Koostajad ja toimetajad: Lydia Risberg, Kristina Koppel, Maria Tuulik
Keeletoimetaja: Maria-Maren Linkgreim
Kujundaja ja küljendaja: Sirje Ratso
Palgelehe foto: Kristina Koppel
Tagakaane foto: EKI / Kiur Kaasik
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9916-9822-8-0
Tallinn, 2026
215 lk
Margit Langemets on sõnaraamatute koostaja ja (pea)toimetaja, Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf, keeleteadlane, üks Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliikmeist ja aastaraamatu toimetajatest, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige ning hinnatud osaline veel mitmes (rahvusvahelises) projektis ja ühingus.
Margitile 65. sünnipäevaks pühendatud artiklikogumikus kirjutavad tema kolleegid, endised juhendatavad ja sõbrad nii sõnaraamatute ja semantikauurimusi, reisikirjeldusi kui ka Margiti
ja tema nime ümber keerlevaid lugusid.
Mitmekesine artiklivalik pakub lugemisrõõmu igale keelehuvilisele.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts.
Autoriõigus: autorid ja Emakeele Selts, 2026
SISUKORD
Eessõna – lk 7
Tabula gratulatoria – lk 11
MIDA MARGITIT?
Tiia Valdre. Margit ja sõnad – lk 17
Kristina Koppel, Jelena Kallas. Leksikograafi logiraamat. Margitiga konverentsidel – lk 20
Lydia Risberg. Lexical royalty – lk 46
Maria Tuulik. Daam lillas – lk 56
Renate Pajusalu. Reis ja Margit – lk 59
Esta Prangel. Ühest päevast Marimaal – lk 62
Fred Puss. Langemets, Mumma ja Keel – lk 66
Kairi Janson, Mari Vaus. Meistriteos Margarita – lk 83
LEKSIKOGRAAFIA LUTHERIST LANGEMETSANI
Arvi Tavast. Kolmekümne aastaga pabersõnastikust keelemudelini – lk 91
Ene Vainik, Geda Paulsen. Sõnaraamatu ja sõnastiku semantiline anatoomia keelekriisi diskursuses – lk 100
Tiina Leemets. Sünonüümidega kimpus ehk kimbatusi sünonüümitöös – lk 127
Kristiina Ross. Lihtrahvas keelelise autoriteedina. Martin Luther ja eesti keelekorraldus – lk 132
Jüri Viikberg. Eripärane usu- ja kirjamees Hans Tiismann – lk 139
SÕNADEL SABAS
Udo Uibo. Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh – lk 153
Anu Pedaja-Ansen, Annika Viht. Nihked sõna tore tähenduses – lk 158
Asta Õim. Loomkujundist ja Vene karust – lk 163
Petar Kehayov, Maarja-Liisa Pilvik, Helle Metslang. Tõlkija grammatikaeelistused. Ühest sekundaartarindist 1950-ndate ilukirjanduses – lk 172
Silvi Tenjes. Hääldusest tingitud mõistete muutumine – lk 185
Rogier Blokland. kõige ebam müügimees. A case of clipping in colloquial Estonian (and Finnish) – lk 194
Tiina Laansalu, Peeter Päll. Millal saab nimest sõna? – lk 208
