SISUKORD
Eessõna – lk 11
Esipuhe – lk 15
Preface – lk 15
Tabula gratulatoria – lk 17
TULETISTE TULLES
Piret Lotman
„Need sõnad, mis ma sulle täna annan, jäägu su südamesse.“ Heinrich Stahli talvejutluste sõnum – lk 23
Heinrich Stahlin talvisaarnojen sanoma – lk 41
Heinrich Stahl’s message of winter sermons – lk 42
Külli Prillop
Algus ja otsus – lk 43
Johdosten algus ja otsus ilmaantuminen viron kirjakieleen – lk 62
The introduction of the derivatives algus ‘beginning’ and otsus ‘decision’ into the Estonian literary language – lk 63
Kirsi-Maria Nummila
Abstraktitarkoitteiset Us-johdokset vanhimmissa sanakirjoissa – lk 64
Soome keele abstraktsed Us-tuletised vanimates sõnastikes – lk 76
Finnish abstract Us-derivatives in old dictionaries – lk 77
SÕNADE SEKKA
Kristiina Ross, Annika Viht, Inge Käsi, Maeve Leivo, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila
Hommage Tartu Ülikooli uurijate vana kirjakeele sõnastikele – lk 81
Hommage Tarton yliopiston tutkijoiden vanhan kirjakielen sanakirjoille – lk 93
Homage to the dictionaries of the old written language compiled by the researchers of the University of Tartu – lk 94
Hannu Remes
Elias Lönnrotin sanat virossa – lk 95
Elias Lönnroti sõnad eesti keeles – lk 100
Elias Lönnrot’s words in Estonian – lk 101
Madis Jürviste
Sõna pagar ja tema seltsiliste teekonnast eesti keeles – lk 102
Sanan pagar ja sen seuralaisten matkasta viron kielessä – lk 110
The journey of the word pagar ‘baker’ and its companions in Estonian – lk 110
Axel Jagau
Alamsaksa õ. Häälikuloolisi mõlgutusi – lk 111
Alasaksan õ. Muutamia ajatuksia äänteenmuutoksesta – lk 119
Low German õ. Some thoughts on sound change – lk 120
Lembit Vaba
Etümoloogilisi märkmeid sugulussõnadest tädi ja toud (tõud) – lk 121
Etymologisia huomioita sukulaisuussanoista tädi ja toud (tõud) – lk 129
Etymological notes on the kinship terms tädi and toud (tõud) ‘mother’s sister’ – lk 130
SÜNDINUD ASJADE JÄLIL
Jüri Kivimäe
Palgasool ja jumalaraha. Eesti voorimehed hansakaupmehe teenistuses Liivimaa sõja eelõhtul –lk 133
Palkkasuola ja jumalanraha. Virolaiset ajurit hansakauppiaan palveluksessa Liivinmaan sodan kynnyksellä – lk 155
Salary in salt and God’s penny. Estonian coachmen in the service of Hanseatic merchants on the eve of the Livonian War – lk 157
Aivar Põldvee
„Noored eestlased“ Rootsi aja lõpul – lk 159
„Nuoret virolaiset“ Ruotsin vallan loppuaikoina – lk 182
“Young Estonians” at the end of the Swedish period – lk 183
Kai Tafenau
Täiendusi Johann Hartmann Creidiuse eluloole – lk 184
Täydennyksiä Johann Hartmann Creidiuksen elämäkertaan – lk 197
Additions to the biography of Johann Hartmann Creidius – lk 198
Raimo Raag
Elu Põhjasõja varjus: Reinerus Reineruse poeg Broocman – lk 199
Elämä Suuren Pohjan sodan varjossa: Reinerus Broocman – lk 245
A life in the shadow of the Great Northern War: Reinerus Broocman – lk 246
KIRJAKEELE KOIDIKUL
Kaisa Häkkinen
Verbi saada suomen vanhimmassa kirjakielessä – lk 249
Verb saada soome vanimas kirjakeeles – lk 262
The verb saada ‘to get’ in the oldest literary Finnish – lk 263
Heidi Salmi
Vaiheelta välille – Mikael Agricolan teosten kielen vaihe- ja väli-vartaloiset adpositiot – lk 264
Mikael Agricola teoste keele vaihe– ja väli-tüvelised kaassõnad – lk 277
Adpositions with the vaihe– and väli-stems in Mikael Agricola’s works – lk 278
Tanja Toropainen, Nobufumi Inaba
Sulaumasta syntyneet – adpositioalkuiset yhdysverbit Mikael Agricolan teoksissa – lk 279
Sulamina sündinud. Kaassõnaalgulised kompleksverbid Mikael Agricola teostes – lk 298
Adposition-initial compound verbs in Mikael Agricola’s works – lk 299
Renate Pajusalu, Karl Pajusalu
oma vanemas põhjaeesti kirjakeeles – lk 300
Oma vanhemmassa pohjoisvirolaisessa kirjakielessä – lk 318
Oma ‘own’ in older North Estonian literary language – lk 319
Kristiina Praakli
Keel kütab kirgi 10. Kuidas Otto Wilhelm Masing roika ja rõika abil maarahvale õ-d selgitas – lk 320
Kuinka Otto Wilhelm Masing selitti kansalle õ:n roikas– ja rõikas-sanojen avulla – lk 331
How Otto Wilhelm Masing explained the letter õ to rural people using roigas ‘stick’ and rõigas ‘radish’ – lk 332
KEELEKIRJELDUSTE LAINEL
Piia Taremaa, Helle Metslang, Miina Norvik
Midagi erakordset on toimumas! Progressiiv eesti keeles – lk 335
Jotain poikkeuksellista on tapahtumassa! Viron progressiivista – lk 358
Something extraordinary is happening! The progressive construction in Estonian – lk 359
Ann Veismann
Kaassõna suhtes ja tema sõbrad – lk 360
Suhtes-adpositio ja kumppanit – lk 377
The postposition suhtes ‘in relation to’ and its friends – lk 378
Ann Siiman
Külli Habichti vormikasutuse analüüs osastava ja sisseütleva käände näitel – lk 379
Külli Habichtin partitiivi- ja illatiivimuotojen käytön analyysi – lk 406
Külli Habicht’s case usage: A study based on the partitive and illative cases – lk 406
Lydia Risberg
Kuidas keelekasutajad sõnatähenduste asjus sõna said – lk 407
Kuinka kielenkäyttäjät pääsivät ääneen sanamerkityskysymyksissä – lk 425
How language users had their say regarding word meanings – lk 426
GRAMMATIKA KOHAL
Tiit Hennoste, Andra Annuka-Loik, Kirsi Laanesoo-Kalk, Andra Rumm, Andriela Rääbis, Piret Upser
Sada vakka tangusoola ja kuus head partiklit kuuelt healt autorilt – lk 429
Kuuden puhutun kielen partikkelin käyttö 1800-luvun Lydia Koidulan näytelmässä – lk 439
The use of six spoken language particles in a 19th-century play by Lydia Koidula – lk 440
Ilona Tragel, Liisa-Maria Komissarov, Eleriin Miilman, Nele Karolin Teiva
Pealkiri – lk 441
Otsikko – lk 463
The title – lk 463
JUHENDAJA JÄLGEDES
Sille Midt
Kas seisame uute kaassõnade tekke koidikul, lävel või künnisel? – lk 467
Kolmen uuden adposition kehityksestä virossa – lk 474
Three postpositions in the process of formation in Estonian – lk 474
Mirjam Liivak
Eesti suulise keele ke(ne)-liitelised deminutiivid – lk 475
Suullisen viron ke(ne)-liitteelliset deminutiivit – lk 482
Diminutives with the suffix –ke(ne) in the Estonian spoken language – lk 483
Ann Siiman
Osastava ja sisseütleva käände ning ülivõrde varieerumine – lk 484
Partitiivin ja illatiivin sekä superlatiivin vaihtelu – lk 492
Variation in the partitive and illative cases and in the superlative – lk 493
Liina Pärismaa
Christoph Blume kui keeleuuendaja 17. sajandist – lk 494
Christoph Blume 1600-luvun kielenuudistajana – lk 500
Christoph Blume as a language reformer in the 17th century – lk 500
Pille Penjam, Külli Prillop
„Sedda keik peab sind „Arsti ramato“ sees öppetatama.“ Umbisikuline ma-tegevusnimi 17. ja 18. sajandi tekstides – lk 501
Impersonaalinen ma-infinitiivi 1600- ja 1700-luvun teksteissä – lk 510
The impersonal ma-infinitive in 17th and 18th century texts – lk 511
KOLLEEGI KÕRVAL
Aili Kiin
Keeleteele Viljandist. Tublist õpilasest Külli Pokist hea kolleegi Külli Habichtini – lk 515 Kielitielle Viljandista. Hyvästä opiskelijasta Külli Pokkista hyväksi kollegaksi Külli Habichtiksi –lk 520
From Viljandi to the path of linguistics. From the excellent student Külli Pokk to the great colleague Külli Habicht – lk 520
Valve-Liivi Kingisepp
Esimesed akadeemilised sammud koos Külliga. Mõtterännak möödunusse – lk 521
Ensimmäiset akateemiset askeleet Küllin kanssa. Ajatusmatka menneeseen – lk 526
First academic steps with Külli. A journey through memories – lk 526
Mati Sirkel
Toimetaja missioon – lk 527
Toimittajan kutsumus – lk 530
The editor’s mission – lk 530
Carl Eric Simmul
Värske moment – lk 531
Värske moment ’tuore hetki’ – lk 535
Värske moment ‘a fresh moment’ – lk 535
