EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS













    About

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    Tallinn 10119

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank


Milleks meile küsilaused?
Kõnekoosolek kolmapäeval, 14. detsembril kell 14
Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139)

Ettekanded:
Tiit Hennoste "Suulise keele tervikkäsitlus ja küsimused selle sees. Lause ja küsimus"
Andriela Rääbis "Sa aput kurki tahad või? Pakume küsilausega"
Kirsi Laanesoo "Miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilaused"
Andra Rumm "Miks me oma küsimused ringi teeme?"



OK 2/2016

Trükis on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2016. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

Aastatel 2000–2014 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

OK_register_2000–2014.xlsx

OK 2 / 2016



Emakeele Seltsi aastaraamat

Emakeele Seltsi juhatus ootab ESA 62 (2016) kaastööpakkumusi. Avaldame nii uurimusi kui ka ülevaateid. Artikli maksimaalne pikkus on 40 000 täheruumi, ülevaatel pool sellest. Kaastöö teema teatamise tähtaeg on 21. november 2016, artikli esitamise tähtaeg 9. jaanuar 2017. Teema ja artikkel (e-kujul) palume saata ESA peatoimetajale Mati Ereltile aadressil mati.erelt@ut.ee. Vormistusjuhised on ESi kodulehel. Juhatuse ja ESA toimetuskolleegiumi poolt välja valitud kaastöö saadetakse retsenseerimisele.

ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". Alates 44. köitest on ajakirja täistekstid avatud juurdepääsuga andmebaasis CEEOL.

ESA ingliskeelne kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee.

ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

ESA 51



Õpetajastipendium

Tänavused eest keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava üliõpilastele mõeldud stiendiumid on jagatud. 400-eurone stipendium on ühekordne ja selle saavad Birgit Kerb, Kristiina Pakosta, Lisett Sarandi, Kaisa Seene, Keiu Tammeaid ja Ulvi Võsa.

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium annavad stipendiumi välja juba teist aastat.
Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.



Aastakoosoleku kokkuvõte (2016)

Emakeele Seltsi aastakoosolek toimus 1. aprillil 2016 Tartus.
Koosolekul valiti auliikmeks Asta Õim; vastu võeti 18 uut tegevliiget, välja astus kolm liiget. 2016. aasta liikmemaks on töötavatele liikmetele 7 eurot, pensionäridele ja üliõpilastele 3 eurot.

Aastakoosoleku lühikokkuvõte PDF-failina.



Eduard Vääri uurimuste kogumik

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud artiklikogumik "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (430 lk).

Sõna sisse minek



Keeletoimkonna otsused

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond".

Hetkel on keeletoimkonnas arutlusel sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine, vt otsuse kavand (doc-fail)
Kommentaarid ja küsimused sidekriipsuga rindliitsõnade käänamise otsuse-eelnõu kohta on oodatud meiliaadressile kulli.habicht@ut.ee.

Keeletoimkonna varasema tegevuse lühikokkuvõtteks soovitame lugeda Krista Kerge artiklit "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, 77-83)



Noortesektsiooni keeleõhtud

Alustame keeleõhtutega, kuhu on ennekõike oodatud 1. ja 2. aasta bakalaureusetudengid ning gümnasistid, kes soovivad vabas vormis erinevatel keeleteemadel arutleda ja kohtuda (uute) huvitavate inimestega. See on hea võimalus tutvuda TÜ keeleuurijatega ning otsida endale sobivat uurimistöö või bakalaureusetöö teemat. Ja mis kõige parem – kellelegi ei panda hindeid.

Kuhu kuulub eesti keel



Keeletegu 2015

2015. aasta keeleteokonkursi peaauhinna võitis Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne, rahvaauhinna pälvis «Hiiu sõnaraamat».

Keeleteo üritus on järelvaadatav aadressilt http://www.uttv.ee/naita?id=23725



Väliskeelepäevad

Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
Üritused / väliskeelepäevad



Digiraamatud

ES jätkab vanemate väljaannete digiteerimist. Digiteeritud raamatud asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel (vt rubriiki "Väljaanded").
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet). Töös on kaks sarja, millest digiteerituna on saadaval:

Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (1–5 / 1920–1924)
Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetised (1–16)



Emakeele Seltsi noorteühendus

Sügavama keelehuviga õpilaste jaoks oleme otsustanud asutada Emakeele Seltsi noorteühenduse. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms).

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



Eesti keele arengukava seire

Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
aastate 2013–2014 kohta.

PDF




Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek"

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek" (495 lk).
Lembit Vaba on kogumiku koostanud aastatel 1989–2015 peetud ettekannete ja avaldatud uurimuste põhjal. Esimese osa uurimused käsitlevad balti-läänemeresoome keelekontaktide eri aspekte, läänemeresoome keelte balti laenude substitutsiooni probleeme ning läänemeresoome sõnade või sõnarühmade etümoloogiat. Teise ossa on koondatud töid, milles analüüsitakse läti ja hääbunud kura keele ning läänemeresoome (eesti, liivi) keelte vastastikuseid mõjutusi. Kolmas osa hõlmab läänemeresoome, eriti eesti sõnavara etümoloogilist uurimist üldisemalt puudutavaid kirjutisi ja sõnalugusid.

Sõna sisse minek



Üleskutse

Laurentsiuse Selts kutsub toetama Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamist Kuusallu.

30. märtsil 2015 toimus Tallinnas Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents "Kummardus Ahrensile". Tervitustega esinesid Karl Pajusalu ESi ja Teaduste Akadeemia nimel, Urmas Sutrop EKI-st ja Sulev Valdmaa Laurentsiuse Seltsist. Ettekandeid pidasid Mati Hint, Heli Laanekask ja Toomas Paul.

Vt lähemalt http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/.

Kuldne-Ahrens.jpg


Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf.