Euroopa Liidu sõnavara

SÕNAVÕISTLUS ANDIS UUED EESTI SÕNAD

17. septembril kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.
Rahvas reageeris elavamalt, kui võistluse korraldajad oodata oskasidki. Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral. (Täpset osavõtjate arvu sellest ei saa, sest üsna paljud kordasid oma ettepanekuid või tegid pakkumisi mitmes jaos. Ligi 600 võis osavõtjaid siiski olla.) Peagu igaühel oli pakkuda mitu sõna, nii et kokku oli ettepanekuid umbes 5300 (sh korduvad).
Tulemusi vaaginud žüriisse kuulusid:

esimees
Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli eesti keele professor)

liikmed
Erkki Bahovski (Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja)
Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituudi vanemteadur)
Toomas-Hendrik Ilves (Riigikogu liige)
Krista Kerge (Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Õigusinstituudi õppejõud)
Peeter Kreitzberg (Riigikogu liige)
Raivo Rammus (Eesti Õigustõlke Keskuse peatoimetaja)
Hannes Rumm (Euroopa Liidu Teabekeskuse juhataja)
Tõnu Tender (Haridusministeeriumi keeletalituse juhataja)

Häid ettepanekuid saabus palju, kuid žürii otsustas iga mõiste tarvis välja valida ühe sobivaima sõna. See soodustaks nende omaksvõtmist ja keeles juurdumist.

 

Sõnavõistluse 2002 žürii soovitab kasutusse järgmisi sõnu:

1. ad hoc-komisjoni või -komitee asemel sihtkomisjon, sihtkomitee

See komisjon moodustatakse teatavaks juhtumiks – tal on kindel eesmärk, otstarve ehk siht. Uus liitsõna on võrreldav eesti keeles juba tuntud siht-liitsõnadega, kus varem öeldi pikemalt sihtotstarbeline: sihtannetus, -asutus, -fond, -kapital, -laen, -programm, -rahastamine jm.
Neid liitsõnu pakkusid 29 osavõtjat.

2. globaliseerumise kõrval üleilmastumine

Esimese katse võõrsõna kõrvale omasõna leidmiseks tegi „Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999″, esitades sõna maailmastumine. Kuivõrd tähendus on majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö ning vahetuse laienemine üle kogu maailma, siis eelistas žürii sõnaühendist üle ilma tehtud tuletist üleilmastumine. Vajaduse korral oleksid olemas ka tegusõnad: globaliseerima = üleilmastama, globaliseeruma = üleilmastuma.
Seda sõna pakkusid 14 osavõtjat.
Peale selle pidasid otsustajad heaks mõtteks ka üleilmastumise kokkutõmmet tehissõnaks ülmastumine (3 osavõtjalt).

3. (Euroopa) integratsiooni kõrval lõimimine, lõiming

Uued tuletised on tehtud väga vanast tüvest lõim : lõime metafoorse kujutluse alusel. Euroopa eri osad ühtlustuvad ja ühinevad tervikuks, mida piltlikult nagu kangast seovad lõimelõngad. Samast tüvest saame ka tarvilikud tegusõnad lõimima = integreerima ja lõimuma = integreeruma.
Selle uudse idee esitas Ain Kaalep.

4. kriisikorralduse, -ohjelduse, -reguleerimise asemel kriisiohjamine

Tuleb väljendada rahvusvahelisi meetmeid, mille eesmärk on takistada kriisi või konflikti kontrollimatut laienemist. On otstarbekas jätta liitsõna eesosaks kriisi-, kuid võtta järelosaks ohjamine, mis otseses tähenduses on ohjadest juhtimine, piltlikult on aga tähendanud vaos ehk ohjes hoidmist ning alates 1970. aastate algusest oskussõnana ka töö konkreetset juhtimist ja korraldamist. Liitsõna kriisiohjamine peaks väljendama, et ohjad on kindlalt peos ja kriis ei pääse kontrolli alt välja.
Otse seda liitsõna pakkusid 8 osalejat, kuid ohjade motiiv esines veel paljudel teistelgi.
Peale selle pidas žürii tarvilikuks liitsõna kriisimaandamine (kahe võistleja kriisimaandus), mis toob esile kriisi lõppfaasi.

5. nulltolerantsi asemel täisleppimatus

Žürii kaalus sõnade leppimatus ja sallimatus tähendusvarjundeid, pidades üldises mõttes sobivamaks neutraalset sõna leppimatus. Et leppimatus ühiskonnavaenuliku käitumisega peaks olema täielik, siis valiti välja eesosaga täis- tugevdatud variant täisleppimatus. Sallimatuses sisaldub juba vaenulikkust, millel puhuti võib olla negatiivne mõju. Tarvilik on ka sõna lausleppimatus, kui leppimatus saab ühiskonnas üldlevinuks. (Otse seda sõna ei olnud pakutud, küll aga muid laus-sõnu.)
Liitsõna täisleppimatus esitasid võistlusele Helgi Ilo ja Mait Talts, kuid emb-kumb liitsõnaosa – kas täis- või leppimatus – sisaldus veel mõneski ettepanekus.

6. Inglise sõnade opt-in ja opt-out asemele sobivat uudisvastet ei laekunud.

7. subsidiaarsuse kõrval lähimus, lähimuspõhimõte

See põhimõte ütleb, et valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab Euroopa Liit meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest. Sama kehtib riikliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi kohta. Tuletise lähimus (lähim + -us) pakkuja Aado Keskpaik on oma ideed selgitanud: „Termini laiem tähendus on otsustamine võimalikult inimestele lähedasel tasandil.”
Sama idee sisaldub ka pakkumuses lähipädevus, lähipädevuse põhimõte, mille on teinud Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm.

8. struktuurifondide asemel tõukefondid

Sobivamat sõna vajasid neli fondi, millest rahastatakse ELi mahajäänumate piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu kiirendamist struktuuriliste ümberkorraldustega. Senine struktuurifondid oli selle märkimiseks raskesti läbinähtav sõna. Žürii peab paremaks lahenduseks liitsõna tõukefondid, sest nende raha peab andma tõuke arengu kiirenduseks ja mahajäämusest ülesaamiseks.
Sõna pakkusid Eduard Selge ja Silvi Nemvalts.

9. task force asemel rakkerühm ja rakkejõud

Ingliskeelne väljend task force tähendab 1) teatud ülesande täitmiseks loodud töörühma ja 2) erioperatsiooniks moodustatud väeüksust. Seni on eesti vastena proovitud töökonda, mis pole aga üldist poolehoidu leidnud. Nüüd hakkas žüriile mitmesaja ettepaneku hulgast silma ilmekas liitsõna rakkerühm, s.o rühm inimesi, kes on rakkes (= tööga kõvasti seotud, tegevuses) neile antud ülesande täitmisel.
Selle idee esitas sõnavõistlusel Endel Valdas.
Sõjaväes soovitab žürii sama idee kohaselt kasutada sõna rakkejõud. Järelosa -jõud pärineb mitmelt võistlejalt, sh kolonel Arvo Sireli pikemast kirjast, niisamuti aitas see kiri paremini aru saada väljendatavast mõistest.

10. twinning asemel mestimine

Mõiste märgib ELi liikmesriigi ametniku lähetamist kandidaatriiki nõustama kindlat projekti, töötama koos nõustatavaga. Võistlus andis värske idee kasutada selle kohta vana keeles olemasolevat sõna mestima, mis tähendab mesti lööma, mestis olema, ühel nõul tegutsema.
Kõnekeelesõnale uue, kirjakeelse tähenduse andmise idee on pakkunud Kadri Roos. Vajaduse korral saab kasutada ka tuletist mesting.

11. valitsusvälise organisatsiooni asemel vabaühendus

See on rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon, mis võib olla mitmesuguse suunitlusega. Žürii valis välja võimalikult laiatähendusliku liitsõna vabaühendus, mida pakkus 10 osavõtjat. Eesosa vaba- sisaldus veel paarikümnes ettepanekus.

12. ühenduse acquis asemel ühenduse õigustik

See on ELi liikmesriike siduvate õigusaktide (õiguste ja kohustuste) pidevalt täienev kogum, mille Eestigi liitudes peab tervikuna üle võtma. Andres Aule on selle jaoks juba mitu aastat tagasi teinud tuletise õigustik (kogumit märkiv liide -stik), kuid see sõna on oskussõnastikes esinemisest hoolimata mitmesugustel põhjustel visalt juurdunud.
Võistlusel tuletati õigustikku meelde 8 korral, sh tegi seda sõna esmalooja A. Aule. Žürii peab ühenduse õigustikku kõnealuse mõiste jaoks parimaks lahenduseks.

 

Žürii tänab kõiki sõnavõistlusel osalenuid. Võistlust võib pidada kordaläinuks. Eestlased on näidanud, et nad valdavad sõnaloome mitmekesiseid vahendeid: oskavad moodustada tabavaid liitsõnu, teha uusi tuletisi, anda olemasolevatele sõnadele uusi, ülekantud tähendusi, tuua sõnu kõnekeelest kirjakeelde, meisterdada tehissõnu. Loodame, et paremad uudissõnad juurduvad kergesti ja kiiresti.

Sõnavõistluse kokkuvõtete tegemine ja edukalt osalenute austamine toimub neljapäeval, 28. novembril 2002 Eesti Keele Instituudi saalis kell 15.00.

 

UUSI EESTI SÕNU

sihtkomisjon
üleilmastumine
lõimimine, lõiming
kriisiohjamine
täisleppimatus
lähimus (põhimõte)
tõukefondid
rakkerühm
rakkejõud
mestimine (ingl twinning)
vabaühendus
ühenduse õigustik

 

Uute sõnade tegijad

1. sihtkomisjon, sihtkomitee (29 osavõtjat)

Rainer Küngas
Jaak Toss
Karen Kunnas
Lauri Leht
Vahur Sabre
Reedik Riit
Juhan Javois
Andres Soojärv
Helle
Matti Masing
Ave Poom
Anu Martin
Merike Rebane
Tanel Veisson
Jaanus Kamber
Jaan Laats
Reedik Mägi
Leemet Paulson
Vallo Adamson
Vastaja
Joosep-Georg Järvemaa
Kristjan Kangro
Reet Mändar
Aino Ingrid Sepp
Sirje Tambaur
Andres Aule
Kalle Klauks
Tõnu Otsason
Natalja Schönfeld

 

2. üleilmastumine

Kullo Vende
Rene Ansip
Silvi Nemvalts
Tõnu Otsason
Allan Alaküla
Enn Oja
Agu Saukas
Malle Koor
Jon Ender
Jüri Baumann
Tarmo Pikner
Lauri Vahtre
Jaak Umborg
Indrek Ibrus

ülmastumine

Valev Tari
Enn Esko
Valdi Reinas

 

3. lõimimine, lõiming

Ain Kaalep

 

4. kriisiohjamine

Heljus-Johannes Vaher
Riina Vällo
Helle Vilu
Mait Talts
Tõnis Ohu
Raul Johanson
Reedik Riit
Anti Alasi

kriisimaandus

Arvo Ukleika
Enn Esko

 

5. täisleppimatus

Helgi Ilo
Mait Talts

 

6. —

 

7. lähimus (põhimõte)

Aado Keskpaik

lähipädevus, lähipädevuse põhimõte

Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm

 

8. tõukefondid

Eduard Selge
Silvi Nemvalts

 

9. rakkerühm

Endel Valdas

 

10. mestimine

Kadri Roos

 

11. vabaühendus

Inna Soone
Leemet Paulson
Urmas
Andrus Lepikov
Jaan Laats
Igor ;))
Jüri Ruut
Helgi Ilo
Matti Masing
Kristel Toom

 

12. ühenduse õigustik

Andrus Aule varem loodud sõna

Žürii otsustas anda välja 4 esimest, 4 teist ja 6 kolmandat auhinda.

I auhinna saavad: Ain Kaalep (lõimimine, lõiming), Aado Keskpaik (lähimus), Endel Valdas (rakkerühm) ja Kadri Roos (mestima)

II auhinna saavad: Helgi Ilo (täisleppimatus ja vabaühendus), Mait Talts (täisleppimatus ja kriisiohjamine), Eduard Selge (tõukefondid) ning Silvi Nemvalts (tõukerahastud ja üleilmastumine)

III auhinna saavad: Tõnu Otsason (üleilmastumine ja sihtkomisjon), Reedik Riit (kriisiohjamine ja sihtkomisjon), Jaan Laats (vabaühendus ja sihtkomisjon), Matti Masing (vabaühendus ja sihtkomisjon), Andres Aule (ühenduse õigustik ja sihtkomisjon) ning Leemet Paulson (vabaühendus ja sihtkomisjon)

Ergutusauhinna saab Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm (lähipädevus).

Žürii nimel kokkuvõtte kirjutanud Tiiu Erelt