Sõna sisse minek (EST 73)

Emakeele Seltsi toimetised nr 73

Sõna sisse minek

Lembit Vaba

Keeletoimetajad Kārlis Mālbergs, Gisela Mell, Mari Vaba ja Marja Vaba
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso

Trükikoda Pakett

ISBN 978-9949-9222-1-5

Tallinn, 2015
495 lk

PDF

Kõik saab alguse sõnast. Sõna on imetabane. Sõna on keele ja kaasinimeste mõistmise alus. Mind huvitab sõna sünd, areng ja hääbumine. Kuid sõna päritolu uurimine on kõike muud kui mõnusa jõudeaja tegevus, sest sõnal on sõlmed sees. Sõna ei ole üksnes häälikujärjend, tühi kest. Sõnas on tallel sõnum meie eelkäijate kogetust ja elutarkusest, millest arusaamiseks tuleb ette võtta põnev, kuid kariderohke rännak sõna sisse. Etümoloogi töös tuleb silmitsi seista raskustega, mis johtuvad sõna semantilise välja komplitseeritusest, eksitavast homonüümiast vms tegureist. Nii võib paraku juhtuda, et saadud tulemus ei tarvitse filigraanseimagi analüüsi korral olla usutav.

Käesoleva kogumiku olen koostanud 1989–2015 peetud ettekannete ja avaldatud uurimuste põhjal. Esimese osa uurimused käsitlevad balti-läänemeresoome keelekontaktide eri aspekte, läänemeresoome keelte balti laenude substitutsiooni probleeme ning läänemeresoome sõnade või sõna rühmade etümoloogiat. Teise ossa on koondatud töid, milles analüüsitakse läti ja hääbunud kura keele ning läänemeresoome (eesti, liivi) keelte vastastikuseid mõjutusi. Kolmas osa hõlmab läänemeresoome, eriti eesti sõnavara etümoloogilist uurimist üldisemalt puudutavaid kirjutisi ja sõnalugusid.

– Lembit Vaba

SISUKORD

I. Balti-läänemeresoome keelekontaktid
Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku – lk 15
Language Contacts Between Baltic and Finnic Languages – an Exhausted Issue in Linguistic Research? – lk 51
Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras – lk 60
Ostseefinnisches meri ’Meer’ – doch ein baltisches Lehnwort – lk 82
Die Rolle des altpreussischen Sprachmaterials in etymologischen Untersuchungen ostseefinnischer Baltismen – lk 89
Ergänzungen zur Substitution des baltischen wortanlautenden *st – lk 98
Zu den baltischen m-Deverbalen in den ostseefi nnischen Sprachen – lk 103
Sõnasisese Cm-järjendiga baltismid välmas ja värm – lk 111
Über eine Wortgruppe baltischer Herkunft mit südestnischer Verbreitung – lk 117
Über die baltische Herkunft von est. ihne, ihnus und die Substitution von balt. *kš – lk 123
Über die baltische Herkunft von est. rühm und seine ostseefinnischen Entsprechungen – lk 126
Balti fragment eesti mesindussõnavaras – lk 128
Heinrich Gösekeni sõnaraamatu hermet ja hürn – lk 134
Über die baltische Herkunft von est. singas – lk 141
Ürgne veohärgade rakendusriist katt – lk 144
Eesti kalatõkkenimetus näri : närju ja balti *ē läänemeresoome substituutidest – lk 146
Kolm eventuaalset balti verbilaenu läänemeresoome keelte lõunarühmas: kurtma, kõngema, kärvama – lk 149
Über die Herkunft von est. keris – lk 158
Käblik on ahjulind! – lk 161
kähr ’mäger’ – lk 166
Kust on tulnud meie langud? – lk 169
Lms pahmas balti päritolust – lk 173
Intrigeeriv linnunimi rahe – lk 177
Über die baltische Herkunft des ostseefinnischen rampa-Stammes – lk 181
rend ja laud. Kisklauast söögilauaks – lk 184
vagel – kas etümoloogiline umbsõlm? – lk 189
Ee varn, sm vaarna jt võimalikust balti algupärast – lk 197
õisvesi – lk 205

II. Läti-eesti-liivi ja eesti-liivi-läti kontaktid
Kuidas läti-eesti keelekontakt on mõjutanud eesti murdekeele grammatikat ja sõnamoodustust – lk 209
Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku – lk 246
Läti keel läänemeresoome luubi all – lk 255
Über Probleme bei der Erforschung der ostseefinnisch-lettischen lexikalischen Beziehungen – lk 271
Mis on läti meteoroloogilises sõnavaras pärit läänemeresoome keeltest ja vastupidi – lk 285
Kā tālāk? Dažas domas par Baltijas jūras somu valodu aizguvumu pētīšanu latviešu valodā – lk 291
Kura kaja liivi keeles – lk 304
Läti slängi sõnaraamatust eesti slängi(uurimise) taustal – lk 320
Liivi keel elab edasi läti slängis – lk 327
Liivi paldīn ’praegu, nüüd’ – lk 332

III. Sõnal on sõlmed sees
Zur Substitution der anlautenden Konsonantenverbindungen im ostseefinnischen Lehnwortschatz (am Beispiel des Estnischen) – lk 337
Miks punk ja tink? – lk 348
Viron ätse– ja ätsa– sekä ärtse– ja ärtsa-kantaiset kasvinnimet sekä fluktuoiva r – lk 359
Need tüütud putukad – lk 370
sarn ja sarnane – lk 384
mesilassülem – sületäis mesilasi? – lk 390
ränist ja kremlist, rohkem siiski ränist – lk 397
Sabalugu. Märkmeid ühe sõnapere etümoloogiast ja tuletusseoseist – lk 402
Sõna sõlmed. Etümoloogilisi märkmeid üsked jt ’tuulamata vili’ kohta – lk 417