus on 500 eurot.
Emakeele Seltsi ruumid on nüüdseks tühjad… Läbi on saanud meie seltsi aeg Roosikrantsi maja 3. korrusel. Kuni maja täisremondi valmimiseni on meie raamatukogu ja arhiiv laos, töötajad kodukontoris. Tagasi oleme loodetavasti detsembris-jaanuaris, siis juba vana tuttava maja 1. korrusel. Töö jätkub, suhtleme meili teel ja kodulehe vahendusel. Kohtumiseni uutes ruumides!
Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud seltsi auliikme, Tartu Ülikooli emeriitdotsendi Reet Kasiku artiklikogumik „Elav ja muutuv keel“ (ESi toimetised nr 78, Tallinn 2021, 383 lk).
Emakeele Seltsi keeletoimkonnal on valminud kaks uut otsust: 1) ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamine eesti tekstis, 2) ÕSi 7. tüübi omadussõnade rööpkäänamine. Vt lähemalt siit.
Rahvaauhind: õ– ja ö-hääliku piiritähise avamine Saaremaal (Taavi Pae) Peaauhind: “Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas” (Peep Nemvalts) ning Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eesti keele õppe projekt räpiooper „Karma“ (Krismar Rosin jt)
Eesti keel muutub, varieerub ja areneb. Kas muutuvad ka normid või tavad, kuidas seda keelt kasutame ja kirjutame? Millised on ressursid, mis seda tegevust toetavad? Milline peaks olema tuleviku eesti keel?
Emakeelepäev Riias: Kristjan Jaak Peterson 220 märtsil 2021 kl 12–14.30
F. J. Wiedemanni nimelise keeleauhinna pälvis tänavu Jüri Viikberg pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel. Palju õnne Emakeele Seltsi pikaaegsele juhatuse liikmele ja abiesimehele!
Emakeele Selts ja ajakiri Akadeemia korraldavad reedel, 19. veebruaril kella 10.00 kuni 17.40 veebi kaudu teemapäeva “Keelekorralduse äärmised võimalused”.
Ajakirja Horisont viimane number (6/2020) on pühendatud keelele ja keeleteadusele.
Vaatamata koroonale ja muudele takistustele toimus kokkuvõttevõistlus TUUM 6. ja 7. novembril ning nüüd on auhinnad jagatud. Selleaastane võitja on Maarja Lutsar (I auhind – 250 eurot). Kolm teist auhinda (125 eurot) saavad Eneli Külaots, Ingrid Alla ja Ave Albert. Lisaks andis žürii Ingrid Allale ja Ave Albertile Hugo Treffneri gümnaasiumist parima õpilase eriauhinnad (50…
Kutsume kaasa mõtlema põnevatel keeleteemadel. Viiel järjestikusel nädalal ilmub igal kolmapäeval Facebooki lehel “Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtud” üks keeleloeng.
Emakeele Seltsi keeletoimkond on koostanud otsuse kavandi ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamisest eesti tekstis. Ootame arvamusi kuni 1. jaanuarini 2021 keeletoimkonna vanema e-posti aadressil urve.pirso@riigikontroll.ee.
Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Kandideerida võivad nii päevases õppes kui ka avatud õppe kaudu / sessioonõppes õppijad.
Tähistame Valve-Liivi Kingisepa 85. sünnipäeva kõnekoosolekuga reedel, 13. novembril kell 15 Tartu Ülikooli peahoone J. V. Veski auditooriumis (139).
TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. TUUM 2020 algab 6. novembril kell 7 ja kestab 7. novembril kella 19-ni. NB! Teksti ja kokkuvõtte esitamise keskkond asub siin.
F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 2. oktoobril 2020 Väike-Maarjas.
Tulemused tegime teatavaks Tallinna ettevõtluspäeval 6. oktoobril kell 18 videoklipis “Ärinimed keelemaastikul”, milles vestlevad ajakirjanik Maris Johannes (Emakeele Seltsi liige, TTV toimetaja) ning Ilmar Tomusk (Emakeele Seltsi liige, Keeleameti peadirektor, ettevõttenime võistluse žürii esimees).
2020. aasta riikliku F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang pühendunud töö eest grammatikauurimisel,
27. augustil toimus Tartus seltsi aastakoosolek. Õnnitleme meie värskeid auliikmeid Eevi Rossi (Tallinn), Auli Hakulist (Helsingi) ja Hannu Remest (Kajaani)! Emakeele Seltsi uuteks liikmeteks võeti vastu Erika Ader, Pille Arnek, Sirje Arro, Reet Hendrikson, Riina Kasser, Elisabeth Kaukonen, Mari-Liis Korkus, Irene Käosaar, Jari Pärgma, Lydia Raadik, Mirell Talbre, Svea Tarkin, Trivimi Velliste. Tere tulemast! Emakeele…
Tähistame Helle Metslangi juubelit kõnekoosolekuga reedel, 4. septembril kell 14 Tartu Ülikooli peahoone Veski auditooriumis (139). Ettekanded: PDF Helle Metslang “Ei saa me läbi grammatikata” PDF Margit Langemets “Sõnaraamat ei saa kunagi valmis” Helena Metslang “Keeleõppijate iseseisvuse toetamine kui konksuga probleem?” Kell 17 järgneb vastuvõtt TÜ kohviku kaminasaalis. Kõnekoosolekule ja vastuvõtule palume registreerida kuni…
Aastakoosolek toimub neljapäeval, 27. augustil 2020 kl 11 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139)
Kava: 13.00 – 13.15 Avasõnad „Kümme aastat Laurentsiuse seltsi” Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees 13.15 – 13.40 Tähelepanekuid kirjaviisi muutustest vanadel hauatähistel Pille Arnek, kirjastuse Avita õppekirjanduse toimetaja ja autor
Peatoimetaja Mati Erelt, toimetaja Riina Reinsalu. ESA 65 (2019). Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 2020. 373 lk. Emakeele Seltsi aastaraamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium. Aastaraamatu täistekst: www.kirj.ee
Oma Keelt annab välja Emakeele Selts. Oma Keele väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt siit.
Sisukord PDF Pire Teras Hääldusmõtted 3. Vähä ei oläää – miks e muutub eesti keeles ä-ks? PDF Tiit Hennoste Lugu pikkadest lausetest PDF Ann Siiman Osastava käände vormikasutuse varieerumisest
Keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu. Rahvaauhinna saaja avalik hääletus kestab 27. veebruari keskööni: ☞ www.hm.ee/keeletegu2019 Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis.
Ilmunud on Heli Laanekase artiklikogumik “Eesti filoloog olla” Emakeele Seltsi Toimetised nr 77. Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei. Tallinn, 2019. 479 lk. Kogumiku esitlus toimub neljapäeval, 27. veebruaril kell 16 Tartus (Jakobi 2 raamatukogutoas). Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke. Pikema pausi…
11.12.2019 EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Pille Eslon “Tee keelekasutusmustrist fraseologismini” Piret Voolaid “Aadama ajast oleme kõik sugulased: vanasõnadega pilgates” Airika Harrik “Ka pahal lapsel mitu nime: kuradi sünonüümidest” Asta Õimu ja Katre Õimu monograafia “Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks” esitlus. Tutvustas Asta Õim
21.11.2019 Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6) 22.11.2019 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum M648) ☞ konverentsi ajakava ☞ ettekannete ja töötubade lühitutvustuste kogumik ☞ 21. novembri otseülekanne ☞ esinejate klipid Youtube’is Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts
08.11.2019 EKI suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Ettekanded: Tõnu Tender “Heino Ahvenast arhiivitoimikute valguses” Jüri Viikberg “Heino Ahven keelepäevade karussellis” Kristiina Ross “Mõistatuslik Eeva Ahven” Meenutused perekonnalt. Sõnavõtud kohvilaua ääres.
27. ja 28.09.2019 Kaheksandat korda toimuv TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Tänavu on võistlustekstiks Andrus Kivirähki “Molutamise kiituseks”. Kellele on TUUM mõeldud? Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond,…
27.09.2019 Tallinna Ülikoolis (S-412) [PDF] Teesid Tervitus. ESi juhatuse esimees Helle Metslang 1. plokk 11.05–13.00, juhatab Eveli Makko [PDF] Kairi Janson (Tartu Ülikool, magistritöö, juhendaja Riina Reinsalu) “Vaata ja imesta: lünkpealkirjad veebiuudises portaali Elu24 näitel” [PDF] Kärt Roomäe (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Jane Klavan) “Kanooniliste ja mitte-kanooniliste küsimuste analüüs ingliskeelses podcast’is” [PDF] Heike Olmre (Tartu…
24.09.2019 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis “Avasõna: keeleretk Riiast Tartusse” – Jüri Valge (Emakeele Selts) “Keel on mõtte ja ilu kodupaik ja luuletaja selle hoidja” – Krista Aru (Tartu Ülikool) “Keelepoliitika sõlmprobleemid rohujuurest riigini” – Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool) “Keel, milles me haridusest räägime” – Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool) “Eesti keel kirjanduse kaudu väärtushinnanguid kujundamas”…
20.09.2019 EKI 3. korruse saalis Jüri Viikberg “Paul Kokla 90. Tähelepanuväärse keelemehe tähelepanuväärne tähtpäev” Reili Argus “Silvi Vare 80. Sõnaperega ja sõnapereta” Lembit Vaba “Enam kui leivatöö. Väino Klaus 70”
Sisukord PDF Krete Hurt Kuhu lähed, eesti keel? PDF Meeli Sedrik Mängunimetuste päritolust. Kullimäng PDF Jussi Ylikoski Eesti keele distributiiv PDF Pire Teras Hääldusmõtted 2. Kuu me jäimegi? ehk miks jääb h sõna sees hääldamata
05.09.2019 Kotkas Renate Pajusalu “Kohteliaisuudet kielessä” 25.09.2019 Helsingis Tarmo Tuule “Vironkieliset ristikot ja lautapelit” 26.09.2019 Tamperes Tarmo Tuule “Eestikeelsed ristsõnad ja lauamängud”) 05.10.2019 Kuopios Annekatrin Kaivapalu “Ymmärtävätkö virolaiset ja suomalaiset toisiaan” ning “Oma emakeele õppimine” 07.10.2019 Porvoos Eeva Park “Uusi suomennos “Viimeisellä rajalla”” 18.10.2019 Turus Renate Pajusalu “Kohteliaisuus kielessä. Keskustelun piirteitä suomessa, virossa ja unkarissa”…
10.08.2019 Kuusalu pastoraadis Ulvi Meier (Kuusalu) “Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi” Sulev Valdmaa (Kuusalu) “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?” Hannu Remes (Kajaani) “Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased” 15.30–16.30 SÖÖGI- JA SUHTLUSPAUS (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual) Jüri Valge (Tartu) “Lauri Kettunen ja Emakeele Selts” Auli…
Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas? TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil “Meie tuleviku” alal arutelu: Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Arutelu juhib Toomas Kiho (ajakirja “Akadeemia” peatoimetaja), arutlusringis osalevad Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige), Jakob Kübarsepp (Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika…
27.06.2019 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Jakobi 2 Avasõnad Helle Metslangilt Tiit Hennoste “Allkeeled. 20 aastat hiljem” Andriela Rääbis, Tiit Hennoste, Andra Rumm “Jumala värdjas mutt. Negatiivsete emotsioonide väljendamine suulises argisuhtluses” Kirsi Laanesoo “omggggggggg:D:D:D:D:D. Emotsioonide väljendamisest netikeeles” Arutelu ja sirutuspaus Tõnu Tender “Etüüd slängi näost: kriimus koon või klants sihverplaat?” Peep Nemvalts “Sõnakas või sõnatu…
16.05.2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus Ettekanded (juhatas Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang) Sirli Zupping (HTMi keeleosakond), “Oskuskeelekorraldus – kuidas edasi?” Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit), “Terminiarendusest inseneriteaduste alal” Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts), “Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost” Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond), “Terminikirje osised –…
03.05.2019 Väike-Maarja seltsimajas Tervitused (Indrek Kesküla, Jüri Valge, Piret Kärtner) Ettekanded (Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Aava, Andra Kütt, Riina Reinsalu, VMG õpilased)
Tiina Leemets “ÕS 2018” Tarmo Tuule “Eesti originaallauamängudest ja ristsõnadest” Kerttu Jõgi “Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest”
03.04.2019 Tallinna Toomkoolis Muusikaline tervitus Eesti Muusikaakadeemialt Tervitused: Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Emakeele Seltsi esindaja Jüri Viikberg Ettekanded: Heikki Haljasorg “Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil” Mikk Metsmägi, Tallinna Toomkooli 7p. klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi “Kümme Eesti keelemeest” Sanne Säär, Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja: Terje Varul…
Liina Norit “Keelekümblusprogramm Eestis” Andero Adamson “Rahvuskaaslaste programmi tutvustus”
22.03.2019 EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6) [PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll I. Akadeemiline ettekanne “Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes”. ESi juhatuse liige Miina Norvik II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat
Sisukord PDF Karl Pajusalu Sajand kogemusi eesti riigikeelega PDF Tõnu Tender Riigikeele aasta sündmustest PDF Helle Metslang, Külli Habicht Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele
Mare Kitsnik, praktiline eesti keele tund kohalikele Jaanus Vaiksoo “Ülevaade uuemast eesti lastekirjandusest” Tuuli Rehemaa “ÕS 2018” Kerttu Jõgi “Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest”
Aivar Jürgenson “Eestluse elujõust võõrsil – tähelepanekuid erinevatest kogukondadest” Valdur Mikita “Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas” Linda Kaljundi “Eesti rahvusmütoloogia – kohalik või globaalne” Helgi Põllo “Kodune kultuuriruum ja muutuvad kogukonnad”
24.01.2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) Avasõnad Tervitused: Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps Ettekanded: “Eesti keel kui hariduskeel” – Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor “Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel” – Raimo Raag, Uppsala Ülikooli professor “Eesti keel ja Eesti majandus” – Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli…
18.01.2019 Filmimuuseumi konverentsisaalis (Pirita tee 56) Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu. Konverentsi ja debatti juhtis Toomas Kiho. Tervitused: Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas (videotervitus) HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutasid president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt. Ettekanded: Ülle Madise “Meie väärtuslik salakeel” Urmas Sutrop…
Kõnekoosolek 14.12.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Kadri Koreinik “Keelepoliitika ja riik üleilmastumisajastul: Eestist ennekõike” Anastassia Zabrodskaja “Eesti keele kestlikkus kakskeelsetes peredes mujal ja meil” [PDF] Martin Ehala “Kool ja kolm kohalikku keelt” Birute Klaas-Lang “Eesti keele kestlikkus kõrghariduses – kas keti kõige nõrgem lüli?”
Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek 27.11.2018 Eesti Keele Instituudis [PDF] Ene Vainik “A nagu antonüüm” [PDF] Renate Pajusalu “Mõni mõis ja üks kama kõik: hulgasõnad fraseologismides” [PDF] Asta Õim “Kellele neid vanu väljendeid tarvis on!” Asta Õimu väljendivara vihikute kasseti esitlus.
26.10.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis (p139) Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu “Kes see sõidab üle sildade?” Raili Pool ja Renate Pajusalu “Valgeid noppeid ülikoolist” Jüri Valge “Emakeele Selts ja Eesti keeleajakirjad”
22.–24.10.2018 Väike-Maarjas Keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagris tutvustasid eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja terminikomisjonidest oma eriala, samuti korraldati arutelusid, mänge, võistlusi. Lähemalt kõneldi mõistepuu koostamisest, toidusõnavarast, õiguskeelest ja selge keele põhimõttest, emakeeleolümpiaadist jm, sai kätt proovida loovkirjutamises ja Vikipeedia artikli koostamises ning teadmisi paljudel muudel huvitavatel ja silmaringi laiendavatel teemadel. Eelmistel aastatel on keelelaager…
28.-29.09 Vikerraadio kodulehel Tänavu tuli kuni 200-sõnaline kokkuvõte teha Mart Meriste tekstist “Saastamise olemus”. Esimene auhind: Hindrek Lootus. Kaks teist auhinda: Aljona Karpuhhin ja Riina Kallas. Kaks kolmandat auhinda: Kerttu Kaldoja ja Arlentin Laisaar. Kolmas auhind ja parima kooliõpilase eriauhind: Liisa Tõns Rapla Riigigümnaasiumist. TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling…
28.09.2018 Tartu Ülikoolis Avasõnad. Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees [PDF] Evelin Kütt (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang) Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe – kuidas eesti keelt õpetades leida ja kasvatada Eesti sõpru? [PDF] Liis Reile (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang) Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon [PDF] Kristo Toots (Tallinna Kristiine Gümnaasium, juh…
Sisukord PDF Asta Õim Kuidas tekivad ja muutuvad fraseologismid PDF Reet Kasik Tuletiste ja liitsõnade tähendusväljade kattuvus PDF Riho Paramonov Voorimehest taksoni
10.08.2018 Kuusalu rahvamajas Sulev Valdmaa avasõnad “Ahrensi mälestuse jäädvustamisest” Rein Veidemann “Eesti põhilaused ja tüvitekstid” Ene Vainik “Pühad ja pahad tunded” Enn Ernits “Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsetes juttudes”” Mart Rannut, Jaan Bärenson “Aja, või asjakohane keel? Uue piiblitõlke väljakutsetest” Mariina Viia (TÜ) ja Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas…
27.06.2018 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõnad Helle Metslangilt [PDF] Kadri Vider “Eesti keeletehnoloogia: kellele ja milleks” Tiina Soon “Terminoloogia terviseseisund” Mart Rannut “Narva keel ja meel” Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang “Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja oma keel: Eesti muu Euroopa peeglis” Ilmar Tomusk “Eesti keel all vasakus nurgas” Tõnu Tender “Maine asi. Eesti keele maine ja…
Väike-Maarjas ja Rakveres 22.–24.04.2018 Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents. KAVA: EKI keelekalender
Martin Ehala “Eesti keele elujõust” Jüri Viikberg “Saksa keelest eesti keeles” Killu Paldrok “Keeleabiallikad – abiks ikka”
Helin Puksand “Mida võiks eesti keeles lugeda?” Merilin Aruvee “Milliseid tekstiliike peaksime valdama?”
Sisukord PDF Tiiu Erelt ÕS 100 PDF Riho Grünthal Soome lingvistid eesti keele jälil PDF Andra Annuka Naer eesti suulises argivestluses PDF Hanna Pook Kommunitseerima ja kommunikeerima
Jüri Valge “Keeleelu 2018+/–” Olga Gerassimenko “Uued arvutisõnad ja kust neid leida: Eesti Keeleressursside Keskuse teadustaristu” Irina Külmoja “Vanausuliste murde ja eesti keele kokkupuutepunkte”
Pidulik kõnekoosolek 22.02.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Santeri Junttila “Soome keele uuenduslik etümoloogiline võrgusõnaraamat” Sven-Erik Soosaar “Noolest droonini – eesti juursõnade ajaloost” Karl Pajusalu “Eesti keele sada aastat”
International Conference on Finno-Ugric Languages Helle Metslang “Estonian among the languages of Europe” Birute Klaas-Lang “Academic studies of Estonian language and culture abroad; for whom and why?” Margit Langemets “The re-use of lexical data: Estonian-Finnish dictionary”
3.11.2017 Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professori Krista Kerge 65. sünnipäeva tähistamise kõnekoosoleku ettekanded: Halliki Põlda “Uurija kriitiline pilk juhendamist kirjeldavatele tekstidele” Helin Puksand “Eesti kool ja emakeeleõpetus” Merilin Aruvee “Tekstid põhikoolis: kirjaoskuse sõlmküsimusi”
23.–25.10.2017 Peipsi ääres Nina kordoni külalistemajas Laagris esinesid ettekandega: Riina Koolmeister, Katrin Kern, Fred Puss, Karl Pajusalu, Irina Külmoja, Jaanus Vaiksoo, Martin Ehala ning Ann Siiman ja Lauri Linask. KAVA Kristina Zubkova videolingid: esimene päev https://www.youtube.com/watch?v=h_ddlcWSomQ teine ja kolmas päev https://www.youtube.com/watch?v=4OojNv_3f1E Juhan Liivi muuseumis https://www.youtube.com/watch?v=BBUkE98bT9s emakeelelaagri kokkuvõte https://www.youtube.com/watch?v=lQFNbU2D3VU
Evi Juhkami kogumiku esitlus koos kõnekoosolekuga 19.10.2017 Tallinnas EKI-s Anu Haak “Loode-Harjumaa murrakute kogumisest ja uurimisest” Ellen Niit “Murdesõna sõnastikus” Liis Ermus “Kuidas uurida murdeid kodust lahkumata” Esitlemisel võtsid sõna autor ja toimetajad.
Renate Pajusalu “Kakskeelse lapse areng” Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal “Emakeeleõpetajateks õppijad Eestis ja Soomes” Priit Kruus “Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?” Heinike Heinsoo “Kuidas luuakse vadja kirjakeelt?”
Tööstusettevõtte kategooria võitja: OÜ Hiire Õnn; ära märkida ka Taruvabrik OÜ ning Tormitehnika OÜ Teenindusettevõtte kategooria võitja: Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ); ära märkida ka Tuuletuka OÜ ning OÜ Upitaja Vabaühenduse kategooria võitja: Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand); ära märkida ka Töötuba Ratastel MTÜ ning MTÜ Loodusring Aasta uustulnukas: MTÜ Rabarber; ära märkida ka OÜ Võitleja…
29. ja 30.09.Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee) Esimene auhind: Mare Kitsnik Teine auhind, parim võistkond, parim õpilane: Lauri Lepik, Kevin Pedras Kolmas auhind: Hanna Marrandi, Enely Ernits, Alissa Eksin TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga. Võistluse statuut (PDF)
29.09.2017 Tallinna Ülikoolis Avasõnad. Jüri Viikberg, Emakeele Seltsi aseesimees I plokk “Süntaks ja semantika” Mari Aigro (Cambridge’i Ülikool, juhendaja dr Jim Blevins) [PDF] “Polaarsed küsisõnad ja nende allikad – diakrooniline uuring ja mudel” Tiina Vahtras (Tallinna Ülikool, juhendaja Katrin Aava) [PDF] “Vaesuse metafooride kognitiivsed ja sotsiaalsed tähendused 2016–2017. a meediatekstide näitel” Aimi Pikksaar (Tartu Ülikool, juhendaja Ann…
Birute Klaas-Lang “Eesti keele kasutusvaldkondadest – teekond õhukesel jääl” Külli Habicht “Kuidas muutub eesti kirjakeel?” Priit Kruus “Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?” Kristel Ress “Keeletoimetaja soovitusi keeleabiallikate kohta”
Sisukord PDF Kristiina Ross Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi osa eesti kirjakeele loos PDF Liina Tammekänd Kagueestlaste individuaalsest mitmekeelsusest PDF Enn Ernits Plaankeeled aegade voolus
31.08.2017 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis Emakeele Seltsi toimetiste sarjas ilmunud ESi auliikme Enn Ernitsa mahuka artiklikogumiku “Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” esitlus. Ettekanded: Enn Ernits “Meenutusi sõnateedelt” Karl Pajusalu “Enn Ernits keelte radadel”
10.08.2017 Kuusalus Ettekanded: Andres Andresen (ÕES) “Ahrensi aeg” Kristiina Ross (EKI, ES) “Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos” Hannu Remes (ESi välisliige) “Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot” Mati Hint (ES) “Eesti ortograafia ei vaja oma kaht põhireeglit” [PDF] Fred Puss (ÕES) “Uue kirjaviisi kasutamisest kirikuraamatutes” [PDF] Maire Raadik (EKI, ES) “Tänapäeva õigekirjalahingud” Üritust korraldasid Laurentsiuse…
Tallinna Ülikooli emeriitprofessori, Emakeele Seltsi auliikme Mati Hindi juubeli tähistamine 08.09.2017 Tallinna Ülikoolis Ettekanded: [PDF] Karl Pajusalu “Ei saa me läbi liivita…” [PDF] Annekatrin Kaivapalu “Analoogia keeles ja keeleõppes” Tõnu Tender “Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi “kirja pandud asjade maailmas”” Jaak Urmet “Keelekasutus. Vastalise märkmeid”
27.06.2017 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõnad. Jüri Valge [PDF] Asta Õim “Kujundsõnast eesti fraseoloogias” Ann Veismann “Ajametafooridest eesti keeles” Reet Hendrikson “Ikka sõja- ja kujundkeele ristteel” Ekaterina Kornilitsina “Metafooride tõlkimisest kognitiivse keeleteaduse seisukohalt” Kadri Muischnek “Püsiühendid keeleressurssides” [PDF] Piret Voolaid “Kujundiloomest eesti mõistatuste alaliikides”
09.06.2017 Tallinnas EKI suures saalis Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekul esinesid: Marja Kallasmaa “Valdek Pall ja kohanimed” Jüri Viikberg “Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga” Jaan Õispuu “Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid” Natalia Abrosimova “Valdek Pall, ersa keele austaja” Järgnesid ersa rahvalaulud ja suupisted ersa kultuuriühingult Sjatko. Koosolekuga kaasnes näitus Valdek Palli elust ja…
05.05.2017 Tartu Ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis AVASÕNAD Reet Kasik “Ellen Uuspõld teadlase ja õppejõuna” ETTEKANDED Auli Hakulinen “Fennistiikan muuttuminen ja sen rajat” Helen Plado “Eesti keele des-konstruktsiooni tegija” Katrin Olhovikov “Vastandav rinnastus eesti ja vene keeles”
24.03.2017 Tallinnas I. Akadeemiline ettekanne “Millest räägib hääl”. Hille Pajupuu II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 96. tegevusaasta (2016) ülevaade. ES-i teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi (auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus) ES-i juhatuse korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat
18.03.2017 koostöös TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga Riho Grünthal (Helsingi ülikool) “Terra incognita akadeemiline avastusretk” Johanna Laakso (Viini ülikool) “Birute ja mitmekeelne ajamasin” Martin Ehala (Helsingi ülikool ja Tartu ülikool) “Birute ja Margaret: kontrastiivne analüüs” Ann Veismann, Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel (Tartu ülikool) “Eesti taeva tähendused”
Sisukord PDF Ene Vainik Oma meel ja Uku Masingu eksitus PDF Meeli Sedrik Laste- ja hoidjakeele sõnade päritolust PDF Anni Jürine, Djuddah A. J. Leijen, Ilona Tragel Tagasiside kirjutamisprotsessis PDF Andra Rumm Mille jaoks me kasutame argivestluses avatud küsimusi?
17.02.2017 Tallinna Ülikoolis Konverents oli pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu (25. VIII 1970 – 20. VII 2016) mälestusele. Ettekanded haakusid Katre Õimu tegevusvaldkonade ja uurimisteemadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine. Konverentsi kava ja koduleht on veebiaadressil www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/keel/
Maili Liinev “Enesehoid ja motivatsiooni säilitamine, töötades vabatahtlikuna” Irene Käosaar “Mitmekeelsena mitmekeelses maailmas” Maili Liinev “Laste lugemishuvi toetamine ja lugemisoskuste kujundamine. Lugemispesa näitel” (töötuba) Riina Koolmeister ja Irene Käosaar “Koolihariduse omandamine välismaal ning tagasipöördumine Eestisse” (ümarlaud)
Kõnekoosolek 14.12.2106 Tartu ülikooli Veski auditooriumis (139) Tiit Hennoste “Suulise keele tervikkäsitlus ja küsimused selle sees. Lause ja küsimus” Andriela Rääbis “Sa aput kurki tahad või? Pakume küsilausega” Kirsi Laanesoo “Miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilaused” Andra Rumm “Miks me oma küsimused ringi teeme?”
Kõnekoosolek 17.10.2016 Tallinnas Roosikrantsi 6 Pire Teras (TÜ) “Kuidas kõnesituatsioon mõjutab häälduse varieerumist” Hille Pajupuu ja Rene Altrov (EKI) “Hääle meeldivusest” Härmo Saarm (ERR) “Mis kellelegi raadiohääles meeldib? Miks?”
24.–26.10.2016 Männiku metsatalus Viljandimaal KAVA (pdf)
30.09.ja 1.10.2016 Esimene auhind (150 eurot): Aljona Karpuhhin. Kaks teist auhinda (75 eurot): Jüri Liiv ja Alois Andreas Põdra. Kaks kolmandat auhinda (40 eurot): Katariina Kägu ja Ene Säinast. Parima kooliõpilase eriauhind (50 eurot): Tallinna 21. kooli õpilane Alois Andreas Põdra. Parima võistkonna eriauhind (50 eurot): Robert Metsik ja Loretta Aganits. Eraldi tuleb ära märkida…
Ettevõttenime võistlus Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja ettevõttenime võistluse, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Auhinnad Statuut
23.09.2016 Tartu Ülikoolis ESi tervitus Helle Metslangilt I osa. Keel luubi all Mirjam Ruutma (TÜ): Kaassõnad eesti murretes PDF Laura Tüüts (TLÜ): Episteemilise modaalsuse markerite tõeväärtuse tajumine arvatavasti, võib-olla ja äkki näitel PDF Kairit Tomson (TÜ): Panema-verbi polüseemia ja kasutus grammatilistes konstruktsioonides PDF Liina Pärismaa (TÜ): Christoph Blume keelekasutuse eripärast II osa. Keeled kaardil ja kasutuses PDF Siim Antso (TÜ): Digitaalsed kaardiandmed dialektoloogias Anu Seppa…
16.09.2016 Tabivere rahvamajas ja Äksis Valve-Liivi Kingisepp “Kuidas tuli õ täht eesti kirjakeelde?” PDF Kersti Taal “Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses” Fred Puss “õ-tähe kasutusele võtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades” Kristiina Praakli “õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele” PDF Pire Teras “õ häälduse varieerumine” Taavi Pae “Kuidas õ-hääliku piir jõudis…
Tervitused: Eesti Vabariigi Peterburi konsulaadi esindaja Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge Ettekanded: Birute Klaas-Lang: eesti keele ja kultuuri õppest välisülikoolides: kellele ja milleks? Maarika Teral ja Sirje Rammo (kaasautor): eesti keele õppevahenditest Killu Paldrok: kohast ja nimest kui õppematerjalidest Jüri Valge: Jaan Tõnissonist ja eesti keelest Peterburi Ülikooli 2. kursuse eesti keele tudengid “Eesti keel…
Sisukord PDF Mari Uusküla Värviline maailm. Värvi(nime)de uurimisest meil ja mujal PDF Marit Alas Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest PDF Anni Jürine Tähendusmuutuse roll grammatika tekkimise protsessis
27.06.2016 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139) Heli Laanekask “Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest” Külli Prillop “Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles” Tiit-Rein Viitso “Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal” Miina Norvik, Valts Ernštreits “Uus liivi grammatika” Karl Pajusalu “Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana” Järgnes Eduard Vääri liivi uurimuste kogumiku “Liivi rahva keel ja meel”…
Kõnekoosolek 5.05.2016 Helle Metslang “Reet Kasik sõnas ja pildis” Kersti Lepajõe “Reet Kasik tekstide taustal” Krista Kerge “Märgas, keelekas, kõnekas, igamatu ja teised”
28.04.2016 Väike-Maarja seltsimajas Kava: Avasõnad Kiltsi mõisakooli õpilaste etteaste Merekeele nõukoja sünd ja MerLe. Uno Laur, kaugsõidukapten, F. J. Wiedemanni preemia laureaat 2016 Terminid õppetöös ja Mereviki. Tauri Roosipuu, merekeele nõukoja liige, TTÜ Eesti Mereakadeemia 3. kursuse üliõpilane Merekeele nõukoja töö tänapäeval ja oskussõnade propageerimine merekoolis. Peedu Kass, Eesti Merekooli nõukoja esimees Kohavaim Tõnis Vilu…
Birute Klaas-Lang “Eesti keele õpetamine välismaal” Helle Metslang “Estonian among the languages of Europe” Tõnis Nurk “Language technology in Estonia”
Martin Ehala “Suur-Eesti veebirakendus “Minu Inimesed”” Jan Kaus, Indrek Koff, Raido Mürk tutvustasid oma teost “Asjaõigusest”
1.04.2016 Ü peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) I. Akadeemiline ettekanne “Kas mõistatused sobivad murdesõnavara allikaks?”. Arvo Krikmann II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2015) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige Liikmeksoleku küsimusi Keeletoimkonna vanema korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöövõimalustest Tõstatuvat
30.03.2016 Esimesel kohtumisel kuulati Helle Metslangi esitlust “Kuhu kuulub eesti keel?” ja seejärel arutati täpsemalt, milliste tunnusjoonte järgi ja kuhu võiks eesti keelt paigutada. Vestluse aluseks on samanimeline artikkel Kuhu kuulub eesti keel
3.03.2016 TÜ-s Veski auditooriumis (139) Marja Kallasmaa “Teke, lähtekoht, põlvnemine ja Eesti külanimed” Peeter Päll “Kohanimeraamatust perekonnanimeraamatuni” Annika Hussar “Meie aja eesnimed”
Sisukord PDF Asta Õim Peigmees kaseladvas. Puud eestlase mõttemaailmas PDF Miina Norvik Tuleviku väljendamisest liivi keeles ja teistes lähedastes sugulaskeeltes PDF Anneli Baran Termini kõnekäänd kujunemisest
Martin Ehala “Suur-Eesti ja veebirakendus “Minu Inimesed”” Mart Rannut “Mitmekeelse lapse identiteet. Kuidas toetada mitmekeelsust ja hoida motivatsiooni?” Rainer Kuuba “Mitmekeelse lapse identiteet. Näited Võrumaalt ja võru keelest” Mall Pesti “Kuidas lastele eesti keelt õpetada? Sissejuhatus lapsevanematele”
Martin Ehala “Suur-Eesti veebirakendus “Minu Inimesed” ja mõnda mis sealt seest leida on” Renate Pajusalu “Kakskeelsusest ja selle omandamisest” Andero Adamson “Eesti keele õppest ja Eestisse tagasipöördumisest” Miina Norvik tutvustas lastele keeletunnis kaasavõetud keelematerjale.
Hannu Remes “Viron kieliopin uuden painoksen esittely” Heli Laanekask “Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis” Kristiina Praakli “Soome eestlaste FB-suhtluse keelest” Helle Metslang “Emakeele Selts muutuvas ajas” Piret Kärtner “Minu keeleoskus on minu enda teha” Oulu linnaraamatukogus tutvustas 12.02.2016 Tarmo Tuule eesti uuemat lastekirjandust.
18.12.2015 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis I. GGG ja GGGlased tänase pilguga Jüri Valge “Pool sajandit GGG sünnist” Mati Erelt “GGG ja eesti keele süntaksi uurimine” Mati Hint “GGG katkestuste kultuuri ajas” Tiit-Rein Viitso “Keeleajalugu ja ajalugu” Haldur Õim “Keel, keelevõime, keelekasutus, suhtlus. Uurimine, kirjeldamine, modelleerimine” Arvo Krikmann “Sõnaus ja tema sõbrad” Leo Võhandu…
13.11.2015 Tartu Ülikooli peahoone J. V. Veski nimelises auditooriumis Vana kirjakeele päevaga tähistati ESi auliikme emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva. Üritusel esitleti TÜ kirjastuse väljaandena ilmunud raamatut “Heinrich Stahli tekstide sõnastik”, mis on pühendatud teenekale vana kirjakeele uurijale Valve-Liivi Kingisepale ja mille valmimisel on juubilaril olnud oluline osa. Jaak Peebo “Valve-Liivi Kingisepp 80” Marju Lepajõe…
19.–21.10.2015 Voore puhkekeskuses Keelehuvilised gümnaasiuminoored kogunesid keelelaagrisse “Nipitiri. Räägime nimedest”, kus eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ja Eesti Keele Instituudist kõnelesid oma erialast: Fred Puss perekonnanimedest, Liina Paales viipenimedest, Marit Alas ja Tiina Laansalu kohanimedest, Janika Kronberg nimedest eesti kirjanduses, Peeter Päll linnakohanimedest ja nimekorraldusest, Risto Järv nimedest rahvapärimuses, Helen Plado nimeteemalisest emakeeleolümpiaadist.
Kaja Sarapuu “Eesti keele koduõpetamine” Maigi Vija “Kakskeelse lapse kasvatamine” Riina Koolmeister tutvus kohalike eesti koolidega.
Tiina Leemets koolitas kohalikke eestlasi praktilise eesti keele vallas. Andra Kütt “Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele” Ilmar Tomusk tutvustas eesti lasteraamatuid.
25.09.2015 Tallinna Ülikoolis Tervitus ESi juhatuse esimehelt Helle Metslangilt I plokk “Omandatavast ja õpitavast keelest”, juhatab Andra Rumm II plokk “Kirjutatavast ja kõneldavast keelest”, juhatab Andra Kütt KAVA
Sisukord PDF Liisi Piits Kollokatsioonid sõna tähenduse ja kultuurikonteksti avajatena PDF Anu Pedaja-Ansen Võrdevormid tänapäeva eesti keeles PDF Liisa Pedaru Habemega professorid ja õlgkübaraga peened daamid ehk soorollid eesti uuemas lastekirjanduses
28.08.2015 laulupeomuuseumis (Jaama 14, Tartu) Helle Metslang, Külli Habicht, Karl Pajusalu “Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” Renate Pajusalu, Maret Kaska, Birute Klaas-Lang, Karl Pajusalu, Anu Treikelder, Virve-Anneli Vihman “Palved ja küsimused eesti, leedu, prantsuse, soome ja vene keeles” Miina Norvik “Oleviku kaudu minevikust tulevikku” Kõnekoosolekuga tähistati prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit.
27.06.2015 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis Avasõna. Helle Metslang Ettekanded: Kadri Vare “Keeleressurssidest Eesti Keeleressursside Keskuses ja keeletehnoloogia saavutustest riikliku programmi raames” Heiki-Jaan Kaalep “Morfoloogiline analüüs kui tehniline ülesanne” Kadri Muischnek “Automaatne süntaksianalüüs ja analüsaatori veebiliides” Kadri Sõrmus ja Siim Karnö “Emakeeleõppija korpus EMMA ja mõnda, mis seal sees leida on” Margit Langemets “EKI keelevara…
12.05.2015 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Etümoloogiateemaline kõnekoosolek Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli tähistamiseks Lembit Vaba “Etümoloogialainel” Enn Ernits “Eesti-ingeri isikunimedest läbi aegade” Ojārs Bušs “Suomalais-ugrilaisista lainasanoista latvian kirjakielessä” Lembit Vaba artiklikogumiku “Sõna sisse minek” esitlus
23.04.2015 Väike-Maarja seltsimajas Avasõnad. Kadri Sõrmus Tervitus. Indrek Kesküla Noor Väike-Maarja luule. VMG õpilased (juhendaja Indrek Lillemägi) Leelo Tungal on LEELO TUNGAL. Irma Raatma Keel ja meel laste loodud muinasjuttudes. Leelo Tungal Keel ja luule. Märt Väljataga Laureaaditamme istutamine. Esineb VMG tütarlastekoor (juhatab Ly Ipsberg). Ühispildistamine Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Väike-Maarja…
30.03.2015 toimus Teaduste Akadeemia saalis Tervitused: akadeemik Karl Pajusalu (Emakeele Selts), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut), Sulev Valdmaa (Laurentsiuse Selts) Mati Hint “Ahrensi ortograafia on eesti identiteedi oluline koostisosa” Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna vilistlaskoor esitab eesti autorite loomingut (E. Tubin, V. Tormis, R. Ritsing, V. Reiman) Heli Laanekask “Ahrensi grammatikast Wiedemanni pilgu läbi” Toomas Paul…
27.03.2015 Tallinnas Eesti Keele Instituudis I. Akadeemiline ettekanne “Eesti ja Soome emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste motivatsioon ja kutsumus saada õpetajaks”. Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2014) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimusi Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat
Sisukord PDF Andriela Rääbis Direktiivid argisuhtluses PDF Tiiu Erelt Veelkord keelenormist ja luulest PDF Evar Saar Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed?
Kersti Lepajõe “Oma ja võõras: lugemisest ja kirjutamisest mitmekeelses klassis” Reili Argus “Lapse keelelist arengut toetavad mängud” Piret Kärtner “Laul teeb rinna rõõmsaks – ideid ja materjale laulude kasutamiseks keeletunnis” (töötuba) Viive Einfeldt “Väärtusi avastamas” (seminar, jätk 2014. aastal Londonis peetud loengule) Ümarlauad “Väljaspool Eestit tegutsevate Eesti koolide ootused Eesti riigile?” (juhivad Piret Kärtner ja…
22.01.2015 Tartu ülikooli J. V. Veski auditooriumis (139) 11.12.2014 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Maria Tuulik, Kristina Koppel “Eesti keele põhisõnavara sõnastiku elektrooniline liides” Jelena Kallas “Korpusleksikograafia väljavaateid eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel” Tõnis Nurk “Sõnaraamatute märksõnade tähenduste ühestamisest”
Karl Pajusalu “Eesti kohanimed Lätis. Tõnu Karma mälestuseks” Valts Ernstreits “Tõnu Karma ja liivlaste uuem ajalugu” Tiit-Rein Viitso “Eesti ja liivi keele korraldamisest” Külli Habicht “Muutuv eesti keel” Kristi Salve “Randlased saarlaste ja maameeste vahel” Ruta Karma “Mälestusi isast”
3.10.2014 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Kristiina Bernhardt “Kaks eesti keele õpikut muulastele ja keeleõppe diskursus 1930ndatel” Andra Kütt “Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele” Anna Verschik “Ukraina keelesituatsioon sotsiolingvisti pilgu läbi”
19.09.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Ettekandega esinesid Minna Kuslap, Gerli Lokk, Elisabeth Israel, Brita Siimon, Kais Allkivi, Olle Sokk, Mirjam Ruutma, Katrin Leppik. Kava pdf-ina
Sisukord PDF Arne Merilai Keelenormide ümbermängimisest kunstilistel eesmärkidel PDF Jaana Kotilainen Intensiivsusprefiksoididest. Imearmetust padukarskeni PDF Reet Igav Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes
29.08.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Pire Teras “Veel kord saarte aktsendist” Kristiina Ross “Heinrich Stahli lauluraamatu kiituseks” Karl Pajusalu “Edela-Eesti eesti keeles ja keeleteaduses”
28.06.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Helle Metslang “Mis teoksil: eesti keele tervikkäsitlused ja akadeemiline grammatika” Pire Teras ja Eva-Liina Asu-Garcia “Foneetika tervikkäsitlus” Reet Kasik “Sõnamoodustuse tervikkäsitlus” Ann Veismann “Värske pilk määrusele” Annika Kilgi “Morfoloogiakirjelduse valikutest” Tiit Hennoste ja Andriela Rääbis “Suuline eesti keel. Tervikkäsitluse sisukord”
Kõnekoosolek 29.05.2014 TÜ-s Uurimisteema tutvustus – Martin Ehala Eesti keelepoliitika ülevaade – Tõnu Tender Eestikeelsed keskkonnad ja kakskeelne Tallinn – Kadri Koreinik Vene keele dominandiga Ida-Virumaa – Anastassia Zabrodskaja Eestikeelsed keskkonnad Soomes – Kristiina Praakli
12.05.2014 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis Avasõnad Karl Pajusalult Valve-Liivi Kingisepp “Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses” Heili Orav “Sõna seob sõna” Siim Antso “Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast” P.S. Tänavusel aastakoosolekul 28.03. andis Raimo Raag seltsile üle Saareste enda kommentaaridega eksemplari mõistelisest sõnaraamatust.
24.04.2014 Väike-Maarjas “Avasõnad”. Jüri Valge “Tervitus”. Indrek Kesküla “Väike-Maarja õpilaste keelehoiakutest”. Maria Olonen “Arvo Krikmann – Väike-Maarjast pärit teadusemees”. Irma Raatma “Huumori mitmekesisusest”. Arvo Krikmann “Emakeel kui kultuuripärand”. Marju Kõivupuu Laureaaditamme istutamine
28.03.2014 Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline ettekanne “Laps, keel ja grammatika ehk mis on eesti keele omandamises erilist”. Reili Argus II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 94. tegevusaasta (2013) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni liige Mari-Liis Kalvik Liikmeksoleku küsimusi Keeletoimkonna vanema valimine Revisjonikomisjoni liikmete valimine Tõstatuvat
13.03.2014 Hille Pajupuu “EKI-st” Maire Raadik “ÕS-ist” Peeter Päll “Kohanimeuurimisest” Jüri Viikberg “Murdeuurimisest”
Jüri Viikberg “Eesti murded ja Soome lahe aasta” Tiit Hennoste “Ma eemale nüüd. Eesti netivestluse keel kõne ja kirja vahel” Maire Raadik “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” Tõnu Tender “Mida teame Eesti elanike keeleoskusest” Jüri Valge “Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk” Leelo Tungal “Kas on kerge olla eesti lastekirjanik”
Sisukord PDF Jüri Viikberg Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles PDF Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine PDF Kätlin Aare, Pärtel Lippus Miks hääl käriseb? PDF Reet Kasik Hobitseme ja keelendame
Riina Koolmeister “Eesti keelepoliitilisi suundumusi” Sirje Mäearu “ÕS 2013” Janek Kraavi “Eesti nüüdiskirjandusest” Tõnu Õnnepalu “Kelle keelt me kirjutame, kelle keelt me räägime? (kiridraama “Vennas” sünnist paberil ja laval)”
7.02.2014 Tartu Ülikoolis Üritust korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga. Avasõnad Annika Kilgi: toimetamise juured Mihkel Mõisnik: kirjastuse vaade Helen Kõrgesaar: vabakutselise vaade Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk: tulevase keeletoimetaja vaade Jaanus Vaiksoo: autori vaade Arutelu
Üritust korraldas Eesti Kool Londonis. Toetasid Eesti Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Suursaatkond Londonis, Londoni University College’i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Eesti Maja Londonis ja Eesti Gild Londonis. Viive Einfeldt “Väärtuskasvatusest” Piret Kärtner “Kes aga luges, aru sai…” Martin Ehala “Suur-Eesti: kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri laias maailmas” Andero Adamson “Väljaränne, tagasipöördumine…
15.01.2014 TLÜ Tallinna saalis Marga Lvova “Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki” Paula Sajavaara “Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä” Krista Kerge “Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid” Viivi Maanso “Aastate eest” Õnnitlused ja tervitused
5.12.2013 Pärnu muuseumis (Aida 3) Aldur Vunk “Estofiilid ja Pärnu” Karl Pajusalu “Pärnumaa kohanimed ja keelendid S.H. Vestringi sõnaraamatus” Külli Habicht “Rosenplänteri “Beiträgede” tähtsus omas ajas ja tänapäeval” Katrin Nielsen “Keeleküsimusest Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuses 1867–1873”
31.10.2013 Tartu ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis Kai Tafenau “Habent sua fata manuscripta – Johannes Gutslaffi piiblitõlke saatusest” Ann Metslang “Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles” Valve-Liivi Kingisepp “Meenutusi koostööst tänase juubilariga”
Andero Adamson “Uus rahvuskaaslaste programm ja eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”” Katrin Maiste “Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal eesti keelt õppimas” (PDF-slaidid) Sven-Erik Soosaar “Etümoloogiasõnaraamat – milleks ja kellele?” (PDF-slaidid) “Võidupäeva ootus Siberi Haida külas” – Vahur Laiapea uue filmi linastus Keelepäeva kajastus Raadio 4-s (venekeelne, ligi 9 minutit)
21.–23.10.2013 Keelehuvilised noored kogunesid Käsmus Laane Pansionis toimuvas keelelaagris “Sõnavara, sõnavarandus”, kus eri põlvkondade keeleinimesed tutvustavad oma eriala, korraldatati arutelusid, mänge, võistlusi, vahetati mõtteid ja tunti rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldi eesti sõnavara päritolust ja selle uurimisest, tutvustati eesti keele sõnaraamatuid ja räägiti nende koostamisest, samuti eestikeelse terminoloogia arendamisest, eesti sõnamoodustusest ja selle uurimisest, eesti isikunimedest,…
17.10.2013 Tallinna Ülikoolis Mati Hint “Grenzstein ja Veske, Ariste ja Lehiste” Martin Ehala “Välte käsitlemisest üldhariduses” Karl Pajusalu “Eesti välted läänemeresoome taustal”
EKI ja ESi kõnekoosolek 08.10.2013 EKI suures saalis. Külli Habicht ja Külli Prillop “Heinrich Stahli teoste sõnastik” Marju Lepajõe “Gutslaffi kasust” Järgneb J. Gutslaffi piiblitõlke esitlus (Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau).
27.09.2013 Tallinna Ülikoolis Tervitused Emakeele Seltsi ja Tallinna Ülikooli esindajatelt Eduard Odinets “Kirjutamisoskuse arendamine täiskasvanute eesti keele kui teise keele tunnis” Kairi Lehis “GAPS-testi kasutamisest Eesti laste keelelise arengu mõõtmiseks” Andra Rumm “mis-küsimustega tehtavad suhtlustegevused suulises argivestluses” Olle Sokk “Osalausete rinnastamine konjunktsiooniga kuid” Maarja-Liisa Pilvik “Ulatumise ulatus. Soome keele verbi ulottua tähendused kontekstis” Triin Todesk “Verbi augmentatiivne võrdlusaste…
10.09.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis Jüri Viikberg “Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas” Annika Kilgi “Eduard Ahrensi piiblikeele kriitika” Lembit Vaba “Mida Siber meile õpetas”
Riina Koolmeister “Välis-Eesti laste ja noorte sidustamine Eestiga” Kersti Lepajõe “Kirjutamise raskus” Tiina Rüütmaa “Eesti ja ungari keele sugulusest” Reili Argus “Keeleõppemängud FREPY”
Võistlus toimub reedel, 27. ja laupäeval, 28. septembril Mis on TUUM? See on teist aastat toimuv võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha maksimaalselt 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Kuulutus pdf-ina
Sisukord PDF Helle Metslang “Kes palju küsib, saab targemaks.” Küsimusest ja selle keelelisest vormist PDF Asta Õim Mütsid ja mütsiga mehed PDF Kadri Suurmäe Kausatiivide omandamisest eesti lapsekeeles PDF Liisa Kongot Kui X otsib Y-it eesmärgil Z ehk mehed ja naised tutvumiskuulutustes
27.08.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis Tiina Söderman “Avasõna” Jüri Viikberg “Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas” Päivi Juvonen “Så lika men ändå så olika. Om kanssa, kans och kaa i talad finska” Pirkko Nuolijärvi “Kieli, yksilö ja yhteiskunta” Kristiina Ross “Henricus Stahell, Raimo Raag ja teised tähtsad mehed” Marje Joalaid “Raagist, Raagi külast ja…
27.06.2013 Tartu ülikooli peahoones senati saalis Urmas Sutrop “Missugused on keeleliste erivajadustega inimeste rühmad?” Karl Karlep “Kõnepuuete olemus ja avaldumine” Marika Padrik “Kui laps õpib emakeelt nagu võõrkeelt…” Ingrid Rummo “Düspraksia – kõnetu inimene suhtluses” Meelis Mihkla “Subtiitrite helindamine – kas, kuidas, kellele ja miks?” Konverentsi järel asetatati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.
Kõnekoosolek 23.05.2013 TÜ peahoones aud. 139 Helle Metslang “Soome-ugri vähemused luubi all” Kristiina Praakli “Eesti keele kestlikkusest Soomes ja Saksamaal (ELDIA uurimistulemuste valguses)” Kadri Koreinik “ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal”
Kõnekoosolek 8.05.2013 Tallinnas Eesti Keele Instituudis Einar Meister “Uusi suundi artikulatoorses foneetikas – 44 aastat hiljem” Lya Meister “Korpuspõhine eesti keele häälduse uurimine” Einar Kraut “Eluskõne ja keelenorm ringhäälingu kohtamisplatsil”
24.–25.04.2013, F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäevale pühendatud konverents 24. ja 25. aprillil peeti Väike-Maarja rahvamajas rahvusvahelist konverentsi “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II”, mis oli pühendatud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäevale. Konverentsi avas ja istutas keeleauhinna asutamise aastapäeva puhul tamme president Toomas Hendrik Ilves. Kahepäevase konverentsi kavas oli 21 ettekannet viies plokis:…
22.03.2013 Eesti Keele Instituudi suures saalis I. Akadeemiline ettekanne: Krista Kerge “Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste taustast” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 93. tegevusaasta (2012) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni esimees Argo Mund ESi juhatuse voliaja üle otsustamine ESi juhatuse liikmete korraline valimine Revisjonikomisjoni liikmete korraline valimine Liikmeksoleku küsimusi Tõstatuvat
Itesh Sachdev (Londoni Ülikool) “Speaking in tongues: benefits of multilingualism” / “Keelte kõnelemine: mitmekeelsusest tõusvad kasud” Martin Ehala (TÜ) “Our daily language ecology” / “Meie igapäevane keeleökoloogia” Katrin Hiietam (EE-Translations) “Language preservation, change and acquisition in an immigrant community. The case of Estonian in the UK” / “Keele säilitamine, omandamine ja muutused immigrantkogukonnas. Eesti keel…
Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks” Annika Hussar “Uue sajandi eesnimed Eestis”
Sisukord PDF Huno Rätsep “Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata” (Johannes Aavik 1912). Keeleuuenduse sünd PDF Reet Kasik Sõnamoodustus tekstiprotsessina PDF Ann Metslang Mitmuse osastava vormidest toimetamata kirjakeeles
27.02.2013 Tartu Ülikoolis Reet Kasik “Spontaansest sõnaloomest tekstiprotsessis” Silvi Vare “Eesti keele sõnaperede koostamise käigust” Grethe Juhkason “Võru momentaanide ja frekventatiivide struktuurist ja produktiivsusest”
Aune Valk “Kakskeelselt üleskasvava lapse identiteet” Mall Pesti “Ülemaks kui hõbevara tunnistame sõnavara. Vaateid leksikakesksele õpetusele” Eha Jakobson “Emakeele õpetamise metoodikast liitklassides” Piret Kärtner “Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika” Renate Pajusalu, töötuba “Mitmekeelsus ja keele omandamine” Veronika Mitting, töötuba “Muusika ja eesti keele lõimõpe” Raina Reiljan, töötuba “Töötuba projektikirjutamisest koolide juhtkondadele”
28.12.2012 Tartu Ülikooli senati saalis Huno Rätsep “Johannes Aavik 1913. aastal eesti keelt korraldamas” Kristiina Ross “Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles” Martin Ehala “Keeleuuendamise piirid ja analoogia” Karl Pajusalu “Eesti keeleuuendus ja murded”
6.12.2012 Tallinnas Eesti Keele Instituudi väikeses saalis Ettekanded: Helle Metslang “Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” ühendab rahvaid, maid ja teadlasi” Kadri Koreinik “ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal” Kristiina Praakli “Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused”
15.11.2012 Eesti Keele Instituudi väikeses saalis Margit Langemets “Semantilised tüübid keelekasutuses ja sõnaraamatus” Heili Orav “Eesti Wordneti leksikaalne teadmus” Asta Õim “Mõiste kaudu tähenduseni”
Jüri Valge “Juriidilis-poliitilisi konfliktikohti Eesti keeleelus” Sirje Rammo “Uus õppekomplekt täiskasvanud keeleõppijale “Keel selgeks!”” Maarika Teral “Eesti keele kursustest Internetis” Maria Tuulik “Eesti keele põhisõnavara sõnastiku koostamisest” Igor Kotjuhfs ja Kirill Medvedev: kahe luuletaja (pidamata) dialoog”
Piret Kärtner “Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika” Birute Klaas-Lang “Eesti keel maailmas” Elvira Küün “Kes on need “meie”?” Arne Merilai “Kõneteod ja luuletegu” Killu Paldrok “Uut ja vana! Õigekeelsusküsimusi”
22.–24.10.2012 Piusa jõe ürgoru puhkekompleksis Keelehuvilistele noortele tutvustavad eri põlvkondade keeleinimesed oma ala, korraldatakse arutelusid, mänge, võistlusi, vahetatakse mõtteid ja tuntakse rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldakse keelekorraldusest ning õigekeelsuse olemusest, vajalikkusest ja piiridest, keelekorralduse ajaloost, keelenormingute eiramisest kunstilistel eesmärkidel, õigekeelsussõnaraamatu koostamisest, nimekorraldusest, keeletoimetamise õpetamisest, keeleinspektsiooni tööst, EKI keelenõuandla tööst, Emakeele Seltsi keeletoimkonna tööst, arutletakse Emakeele Seltsi…
21.09.2012 Tartu Ülikooli ajaloo instituudis Avasõnad ja tervitused I plokk KEELEUURIJA MITU PILKU II plokk EESTI LAUSE III plokk KAHE KEELE VAHEL IV plokk LAPS JA KEEL Lennart Meri filmi “Veelinnurahvas” vaatamine Kava pdf-ina
Tiina Leemets “Nähtav ja nähtamatu inglise keel” Annika Hussar “Uue sajandi eesnimed Eestis” Maigi Vija “Lapsed ja mitmekeelsus” Piret Kärtner “Mängime ja keel jääb alles” Leelo Tungal “Lapsed ja laulud”
Sisukord PDF Heete Sahkai Konstruktsioonigrammatika PDF Huno Rätsep Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest PDF Krista Kerge Kas õpikuteksti mõõdetavad tunnused on kõnekad? PDF Regina Paabo Eesti viipekeel ja selle loome
27.06.2012 Tartu ülikooli J. V. Veski auditooriumis. Marja Kallasmaa “Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale ka” Urmas Sutrop “Valdek Pall ja eesti keele instituut” Niina Aasmäe “Valdek Palli töödest mordva keelte alal” Evar Saar “Viru kohanimede erinevaid tüüpe” Liina Lindström “TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ning murdekorpus uurimisvõimaluste avardajana” Jüri Viikberg “Murdesõnaraamatust 1922-2012” Kell…
6.09.2012 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis Krista Kerge “Õigekeelsus eile, täna ja homme” Martin Ehala “Veel kord eesti morfoloogia olemusest” Jüri Viikberg “Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras” Karl Pajusalu, Pire Teras “Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest”
7.06.2012 Eesti Keele Instituudi suures saalis “Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide murdetekste”. Toimetanud Helju Kaal, Eevi Ross.
Kõnekoosolek 17.05.2012 Tartu Ülikooli peahoones Hasso Krull “Kaks kosmoloogiat ja müütiline aeg” Lauri Pilter “No on see Peipsi siis isegi Peipsi” Arne Merilai “Keel ja kirjandus”
2.05.2012 Eesti Keele Instituudi suures saalis Nikolay Kuznetsov “Prolatiivi käände semantika komi keeles” Valentina Semenova “Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias” Elena Ryabina “Udmurdi värvileksika kujunemisest”
Reili Argus “Mida me teame sellest, kuidas eesti laps eesti keelt omandab”
Jüri Valge “Eesti keelepoliitika” Kersti Lepajõe “Suulise ja kirjaliku väljendusoskuse arendamisest”
19.04.2012 Keeltepäeva tähistatakse Väike-Maarjas.
Vadim Mussajev “Peterburi eestlaste kogukonnast 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul” Tamara Smirnova “Eestlaste haridusasutused Leningradis aastatel 1918–1937” Tiiu Reimo, Aile Möldre “Eestlaste kirjastustegevus Peterburis enne Teist maailmasõda” Veronika Mahtina “Peterburi-Leningradi eesti kalendrikirjandusest” Tõnu Tannberg “Eestlased Vene armees XX sajandi alguses (1900–1917)” Jüri Viikberg “Eesti eest väljas idas ja läänes: Käärikud” Tiina Maiberg “Eesti…
23.03.2012 Tartus ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline osa Helle Metslangi, Karl Pajusalu ja Külli Habichti ettekanne “Küsipartiklite arengust” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 92. tegevusaasta (2011) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Emakeele Seltsi juhatuse liikmete arvu otsustamine ja lisaliikme(te) valimine Keeletoimkonna vanema valimine Liikmeksoleku küsimusi Tõstatuvat
Sisukord PDF Huno Rätsep Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust II PDF Nele Salveste Ikka need välted – no mida neist arvata? PDF Anna Verschik Keelekontaktide uurimisest internetis
16.02.2012 Eesti Keele Instituudis Kai Tafenau “Vana kirjakeele allikatest Ajalooarhiivis” Kristel Ress “17. sajandi saksa-eesti sõnaraamatute uurimise eripärast” Annika Kilgi “Passiivist ja impersonaalist esimestes eesti piiblitõlgetes”
26.01.2012 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis Toomel Renate Pajusalu “Haldur Õim – ikka tähendust püüdes” Tiit Hennoste “Tantsud tähtedega. Prominentide kategoriseerimine netikommentaarides” Urmas Sutrop “Värvinimede semantikast” Ilona Tragel, Ann Veismann “Kas elamisel, mõtlemisel ja olemisel on suund?” Heili Orav, Neeme Kahusk, Kadri Vare “Järeldusi professori liikumisest keeleteaduses” Tervitused
Riina Koolmeister “Eesti keelepoliitilisi suundumusi välismaal” Maire Raadik “Muutusi eesti sõnavaras” Mart Velsker “Eesti kirjandusest 21. sajandil” Anu Haak “Rootsipärastest kohanimedest Lääne-Eestis ja saartel”
20.12.2011 ES esitles Ferdinand Johann Wiedemanni “Eesti keele grammatikat” (tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit).
25.11.2011 Rahvusvaheline konverents Tartu Ülikool ajaloo muuseumis. Peakorraldajad on Emakeele Selts ja Tartu Ülikool. KAVA pdf-ina
Jüri Valge “Keelevaldkond arengus: 2010-2011” Riina Koolmeister “Keeled ja kirjandus kooli õppekavas” Anu Luure “Välismaalt saabunud õpilaste integreerimine eesti kooli” Asta Õim “Metafoorid keelearengus”
Jüri Valge “Emakeeleõppe valust ja võlust” Riina Koolmeister “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ehk miks ja kuidas õppida emakeelt” Asta Õim “Metafoorid, mille järgi me elame”
11.11.2011 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Head ja korrektset eesti keelt peaks valdama iga ülikooli lõpetanu. Et see nii oleks, on Tartu ülikooli kõigis õppekavades aine eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus. Tänavu sügisel täitus viis aastat kõikidele teaduskondadele mõeldud eesti keele õppe algusest Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja…
Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga 23.09.2011 Tallinna Ülikoolis I plokk KEEL JA AJALUGU Jekaterina Mištšenko (Tallinna ülikool) “Johannes Aavik keelekorraldajana Rootsis” Pille Arnek (Tallinna ülikool) “Hauatähiste ja hauakirjade kujunemine Põhja-Eestis” Maiu Nurka (Tartu ülikool) “Metafoor ja metonüümia kultuurilehe Sirp 1991. ja 2010. aasta filmi- ja teatriartiklites” Kerli Prass (Tallinna ülikool) “Saama- ja hakkama-tulevik tänapäeva eesti…
Sisukord PDF Tiia Tulviste Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail — psühholingvistika PDF Tiit Hennoste Suuline süntaks ehk dialoogi protsessilausete grammatika PDF Huno Rätsep Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust
27.06.2011 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis Jüri Valge “Eesti keele arengukava esimene pool aastat” Tõnu Tender “Hunt lambanahas? Võõrkeeled eesti keele arengukavas” Birute Klaas “Kas eestikeelsel rahvusülikoolil on tulevikku?” Anna Verschik “Keelepoliitika ja “muulaste” hoiakud: mikrouurimus”
31.05.2011 Tartu Ülikooli aud-s 139 Kadri Sõrmus “Uusimmigrantõpilaste kohanemine Eesti koolis” Helena Sulkala “Lõuna-Eesti koolilaste keelehoiakuist” Kadri Koreinik “Keeleideoloogiatest ja oma keelest” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956
Tõnu Tender “Multilingualism in Estonia as seen from the point of view of the EU ideal of multilingualism” Heli Laanekask “Ein Brief, zwei Sprachen: Estnisch und Deutsch” Kristiina Praakli “Über die Mehrsprachigkeit de rin Finnland lebenden Esten der ersten Generation” Tiit Hennoste “Sõnad kõnes ja sõnad kirjas” Maigi Vija “Lapse keele arengust kakskeelsuse tingimustes” Krista…
27.04.2011 Tallinna Ülikooli peamajas Anna Maria Ülviste “Ütluse pragmaatilise tähenduse mõistmine toimetulekuõppe III kooliastme õpilastel” Piret Soodla “Eesti laste pildipõhised narratiivid keelepädevuse näitajana üleminekul lasteaiast kooli” Mairi Männamaa “Verbaalsete võimete hindamine mõistete äraarvamise testi näitel. Testi kasutamine erinevates kontekstides ja gruppides” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956
Väike-Maarjas kolmapäeval, 27.04.2011 Tavapärase ürituse kavva kuulusid keeleauhinna 2011. aasta laureaadi Tiit-Rein Viitso ettekanne “Eesti keeleruumi kujunemine” ja auhinnakandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne “Huvitav eesti vana kirjakeel”. vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 7, lk 553-554
Jaak Viller “Uus keeleseadus ja selle muutused” Arne Merilai “Pragmapoeetika: keelefilosoofiline kirjandusfilosoofia” Katrin Kern “Milliseid sõnu vajab eesti keel? Sõnavõistluse ja ÕSi uute sõnade näitel” Liisi Laineste “Eestlane, sakslane ja venelane 20 aastat hiljem: kolme rahva anekdoodid Eesti kaasaegses naljapärimuses”
24.03.2011 Tallinnas I. Akadeemiline osa Annika Kilgi ettekanne “Anton Thor Helle toimetajakäekiri” II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 91. tegevusaasta (2010). ESi teadussekretär Killu Paldrok Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimusi 2011. aasta liikmemaksu määramine Seltsi põhikirja muutmine Revisjonikomisjoni valimine Tõstatuvat vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471
10.03.2011 Tartu Ülikooli peahoone 139. auditooriumis Heli Laanekask “Koidula mitmekeelne lause” Liina Lindström “Mind huvitab. Ühest kogejalausetüübist eesti keeles” Helen Plado “Eesti keele rindlauselised tingimuskonstruktsioonid” Õnnitlemine ja koosviibimine vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471
Jüri Valge “Eesti keele arengukava elluviimine” Helin Puksand “Raamatud, mis meeldivad Eesti koolinoortele” Maili Vesiko-Liinev “Laste kirjaoskuse arendamine – lugemiskeskkond ja lugemisprojektid” Mai Frick “Soomes elavate eestlaste keelest”
Sisukord PDF Ann Veismann Kaassõnade uurimisest PDF Pille Penjam Eituskonstruktsioonid eesti vanemas kirjakeeles PDF Udo Uibo Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist
14.12.2010 Tõnu Tender “Eesti keeleprofiili koostamisest: mis? miks? kuidas?” Maie Soll “Eesti esimustest keelehariduspoliitika ülevaates” Kristi Mere “Mitmekeelsusest ja keeleõppest keeleprofiilis” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313
SISUKORD Jaan Alver. Sõna capital sisaldavate ingliskeelsete majandusterminite tõlkimisest eesti keelde Mati Erelt. Tänapäeva eesti kirjakeele morfosüntaksi ja süntaksi uurimisest Tartu ülikoolis
12.10.2010 Petar Kehayov ja Virve Vihman “Labiilsete verbide teke keelekontaktide valguses” Jelena Kallas “Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles” Irina Külmoja “Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga” vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313
24.09.2010 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2010. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid, samuti gümnaasiumiõpilased. Kava pdf-ina vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 2, lk 148-149
Maire Raadik “Mida on uut eesti keele reeglistuses” Reili Argus “Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal” Jaak Viller “Uus keeleseadus – vaevad ja rõõmud”
Renate Pajusalu “Keele omandamine ja kakskeelsus” Annika Hussar “Eesti eesnimemoest” Tõnu Tender “Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse” Peeter Päll “Kust keeleküsimuste kohta abi saada?”
Katrin Kern “Muutuvast keelest, (peamiselt) sõnavara näitel” Riina Koolmeister “Eesti uuemast kirjandusest objektiivselt ja subjektiivselt”
Evi Juhkam “Rootsi mõjust Eesti murretes” Jüri Valge “Eesti keele uus arengukava tulekul” Margit Langemets “Pärast suurt seletavat”
Asta Õim “Räägib käte ja jalgadega (žestid eesti ja vene fraseoloogias)” Raili Pool “Mõningaid erinevusi eesti ja vene keele grammatikas” Anna Verschik “Lugu minust ja eesti keelest”
Sisukord PDF Mati Erelt Kümme aastat Oma Keelt PDF Martin Ehala Generatiivne grammatika ja Noam Chomsky PDF Huno Rätsep TAL ON METALL SEES. Metallinimede päritolust PDF Piret Voolaid Miks põrand naksub? Sest targem annab järele.
Jaak Viller “Eesti keel maailmas” Tiiu Erelt “Uued sõnad eesti keeles” Anastassia Šmõreitšik “Noppeid Euroopa keeleõppe mapist eesti keele näitel” Tiina Rekand “Keelemängudest”
28.06.2010 Avasõna Helle Metslang LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 12, lk 945-946
27.05.2010 Tartu ülikoolis Piret Norvik “Mari Must murdekoguja ning uurijana” Mari Mets “Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust” Inge Käsi “Pildikesi Hella Keema eluteelt”
29.04.2010 TLÜ-s Esineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele rühm: Tiit Hennoste “Kokkusulatatud laused. Nende struktuur ja rollid eesti keeles” Kirsi Laanesoo “Retoorilised küsimused ja pahupidi väited argivestluses” Krista Strandson “Kas-küsimus õpetaja parandusalgatusena”
26.03.2010 Aastakoosoleku kokkuvõte: Emakeele Seltsi auliikmeteks valiti Mati Hint ja Helju Kaal. Seltsi liikmeks võeti vastu Anu Vane, Mihhail Kremez, Gao Jingyi, Hanna Sinijärv, Helen Kõrgesaar, Anni Jürine, Helin Puksand, Annika Valdmets, Triinu Laar, Maria Jürimäe, Nele Reimann-Truija, Piret Vahtra, Kadri Sõrmus, Aili Künstler ja Katrin Aava. Keeletoimkonna vanemaks valiti Krista Kerge. Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni…
11.03.2010 Irina Külmoja “Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga” Jelena Kallas Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles” Peter Kehayov “Mõtteid vene mõjust eesti morfosüntaksis” vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 861-862
Sisukord PDF Renate Pajusalu Teie või sina? PDF Anni Oja Sissevaateid internetisuhtlusse PDF Andriela Rääbis Tðau Miina mis teed Telefonivestluse alustamisest meil ja mujal PDF Anneli Baran Koeraga läbi kõnekäändude PDF Airi Kapanen Millest kõnelevad eesti uuema lastekirjanduse verbid
17.12.2009 Valts Ernštreits (Riia) “Läti Vabariigi keelepoliitikast” Ilmar Tomusk (Tallinn) “Leedu keelepoliitika põhisuunad 2003-2008” Maksim Krongauz (Moskva) “Vene keele riiklik korraldus: probleemid ja perspektiivid” Raimo Raag (Uppsala) “Lihtsameelsusest reaalsustajuni: Rootsi keelearenduse hiljutisest suunamuutusest” Jüri Valge (Tartu) “Soome keele tulevikukavast” vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460
SISUKORD Enn Ernits. Mihkel Veske uurimustest eesti keele leksikoloogia vallas Krista Kerge. Kirjaþanrite keeleparameetrid mitme tekstiliigi taustal
19.11.2009 HEIDO OTS Misasja nad seal toimetavad? REILI ARGUS Keeletoimetajate õpetamisest Tallinna ülikoolis ANU ROOSENIIT, ANU VANE Keeletoimetajast ettevõtja ja õpetaja – mis on aktuaalset vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460
4.11.2009 Ajakirja Language Typology and Universals (STUF) teemanumbri “Estonian in typological perspective” (2009, 1/2) esitlus. Numbri toimetaja on Helle Metslang, artiklite autorid Reili Argus, Martin Ehala, Mati Erelt, Petar Kehayov, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Reeli Torn-Leesik. Veebiaadress on http://www.atypon-link.com/AV/toc/stuf/62/1-2 Helle Metslang “Lühiülevaade teemanumbrist” Martin Ehala “Lingvistilised strateegiad ja markeeritus eesti morfoloogias” Reili Argus “Eesti…
Mari Kadakas “Emakeeleõpetusest Eesti koolis” Katrin Kern “Hea, et meil ikka ühine keel ka on – kirjakeel” Margit Langemets “Suur eesti keele seletav sõnaraamat valmis – mis edasi?” Loone Ots “Andrus Kivirähki Voldemar: Eesti, Moskva ja rong”
Külli Habicht “Über den Einfluss des Deutschen auf die estnische Schriftsprache” Mare Koit “Sprachtechnologie in Estland: Ziele und Resultate” Riina Koolmeister “Sprachpolitik und Bildung” Helle Metslang “Posterpräsentation zur estnischen Sprache” Jüri Viikberg “Die estnischen Sprachen und Dialekte”
Andero Adamson “Eesti keel, eestikeel(n)e õpetus ja rahvuskaaslaste programm” Colm Doyle “Family Language Policy and the cultivation of the minority language in bilingual families” Renate Pajusalu “Keele omandamine ja kakskeelsus” Tuuli Rehemaa “Keelenõuande uuemaid küsimusi”
25.09.2009 Emakeele Selts tähistas Euroopa keeltepäeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2009. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased. Konverentsi alustas EKKI õppejõudude tutvustustund, lõpetas aga avatud diskussioonituba “Kas eesti rahvas jääb ellu” KAVA pdf-failina vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73-75
Külli Habicht “Kuidas muutub eesti kirjakeel?” Maire Raadik “Kuidas eesti keele sõnavara uueneb?” Kadri Sõrmus “Siia ongi koer maetud”
Sisukord PDF Pille Penjam Mis on konstruktsioonigrammatika? PDF Margit Langemets Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi? PDF Larissa Degel Kui palju on targal inimesel intellektuaalseid võimeid? PDF Helen Kõrgesaar Hoidjakeelele omastest joontest
Mati Erelt “Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?” Annika Kilgi “Eesti noored ja eesti keel” Leelo Kingisepp “Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Maire Raadik “Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”
Maire Raadik “Uued sõnad eesti keeles” Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel”
Maire Raadik “Uued sõnad eesti keeles” Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel”
Mati Erelt “Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?” Annika Kilgi “Eesti noored ja eesti keel” Leelo Kingisepp “Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Maire Raadik “Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”
27.06.2009 Avasõna HELLE METSLANG PEETER PäLL Mitmekeelsus Eesti nimedes EVAR SAAR Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes MARJE JOALAID Sufiksilised isikunimed läänemeresoome keeltes LENNE OJAMETS Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla ANNIKA HUSSAR Eestlaste eesnimed 1900. aastal Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule. vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 961-963
14.05.2009 TIIA TULVISTE Kõne areng eesti lapsel ja teistel lastel PIRKO TÕUGU Lasteaialapsed omavahel: kes räägib ja mida vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 959
Reili Argus “Eesti keele omandamisest võrreldes teiste keeltega” Madis Arukask “Identiteet keelega ja keeleta” Kersti Lepajõe “Meedia keelekasutusest” Rein Saukas “Jakob Hurda rahvaluulekogust” Jüri Valge “Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas”
26.03.2009 I. Akadeemiline osa “Väliseestlased ja eesti keel” – prof Jüri Viikberg II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 89. tegevusaasta (2008) – Annika Hussar, ESi teadussekretär Revisjonikomisjoni aruanne Liikmeksoleku küsimused 2009. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse voliaeg Auliikmete valimine Läbirääkimised 26. märtsil 2009 kl 14 Tartu Ülikoolis J. V. Veski…
Sisukord PDF Piret Voll Mis on leksikograafia PDF Asta Õim Mis su nimi? — Nipitiri PDF Huno Rätsep Mul kogu küla sugulasi täis. Sugulussõnadest ja nende päritolust PDF Peeter Päll Hammasterannast Uusleitudmaani.
9.02.2009 ANNA VERSCHIK Retseptiivne mitmekeelsus RAILI POOL Täis- ja osasihitise kasutamisest suulises ja kirjalikus õppijakeeles PILLE ESLON Eelistustest käändevormide kasutamisel vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466
29.01.2009 HELMI NEETAR Ajalooline teave sõnaraamatus URMAS SUTROP Metsapoole VILJA OJA Murdesõnavara peegeldusi Kogumiku “Kodukeel ja keele kodu” esitlus. vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466 29. jaanuaril 2009 peeti Tallinnas Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi ühine ettekandekoosolek Emakeele Seltsi auliikme Helmi Neetari 75 aasta juubeli tähistamiseks ja tema juubelit austava…
SISUKORD Tiina Alekõrs. Stilistiliselt markeeritud sõnavara Eesti päevalehtede uudistekstides Reili Argus. Psühholingvistiline katse eesti keele objekti käändevahelduse omandamise uurimise meetodina
27.11.2008 REILI ARGUS Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega SIRLI PARM Lastekeele ajasõnad MAIGI VIJA, REELI TORN-LEESIK, RENATE PAJUSALU Tegumoekategooria lapsekeeles vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 385 Reili Arguse ettekanne kandis pealkirja „Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega“. Esmalt tutvustas ta olulisemaid keele omandamismehhanisme-strateegiaid. Raskuste tekitajatena nimetas ta vormimoodustuse üldist olemust;…
Renate Pajusalu “Sinatamine ja teietamine eestlastel ja eestivenelastel” Kadri Sõrmus “Keelenõuviidad” Andero Adamson “Eesti keel ja kultuur maailmas aastal 2008” Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus Peterburi Lermontovi- nimelise raamatukogu filiaalis Eesti Vabariigi Haridus- ja…
Heli Laanekask “Soome eestlastest soomeeestlasteks” Margit Langemets “Soome ja Eesti: taskust suursõnaraamatuni” Külli Habicht “Uus aeg, uued (keele)kombed …” Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”
Mart Velsker “Uued nimed eesti kirjanduses” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keeruline” Tuuli Rehemaa “Keelenõuande uuemaid küsimusi” Maie Soll “Eestis eesti keele õppimise võimalused välismaalt saabunutele ja Eestis elavatele teiste rahvuste esindajatele”
Tõnu Tender “Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse” Peeter Päll “Kust keeleküsimuste kohta abi saada?” Annika Kilgi “Kuidas Eesti noored räägivad” Annika Hussar “Eesti laste nimed 21. sajandil”
Lembit Vaba “Eesti ja läti keelesuhetest” Kristi Salve “Rikas Riia eesti folklooris” Jüri Valge “Eesti keele-elu 10 elevanti”
10.10.2008 Tallinnas EKI suures saalis Emakeele Selts esitles värsket väljannet: “Ennemustitsel mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII”. Koostanud ja toimetanud Mari Must, Eevi Ross ja Helju Kaal Mulkide tegemistest rääkis Alli Laande
3.10.2008 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Oma uurimistööde tulemusi tutvustasid gümnaasiumiõpilased, Tartu ja Tallinna ülikooli ning Soome tudengid. Kadri Kaljurand “Sõna edasi polüseemiast kognitiivse lingvistika vaatenurgast” Rosina Savisaar “Omadussõna ilus – kuidas me seda kasutame?” (vt ettekande slaide) Rebeka Grossfürst “Tsitaatsõnad SL Õhtulehes” (vt ettekande slaide) Ülle Kimmel “Kontseptuaalsed metafoorid tulekahjude kajastamisel ajakirjanduses” (vt ettekande slaide) Evelyn…
2.10.2008 Tartu Ülikoolis EVA LIINA ASU Eesti lauseintonatsioonist TUULI TUISK Liivi katketoonist Esitleti kaht raamatut: Tiit-Rein Viitso “Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud” Ilse Lehiste, Pire Teras, Valts Ernštreits, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Tiit-Rein Viitso “Livonian Prosody”
Sisukord PDF Sulev Iva Lõunaeesti ja võru keel: mõisted ja keelepuu PDF Mari Uusküla Eestlasele punane, soomlasele punakas: värviprototüüpidest erinevates keeltes PDF Maria Kunnas Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda?
27.06.2008 Avasõna TÕNU TENDER, ANDRES HALLMäGI 1934. a ja 1995. a keeleseadused: ühist ja erinevat OTT KURS Maateaduse terminoloogia arendamisest 1920. aastail JAKOB KÜBARSEPP Eesti keel õppe- ja teaduskeelena tehnikahariduses REET KASIK Eesti keel ja keeleteadus Tartu ülikoolis 1919-1940 RIHO SAARD Luterliku kiriku eestistamisest TIIT HENNOSTE Vabaduse tulemine. Eesti ajakirjandus ja tema keel Eesti Vabariigi…
2.06.2008 Tartu ülikoolis 1. veebruarist 15. maini 2008 kestnud sõnakogumisvõistluse lõpuüritusele olid oodatud parimad kogujad ja nende emakeeleõpetajad, aga nende kõrval olid teretulnud teisedki keelehuvilised. Ürituse kavva kuulus TÜ peahoone ekskursioon, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi tutvustus (vana kirjakeel, foneetika jm) ja pidulik lõuna TÜ vanas kohvikus. Ettekanded: Anni Oja “Noorte keele konservatiivsusest Internetis” Annika…
16.05.2008 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis K-240 ENE VAINIK Kehaosad eesti keele piltlikes emotsioonikirjeldustes (vt ettekande slaide) HILLE PAJUPUU JA RENE ALTROV Eesti emotsionaalse kõne korpuse nähtavad ja nähtamatud küljed (vt ettekande slaide) ANNI OJA Emotikonid ja nende funktsioonid eestikeelses virtuaalsuhtluses vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835
16. ja 17.04.2008 Keeleauhinna 20. tähtpäeva tähistamiseks korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja gümnaasium ja Keeleinspektsioon Väike-Maarjas rahvusvahelise konverentsi “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa”. vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908-913
Maire Raadik “Mida on uut eesti keele reeglistuses” Andero Adamson “Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe” Annika Hussar “Eesti eesnimemoest” Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus Peterburi Lermontovi- nimelise raamatukogu filiaalis Eesti Vabariigi Haridus- ja…
10.04.2008 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 ANNA VERSCHIK Keeleliste elulugude teooriast ja uurimisvõimalustest (vt ettekande slaide) KRISTIINA PRAAKLI Võrgustikuanalüüs ja selle rakendamine keeleteaduses MARI METS Suhtlusvõrgustikest kahes Ida-Võrumaa külas vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835
Tõnu Tender “Eesti keele-elu olulisi sündmusi AD 2008” Ilmar Tomusk “Põhiprobleemidest Eesti keelepoliitikas” Anu-Reet Hausenberg “Eesti keele juured ja viljad” Ilona Tragel “Uusi vaatenurki keeleuurimises” Sirje Mäearu “Keelenõuandest keeleabi” Emakeele Seltsi väliskeelepäev Peterburis ja Vilniuses Tõnu Tender, Annika Hussar. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 11, 2008, lk 913–914. 19. aprillil 2008 toimus…
27.03.2008 Tallinnas EKI suures saalis I. Akadeemiline osa Prof Karl Pajusalu ettekanne Lähedane liivi keel (vt ettekande slaide) II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 88. tegevusaasta (2007) – aruande esitab teadussekretär Annika Hussar Revisjonikomisjoni aruanne – Kullo Vende Liikmeksoleku küsimused 2007. aasta liikmemaksu määramine Keeletoimkonna vanema valimine Läbirääkimised Traditsioonilise teadusliku ettekande pidas seltsi juhatuse abiesimees…
Reili Argus “Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal” Sirje Hassinen “Kakskeelse lapse keeleomandamisest” Riina Reinthal “Kool ja keel” Sirli Parm “Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus” Emakeele Seltsi väliskeelepäev Kanadas ja Hollandis Jüri Viikberg, Reili Argus. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus, 6, 2008, lk 488–489. Emakeele Seltsi esimene keelepäev Ameerika…
4.03.2008 Tartu Ülikoolis KARL PAJUSALU Tiit-Rein Viitso tuhat keelt VALTS ERNŠTREITS Tiit-Rein Viitso ja liivi kirjakeele kujunemine TIIT-REIN VIITSO Keeleteadus kui katsetuste ja eksituste tee Annika Hussar. “Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev”. Keel ja Kirjandus, 7, 2008, lk 566–567. Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso 70. sünnipäeva tähistati Tartu ülikoolis 4. märtsil. Tiit-Rein Viitso on…
Sisukord PDF Meelis Mihkla Keelesüntees?… See on imelihtne PDF Reili Argus Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab PDF Annika Valdmets Täistähenduslikust kasutusest modaalpartiklilise poole ehk täiega ja iganes kujunemislugu
Jüri Valge “Eestikeelse tuleviku nimel” Maire Raadik “Keelehoolde sihid ja suuted” Mati Erelt “Muutusi eesti keele lauseehituses” Helle Metslang “Eesti keel – lihtne ja keerukas” Jüri Viikberg “Keelemosaiik kodu- ja välismaal” Jaak Viller “Eesti keelepoliitika tänapäeva tõmbetuultes” Emakeele Seltsi väliskeelepäev Kanadas ja Hollandis Jüri Viikberg, Reili Argus. “Emakeele Seltsi keelepäevad välismaal”. Keel ja Kirjandus,…
28.01.2008 kutsus Emakeele Selts õpilasi osalema kevadisel sõnavara kogumise võistlusel. Eesmärk oli koguda noorte omavahelises suhtluses ja pereringis kasutatavaid sõnu, mis pole sõnaraamatutesse jõudnud. Et see osa sõnavarast kaduma ei läheks, loodi avatud Ineterneti-sõnastik, kuhu on uusi sõnu kerge lisada ning on võimalus tutvuda varasemate sissekannetega. Võistlus toimus kolmes vanuserühmas: 1.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12.…
9.01.2008 Tartu ülikoolis LEMBIT VABA Kolm eventuaalset baltismi: millest sõltub etümoloogia usutavus? UDO UIBO Sõna simman etümoloogia TIIT-REIN VIITSO Tsuhh-tsuhh Annika Hussar. “Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev”. Keel ja Kirjandus, 7, 2008, lk 566–567. 9. jaanuaril austati Tartu ülikoolis emeriitprofessor Huno Rätsepat tema 80. sünnipäevale pühendatud etümoloogiateemalise ettekandekoosolekuga. Huno Rätsep oli Emakeele…
SISUKORD Mati Erelt, Helle Metslang. Kogeja vormistamine eesti keeles: nihkeid SAE perifeerias Enn Ernits. Läänemeresoome käändesüsteemidest Mihkel Veske kirjatööde valgusel
7.11.2007 Eesti Suursaatkonnas Helsingis 8.11.2007 Tampere pearaamatukogus Metso 9.11.2007 Turu Ülikooli Fennicumis Helle Metslang “Eesti ja soome keel – sarnased ja erinevad” Kristiina Praakli “Soome eestlaste kakskeelsus ja kakskeelne keelekasutus” Hille Pajupuu “Vääritimõistmise ohud eesti-soome meilisuhtluses” Jüri Valge “Keelestrateegia rakendub ellu”
18.10.2007 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 PILLE ESLON Õppijakeelekorpused ja keeleõpe (vt ettekande slaide) JAAK VILO Keeletehnoloogia viimine uurimistööst arvutikasutaja teenistusse KADRI MUISCHNEK Eesti keele elektroonilised tekstikogud (vt ettekande slaide) MARGIT LANGEMETS EKI elektrooniline keelevara (vt ettekande slaide) 29.10.2007 Tallinnas EKI suures saalis ASTA ÕIM Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: seis ja perspektiivid LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpusest (vt ettekande slaide) ANDRIELA RääBIS…
28.09.2007 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis 240 Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Oma eesti keele alastest uurimistöödest rääkisid Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikooli ning TÜ Narva kolledži üliõpilased ja lõpetanud. Kavas olid ettekanded keelelisest viisakusest (Katrin Rikberg), küsilause funktsioonidest suulises argivestluses (Kirsi Laanesoo), deontilisest modaalsusest eesti naisteajalehtede armastus- ja seksuaalteemalistes artiklites eri…
Sisukord PDF Anastassia Zabrodskaja Keel meie ümber ehk mida võib Eesti keelemaastik pakkuda sotsiolingvistile? PDF Enn Ernits Kaude laenatud sõnade põnev päritolu PDF Annika Kilgi Misjonilingvistika
27.06.2007 Tartu Ülikooli nõukogu saalis HELLE METSLANG Avasõnad URMAS SUTROP Kuidas tüpoloog kirjeldaks eesti keele sõnavara MARGIT LANGEMETS Leksikograafi unistus ENN VELDI Pejoratiivsus ja häälikusümboolika informaalses sõnavaras ANNELI BARAN Intensiivistavate väljendite kujundist – kas metafoorne võrdlus või hüperboolina kasutatav metonüümia? KATRE ÕIM Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne väljendite näitel SIRLI PARM Sõnade veel, juba, alles…
18.05.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis KRISTA VOGELBERG Viisakus ja võim RENATE PAJUSALU Eesti ja vene viisakuskood: sarnast ja erinevat (uurimuse autorid: Renate Pajusalu, Birute Klaas, Karl Pajusalu, Virve Vihman) ANDRIELA RääBIS Viisakusküsimused Eesti telefonivestlustes Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avas juhatuse esimees Helle Metslang. Krista Vogelberg rõhutas oma ettekandes “Viisakus ja võim” (mille aluseks oli…
9.04.2007 Tallinna Ülikooli keeltemajas ILONA TRAGEL Liikumise olulisusest keeles TUOMAS JOHANNES HUUMO Fiktiivne liikumine HEETE SAHKAI Konstruktsioonipõhine keelemudel Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avanud Helle Metslangi sõnul esindavad ettekanded mitmeid huvitavaid lähenemisviise. Ilona Trageli ja Ann Veismanni tutvustatava uurimuse “Liikumise olulisusest keeles” üldine eesmärk oli kirjeldada polüseemiliste sõnade tähendusi ning nende omavahelisi seoseid, seletada skeeme ning leida skemaatiliste suhete uusi seaduspärasusi.…
Mati Erelt “Lause õigekeelsusest” Tiiu Erelt “Uus õigekeelsussõnaraamat” Leelo Kingisepp “Uuemaid eesti keele kui teise keele õppematerjale” Jaak Viller “Eesti keel uues Paabelis”
30.03.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis I. Akadeemiline osa Prof Helle Metslangi ettekanne Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 87. tegevusaasta (2006) – juhatuse aruande esitab teadussekretär Terje Potter Revisjonikomisjoni aruanne – Väino Klaus Liikmeksoleku küsimused 2007. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valimine Keeletoimkonna ettepanek Emakeele…
Reili Argus “Kuidas eesti lapsed rääkima õpivad ja kas viga on ikka viga” Sirje Hassinen “Lapse kakskeelsuse kujunemise protsess” Riina Reinthal “Kool ja keel”
Annika Hussar “Eesnimed sajandivahetuse Eestis” Renate Pajusalu “Eestlaste suhtlusstiil naaberrahvaste, eriti venelaste taustal” Maire Raadik “Uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” Jüri Valge “Riik, keel ja keelekasutaja”
Sisukord PDF Huno Rätsep Kui kaua me oleme olnud eestlased? PDF Annekatrin Kaivapalu Emakeel võõrkeeleõppes – eelis või takistus? PDF Krista Kerge Euroopa keeleõppe ühtne raamistik ja emakeel PDF Asta Õim Häda sõrmede pärast
19.02.2007 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis REELI TORN-LEESIK Käände ja tegumoe seostest eesti keeles DANIELE MONTICELLI Eesti keeleuuendus ja Itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised HELJU RIDALI Fraseologismid eesti keeles, nähtuna germanisti pilgu läbi Ettekandekoosoleku avas Emakeele Seltsi abiesimees professor Karl Pajusalu. Reeli Torn-Leesik tõi oma ettekandes “Käände ja tegumoe seostest eesti keeles” välja selle, et grammatilise…
18.12.2006 Tallinnas Eesti Keele Instituudi suures saalis KANNI LABI Laul keeles ja keel laulus KATRE ÕIM Püsiühendid eesti keeles ja folklooris EVA LABOTKIN Kõnekeelsed linnakohanimed ja nende uurimine Kõnekoosoleku ettekanded käsitlesid teemasid keele ja folkloristika piirimailt, esitajateks folkloristikahuvilised keeleuurijad. Koosoleku avas Helle Metslang. Ettekandes “Laul keeles ja keel laulus” püüdis folkloorimaterjaliga ja folkloristide keskel…
SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
27.11.2006 tähistati Tartu Ülikoolis Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva Seminari avamine JÜRI VIIKBERG Murdesõbralik Pent Nurmekund LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpus ja grammatika uurimise väljavaated HEIKKI HURTTA Murdegrammatika ainestikest Soomes MARI-EPP TIRKKONEN Murdegrammatika tekstiköidetes ELLEN NIIT Murdegrammatikast murdeõpikus LIISI BAKHOFF, ANNELIIS KLAUS, LIINA LINDSTRÖM, MARI METS, ARL PAJUSALU, KRISTEL UIBOAED, EVA VELSKER Ainsuse 1. pöörde vormidest…
23.10.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop, Liivi Hollmann ja Vahur Laiapea. Emakeele Seltsi kõnekoosoleku avas Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang. Viipekeele juriidilisest poolest kõneles Urmas Sutrop, avaldades kahetsust, et viipekeelt ei ole Eestis ikka veel seadustatud. Vastav soovitus keeleseaduse parandamiseks tehti haridusministeeriumile juba viis aastat tagasi, aga tulemuseks on nuditud…
Sisukord PDF Reet Kasik Feministlik lingvistika PDF Huno Rätsep Kust need loomad nimed said? PDF Kati Pedaja Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? PDF Liivi Hollmann Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest PDF Peeter Päll Uulitsavõitlus
27.06.2006 Tartu Ülikooli aulas KRISTA KERGE Emakeel koolis: kelle mure? KÜLLIKI KASK Eesti keel eesti koolis: õpetaja vaatenurk MAIA RÕIGAS Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis CHRIS-EVELIN LUIK Gümnaasiumilõpetaja emakeeleoskuse kontrollimisest Avaettekandes “Emakeel koolis: kelle mure?” kõneles Krista Kerge päevakohasel õppekava koostamise teemal. Haridus- ja Teadusministeerium ootab põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava uue versiooni rakendamist 2007. a-l, ehkki…
Jüri Valge “Avasõnad” Maria-Maren Sepper “Emakeele Seltsi 86. tegevusaastat” Jüri Valge “Eesti keele arendamine 2004-2006” Tiit Rosenberg “Peterburi eesti patrioodid” Mart Velsker “Eesti kirjandus 21. sajandil” Karen Kuldnokk “Põhjusi eesti keele õppimiseks ja raskusi keele õppimisel” Eva Velsker “Kuidas rääkida ajast: üks päev ja igal öösel” 1. aprillil 2006 Peterburi Eesti konsulaadis Emakeele Selts,…
27.03.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis I. Akadeemiline osa Eesti keele süntaks pärast EKGd – MATI ERELT II. Ametlik osa Emakeele Seltsi 86. tegevusaasta (2005) – MARIA-MAREN SEPPER Revisjonikomisjoni aruanne – VäINO KLAUS Liikmeksoleku küsimused 2006. aasta liikmemaksu määramine Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine Keeletoimkonna vanema valimine Läbirääkimised Koosoleku avas juhatuse esimees prof…
Sisukord PDF Helle Metslang Grammatika ei saa kunagi valmis PDF Külli Habicht Meie muutuv kirjakeel PDF Annika Kilgi Mida eestlane teeb? Verbisageduse muutumisest ainsuse kolmanda pöörde näitel
20.02.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis JÜRI VALGE Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi väliskeelepäevad LORE LISTRA Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist ILMAR TOMUSK Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel Jüri Valge kõneles Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös korraldatavatest väliskeelepäevadest. Väliskeelepäevadel on esinejate jaoks olnud esmatähtis Eesti kodutunde viimine välismaale väliseestlastele.…
6.12.2005 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Haridus- ja teadusministri tervitus HUNO RäTSEP Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool HELI LAANEKASK Wiedemanni grammatika tõlkimise probleeme KARL PAJUSALU, URMAS SUTROP F. J. Wiedemanni grammatika faksiimileväljaande esitlus JÜRI VALGE Ferdinand Johann Wiedemann 2005 6. detsembril 2005 korraldasid Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeeriumi Wiedemanni juubeliaasta komisjon, Emakeele Selts ja…
25.10.2005 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis MATI ERELT Avasõna TIIT-REIN VIITSO Läänemeresoome professuuri asutamine Tartu ülikoolis RIHO GRÜNTHAL Eesti keele eestkostja Soomes JÜRI VALGE Lauri Kettuse viis tulemist Ettekandekoosoleku avas professor Mati Erelt, meenutades L. Kettuse teeneid eesti keele uurimises. L. Kettunen oli Emakeele Seltsi asutamise eesotsas ja seltsi esimene esimees aastatel 1920–1924. Selts…
Emakeele Seltsi ja Fenno-Ugria Hõimuklubi kõnekoosolek 12.10.2005 EKI suures saalis ANDRES HEINAPUU Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi? HELMI NEETAR, VILJA OJA Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt Andres Heinapuu keskendus ettekandes “Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?” sündmustele ja asjaoludele, mis kallutasid seekordse fu kongressi poliitilisemaks, kui see kohane oleks olnud. Kongressi presiidiumi laua taga oli 20 inimest, kellest…
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
27.06.2005 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis Avasõna REET KASIK Ajakirjanduskeel 21. sajandi alguses KATHY SARAPUU Päevalehtede juhtkirjad tekstina TIIT HENNOSTE Kuidas ajalehed manipuleerivad? KRISTA LEPPIKSON Kuidas on ja kuidas võiks. Keeletoimetaja mõtteid Reet Kasik meenutas ettekandes “Ajakirjanduskeel 21. sajandi alguses”, et kui Veski päeval paarkümmend aastat tagasi räägiti ajakirjanduskeelest, siis oli Juhan Peegli üldhinnang, et…
13.06.2005 EKI suures saalis PILLE PENJAM tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil SIRLI PARM Sõnadest veel, juba, alles ANASTASSIA ŠMÕREITŠIK Parafaasia- ja kontaminatsiooninähtused vene-eesti vahekeeles MARIT VESIAID Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal Pille Penjami ettekanne “tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil” põhines magistritööl (Tartu ülikool, juhendaja Külli Habicht). Analüüsi…
12.04.2005 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis KARL PAJUSALU Salme Nigol keelesaarte uurijana INGE KÄSI Võru murde sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil EEVI ROSS “Kuiss vanal Võromaal eleti” ja alguslugu Raamatu “Kuiss vanal Võromaal eleti” esitlus. Koosoleku alguses andis seltsi esimees prof Mati Erelt aastakoosolekul 22. märtsil valitud värskele ESi auliikmele Helmi Neetarile üle sellekohase…
14.03.2005 tähistas Emakeele Selts TPÜ Akadeemilises Raamatukogus 85. aastapäeva MATI ERELT 85 aastat Emakeele Seltsi JÜRI VIIKBERG Emakeele Selts ja murdekeel TIIT-REIN VIITSO Emakeele Selts ja sugulaskeelte uurimine MARJA KALLASMAA Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005 Helju Kaalu õnnitlemine 75. sünnipäeva puhul kohvikus Strix. 23. märtsil 2005 täitus Emakeele Seltsi 85. tegevusaasta. Aastapäeva tähistas ES…
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
10.02.2005 Tallinnas EKI suures saalis JÜRI VALGE Keelestrateegia vastuvõtmisest ja elluviimisest MARTIN EHALA Kuidas viia EKAS massidesse? MAIE SOLL Keelestrateegia rakendus muukeelses hariduses Sõnavõttudega esinevad Eesti keelenõukogu liikmed. Jüri Valge andis ülevaate “Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010” vastuvõtmisprotsessist ning kinnitamisest valitsuses 4. augustil 2004. Jüri Valge rõhutas, et ehkki keelestrateegia rahastamise kava on olemas, ei…
SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
25.11.2004 Tartu Ülikoolis Veski auditooriumis KRISTA KERGE Värske pilk sõnaloomele SILVI VARE Konversioonist eesti keeles REET KASIK Nimisõnatüvelistest tegijanimedest Krista Kerge esitas ettekandes “Värske pilk sõnaloomele” kognitivistide lähenemise regulaarsusele, mis eristab kolme külge: kompositsioonilisus, kasutuse tõenäosus, tootlikkus (reegli kättesaadavus). Kuidas need ilmnevad tekstis? Materjaliks olid valitud seotud tekstid, milles sõnesid oli 5265. Sellest u 3,5%…
15.11.2004 EKI suures saalis HELMI NEETAR Heino Ahvenale mõeldes HELJU KAAL Kolleegi pilguga Heino Ahvena tegemistest Sõnavõtud kolleegidelt, sõpradelt ja aatekaaslastelt. Koosolekut alustati H. Ahvena luuletusega “Sõidan kiirustavas bussis”, mille lõpuvärssidele “… kas sa siiski oled teinud, mida lubaksid su võimed, // kas sa suure aja vaipa oled koonud oma lõimed? // Vasta!” püüdis…
27.10.2004 EKI suures saalis JOEL SANG Paar hüpoteesi Remmeli fenomeni asjus ARVO EEK Tagasivaatepilk foneetikust Mart Remmelile MEELIS MIHKLA Mart Remmel kõnetehnoloogia edendajana ÜLLE VIKS Arvutus, lingvistika ja muu URVE LIPPUS Mart Remmel kui katalüst: positivistliku muusikateaduse peegeldusi Eestis JAAK VALGE Mõtlev (majandus)mees JAAN ROSS Mälestusi Remmelist administraatorina Konverentsiga Endspiel tähistasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele…
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
27.06.2004 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis MATI ERELT Avasõna RENATE PAJUSALU, KARL PAJUSALU Tingiv kõneviis argivestluses MATI ERELT, HELLE METSLANG Imperatiivist eesti keeles PETAR KEHAYOV Kaudne kõneviis tüpoloogilisest aspektist PILLE PENJAM Jussiivist vanas kirjakeeles MARIA-MAREN SEPPER Jussiivist tänapäeva kirjakeeles Karl ja Renate Pajusalu ettekanne “Tingiv kõneviis argivestluses” tugines eesti keele viisakuskoodi uuringule, aluseks oli 40 argivestlust, milles…
21.06.2004 EKI väikeses saalis Annika Kilgi “Eesti verbivormistiku kirjeldus 17.–19. sajandil” Tiina Alekõrs “Isikustamine reklaamtekstides” Ülle Mällmann “Sõna vorm ja tähendus trükireklaamides” Elviira Küün “Mitte-eestlastest noorte kohanemine eestikeelses töökeskkonnas” ES-i iga-aastasel üliõpilaskonverentsil esinesid ettekandega Annika Kilgi ja Elviira Küün Tallinna Pedagoogikaülikoolist ning Tiina Alekõrs ja Ülle Mällmann Tartu Ülikoolist. Annika Kilgi andis ettekandes teemal “Eesti verbivormistiku…
24.05.2004 EKI väikeses saalis 03.06.2004 Tartu ülikooli Veski auditooriumis Einar Kraut “Kõnetehnika ja emakeeleuurimine” Heido Ots “Ladina tähtede nimetamine teiste keelte pruugi järgi – kas ehtsus või edevus?” Einar Kraudi ettekanne “Kõnetehnika ja emakeeleuurimine” andis ülevaate kõnetehnika õpetuse hetkeseisust Eestis, sellealasest kirjandusest ning kõnetehnika õpetuse põhimõtetest. Kõnetehnika kui distsipliin tegeleb kehaga, kõneaparaadi elundite tahtele allutamisega;…
4.05.2004 Tallinnas Tõnu Karma “Hädas võõrpärisnimedega” Urmas Sutrop “Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla” Tiit-Rein Viitso “Liivi kvantiteedi- ja toonisüsteem ning astmevaheldus” Eduard Vääri “Tõnu Karma kultuuritegelase ja livoloogina” Tõnu Karma tõi ettekandes “Hädas võõrpärisnimedega” esile probleeme, mis on seotud erinevates keeltes isiku- ja kohanimede transkribeerimisega läti keelde. Läti keeles kehtib range nõue, et isikunimed tuleb kirjutada uue…
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
30.01.2004 Tallinnas EKI suures saalis Vilja Oja “Läänemeresoome sõnavaralised suhted keeleatlases” Tuomo Tuomi “savu ja sen itämerensuomalaiset variantit ja synonyymit” Sirkka Saarinen “Mitä Euroopan kielikartasto kertoo volgalaisten ja permiläisten kielten sanastosta” Ojārs Bušs “valk- Latvian paikannimissä” Matti Vilppula “Murresanakirjat etnografian tulkkeina” Tiit-Rein Viitso “viht ja saun eri ilmakaartes” Vilja Oja (Eesti Keele Instituut) ettekanne “Läänemeresoome sõnavaralised…
SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Sisukord PDF Tiiu Erelt Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad PDF Sven-Erik Soosaar Kust on pärit eesti aeg? PDF Reili Argus Lastekeelest ja selle uurimisest PDF Kairit Henno Meie perekonnanimede ajaloost PDF Asta Õim Kuidas vanasti lapsi hellitati
SISUKORD EESTI KEELE UURIMISE ANALÜÜS (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
SÕNAVÕISTLUS ANDIS UUED EESTI SÕNAD 17. septembril kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras. Rahvas reageeris elavamalt, kui võistluse korraldajad oodata oskasidki. Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral. (Täpset osavõtjate arvu sellest ei saa, sest üsna…
Sisukord (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Sisukord PDF Ilona Tragel Kognitiivsest lingvistikast. Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on? PDF Marja Kallasmaa Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest PDF Anne Hussar Kas kellaga siga nägid? PDF Piret Voolaid Piltmõistatused kui vaimukas koolifolkloor. Traditsioonid ja improvisatsioon PDF Sirje Mäearu Pindejürist prügikastikustini. Eesnimelised isikunimetused PDF Arvi Tavast Inglise keel polegi veel võitnud
SISUKORD (Pealkirjale klikkides avaneb artikkel pdf-failina, avamiseks vajad Acrobat Readeri tasuta programmi.)
Sisukord PDF Leelo Keevallik New Yorgi kaubamajad ja Mulgi murre ehk Millega tegelevad sotsiolingvistid PDF Argo Mund Saksamaa kukk läks üle poodava silla ehk Pilguheit eesti keele esimestesse grammatikatesse ja sõnastikesse PDF Asta Õim Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes
Sisukord PDF Valve-Liivi Kingisepp Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest PDF Reet Kasik Keel tekstidena PDF Enn Veldi Inglise keel kui normitud kirjakeel
Sisukord PDF Mati Erelt Saateks PDF Haldur Õim Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade PDF Karl Pajusalu Veske ja Veski ehk Kuhu küll kõik murded jäid
![tn2020_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2020_11.jpg "tn2020_1[1]")
![tn2019_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2019_11-400x250.jpg "tn2019_1[1]")
![tn2018_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2018_21-400x250.jpg "tn2018_2[1]")
![tn2018_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2018_11-400x250.jpg "tn2018_1[1]")
![tn2017_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2017_21-400x250.jpg "tn2017_2[1]")
![tn2017_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2017_11-400x250.jpg "tn2017_1[1]")
![tn2016_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2016_21-400x250.jpg "tn2016_2[1]")
![tn2016_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2016_11-400x250.jpg "tn2016_1[1]")
![tn2015_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2015_11-400x250.jpg "tn2015_1[1]")
![tn2014_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2014_21-400x250.jpg "tn2014_2[1]")
![tn2014_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2014_11.jpg "tn2014_1[1]")
![tn2013_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2013_21-400x250.jpg "tn2013_2[1]")
![tn2013_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2013_11-400x250.jpg "tn2013_1[1]")
![tn2012_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2012_21-400x250.jpg "tn2012_2[1]")
![tn2011_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2011_21-400x250.jpg "tn2011_2[1]")
![tn2011_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2011_11-354x250.jpg "tn2011_1[1]")
![tn2010_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2010_21-325x250.jpg "tn2010_2[1]")
![tn2010_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2010_11.jpg "tn2010_1[1]")
![tn2009_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2009_21.jpg "tn2009_2[1]")
![tn2009_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2009_11.jpg "tn2009_1[1]")
![tn2008_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2008_21.png "tn2008_2[1]")
![tn2008_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2008_11.jpg "tn2008_1[1]")
![tn2007_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2007_21.jpg "tn2007_2[1]")
![tn2007_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2007_11.jpg "tn2007_1[1]")
![tn2006_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2006_21.jpg "tn2006_2[1]")
![tn2006_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2006_11.jpg "tn2006_1[1]")
![tn2005_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2005_21.jpg "tn2005_2[1]")
![tn2005_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2005_11.jpg "tn2005_1[1]")
![tn2004_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2004_21.jpg "tn2004_2[1]")
![tn2004_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2004_11.jpg "tn2004_1[1]")
![tn2003_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2003_21.jpg "tn2003_2[1]")
![tn2003_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2003_11.jpg "tn2003_1[1]")
![tn2002_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2002_21.jpg "tn2002_2[1]")
![tn2002_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2002_11.jpg "tn2002_1[1]")
![tn2001_2[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2001_21.jpg "tn2001_2[1]")
![tn2001_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2001_11.jpg "tn2001_1[1]")
![tn2000_1[1]](https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/tn2000_11.jpg "tn2000_1[1]")
