Emakeele Seltsi toimetised nr 81
Jüri Viikberg.
Sõna sekka. Valik kirjutisi 1997–2023
Toimetaja Mari Kendla
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9916-9822-1-1
Tallinn, 2023
430 lk
Sõna sekka (EST 81)
Raamatusse on koondatud valimik keeleteadlasest autori, Eesti Keele Instituudi murdeuurija eri huvisuundi kajastavaid kirjatöid aastatest 1997–2023. Kogumiku keskme moodustab eesti murrete temaatika, millega haakuvad votica-alased kirjutised, ülevaated eesti keelesaartest Siberis ja Krimmis, aga ka saksa-eesti laenusuhetest. Autori meelisvaldkond on eesti keele sõnavara, sõnade päritolu, levik ning tähendusseosed, mille kaudu võrrelda mineviku- ja tänapäeva, murrete ja kirjakeele, Kodu ja Välis-Eesti keelekasutust, jälgida keele püsimist ning teisenemist.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium
Autoriõigus: Emakeele Selts ja Jüri Viikberg
SISUKORD
I. MURDELOOD
Mulgid, mehkad ja odratolgused. Eestlaste paikkondlikust identiteedist – lk 11
Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras – lk 16
Soome ja soomlased eesti meeles ja murdekeeles – lk 25
Rootsi ja rootslased eesti keeles ning meeles – lk 33
Võru keel – rohkem rõõmuks kui tülinaks – lk 43
Mis on keel, murre ja murrak? – lk 45
Eriline murderaamat – lk 49
Rahvakeele sõnastikud lugemislaual – lk 54
Iseloomulikku Hageri murdekeelele – lk 66
Rapla maakonna murdekeelest. – lk 76
Idamurdest ja Vaiamaast – lk 98
Idamurde taastulemine – lk 109
Kokkulangevusi eesti murrete noomeniparadigmas – lk 116
Emakeele Selts ja murdekogumine – lk 130
II. EESTI KEELEST MAAILMAS
Eestlaste väljarändamine Krimmi – lk 153
Eestlased ja eesti keel Venemaal – lk 169
Eestlastest ja nende keelest välismaal – lk 197
III. SÕNALAENUD AJASÕELAS
Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles – lk 209
Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas – lk 217
Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal – lk 231
Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast. aablat, oblaat, laat – lk 255
Jootraha – lk 261
Kutselised arstijad eesti keeles – lk 267
Kõigepealt oli jalg, seejärel tulid jalavarjud – lk 279
Kingsepp ja tema liistud. Eesti kingsepatöö termineist – lk 283
Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles – lk 289
IV. SEDA JA TEIST
Ei saa me läbi keeleta – lk 313
Eesti keeleteaduse seoseid Peterburiga – lk 322
Vadjalased Eestis – lk 333
Kui keel on suurem kui rahvas ise – lk 340
Hõimurahvad Eestis. Pilguheit viimasele rahvaloendusele – lk 345
Hendrik Adamsoni murdeluuleauhinnast ja murdeluulest – lk 353
Eesti slängiuurimise tänane seis – lk 361
Kui kirjakeeleks saanuks tartu keel – lk 370
Tosin küsimust Jüri Viikbergile – lk 373
Lühendid – lk 381
Allikad – lk 384
Jüri Viikbergi bibliograafia – lk 408
