Emakeele Seltsi toimetised nr 75.
Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni
Enn Ernits
Toimetaja Karl Pajusalu
Keeletoimetaja Ellen Niit
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9949-9222-3-9
Tallinn, 2017
757 lk
Sõna haaval (EST 75)
Kogumik annab läbilõike Enn Ernitsa poole sajandi pikkusest tegevusest keeleteaduse vallas. Käsitletakse soome-ugri sõnade päritolu, vaetakse läänemeresoome keelte, eriti vadja keele sotsiolingvistilisi aspekte ning käsitletakse eesti loomaarstliku terminoloogia arengut. Eraldi peatükis tuleb jutuks soome-ugri keelte ja rahvaste uurimise ajalugu, sealhulgas Mihkel Veske ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tegevus. Vaateväljas on ka plaankeelte seosed soome-ugri keelte ja Eestiga.
Raamatu autor on Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud, kes on koostanud loomaanatoomia õpivahendeid ning avaldanud peale keeleteaduse uurimusi ka veterinaarmeditsiini ajaloost, folkloristikast, usundiloost, muinastaideteadusest ja paleoastronoomiast. Kaanefoto on autori huvialade seisukohalt märgiline, peegeldades nii keeleteadust, usundilugu kui ka veterinaariat. Selles võtmes pole haaval kasutamine kogumiku pealkirjas sugugi juhuslik: olgu siis tegu mingi keele sõnade kaupa uurimisega või läänemeresoome väikekeelte surmahaavade põhjuste selgitamisega.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
SISUKORD
I. Sõnavara päritolust
Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast – lk 13
Kolle-pere levikust ja semantilisest arengust – lk 23
Arvsõnade päritolust – lk 37
Uurali sa(a)m-tüveliste etnonüümide päritolust – lk 66
Soome-ugri kaurikarpide nimetustest võrdlevalt indoeuroopa ja turgi keeltega – lk 70
Tüve kVr– päritolust ja semantikast soome-ugri keeltes – lk 80
Läänemeresoome keelte substraadist – lk 89
Kaude laenatud sõnade päritolust – lk 97
Muukeelsetest mugandustest eesti folklooris – lk 105
Permi etümoloogiaid – lk 118
Vene päritolu slängisõnadest – lk 132
Olematutest läti laenudest – lk 137
Suimi-tüvelistest sõnadest – lk 143
Setu(kas) – lk 153
Manu : man : mant – lk 158
Kust pärineb osm? – lk 161
Kas vepsa ńil´ed on laenatud komi keelest? – lk 167
II. Koha- ja isikunimedest
Liivlaste nimetustest ja nimedest vanimates kirjamälestistes – lk 171
Võro ja onomatopoeetilis-deskriptiivne vVr-tüvi – lk 180
Vere-lõpulistest kohanimedest – lk 187
Lõuna-Eesti a(h)i– ~ ä(h)i-kohanimede päritolust – lk 198
Nõo kihelkonna asustusnimedest XIX sajandi keskpaiku – lk 213
Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820. aastatel – lk 242
Mõningate Äänisjärve-äärsete kohanimede päritolust – lk 263
Lisa Pihkvamaa kohanimede uurimisse – lk 272
Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega – lk 275
III. Läänemeresoome keeltest ja kultuuridest
Vadja keel ja kultuur ajalookatlas – lk 281
Vadja keele varasemast murdeliigendusest ja hilisemast hääbumisest – lk 296
Tš-häälik XVI–XVII sajandi Lääne-Ingeri nimedes: Vadja keeleala piiridest – lk 309
Isurite asualadest ja algkodust – lk 318
Kontaktidest keelevahetuseni läänemeresoome väikerahvastel – lk 333
Kreevini murde foneetikast, morfoloogiast ja leksikoloogiast – lk 344
Kreevini tekstide rekonstruktsioonid tõlgete ja kommentaaridega – lk 357
Vadja kirjaviisist ja sõnaloomest – lk 373
Häälikute tähistamisest vadja kirjakeeles – lk 384
Fjodor Tumanski kogutud vadja rahvalauludest – lk 391
Setu sõna siit, kreevini lause seal – lk 395
Ühest venepärasusest vadja keeles – lk 401
IV. Veterinaarterminoloogia arengust
Eesti loomaarstiteadusliku oskuskeele arengust – lk 405
Episotoloogia-alasest sõnavarast vanemas eestikeelses veterinaarkirjanduses – lk 412
Parasitoloogia-alasest sõnavarast eesti vanemas veterinaarkirjanduses – lk 423
Kas emakas või söögitoru? – lk 432
Mis on ühist sõnade veterinaararst ja vasikas vahel? – lk 434
V. Keeleõppe ja -uurimise ajaloost
Läänemeresoome käändesüsteemidest Mihkel Veske kirjatööde valgusel – lk 439
Mihkel Veske uurimustest soome-ugri keelte morfoloogia vallas – lk 449
Mihkel Veske soome-ugri laensõnade uurijana vene keeles – lk 463
Mihkel Veske uurimustest eesti keele leksikoloogia vallas – lk 479
Fr. R. Kreutzwald lõunaeestlaste piire kompimas – lk 499
Soome-ugri vahetusüliõpilased ja -õppejõud 1930. aastatel – lk 527
Vepsa keele õpetamise minevikust ja tänapäevast – lk 544
Vepsakeelsest kirjasõnast – lk 560
Lisandeid merja keele rekonstrueerimisse – lk 586
VI. Plaankeelte vallast
Johannes Aavik ja plaankeeled – lk 593
Plaankeeleraamatud ja Eesti – lk 603
Soome-ugri plaankeel budinos: Struktuur ja loomispõhimõtted – lk 612
Bernhard Ojassoni reformitud esperanto grammatikast – lk 624
Lakshmiswar Sinha Eestis – lk 628
Lühendid – lk 637
Arhiiviallikad – lk 641
Grammofoniplaadid – lk 643
Kirjandus ja andmebaasid – lk 644
Enn Ernitsa keelealane bibliograafia – lk 722
Uuritud üldsõnade register – lk 738
Uuritud kohanimede register – lk 743
Isikunimede register – lk 748
