Heli Laanekask
Toimetajad Killu Mei, Ellen Niit
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Palgelehe foto: erakogu, 2019
Tagakaane foto: erakogu, 1975 (Heli Laanekask laste Tiia ja Karliga)
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9949-9222-5-3
Tallinn, 2019
479 lk
Sellesse raamatusse on eesti filoloog Heli Laanekask koondanud oma kirjatöid, mis osalt akadeemilisemas, osalt esseistlikumas laadis käsitlevad eesti keele ülikooliõpet, meie keele- ja kirjanduslugu ning kultuurisidemeid. Kirjutisi on nt Johann Heinrich Rosenplänteri, Johann Samuel Friedrich Boubrigi, Friedrich Robert Faehlmanni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Lydia Koidula, Ferdinand Johann Wiedemanni, Anders Johan Sjögreni jt tegevuse mõnest tahust, aga ka austatud kolleegide-teekaaslaste (Rudolf Põldmäe, Leo Anvelt, Eva Aaver, Abel Nagelmaa, Kristi Metste, Vello Paatsi, Valve-Liivi Kingisepp jt) töödest-tegemistest.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeele teaduse instituut.
Autoriõigus: Emakeele Selts ja Heli Laanekask
SISUKORD
Eessõna – lk 7
Keele- ja kultuurisillal
Specimen eruditionis ehstonicae – lk 13
Johann Samuel Friedrich Boubrigi süntaksiloengud Tartu ülikoolis – lk 33
Anders Johan Sjögreni kirjasuhetest Eesti kultuuritegelastega – lk 90
Kas on olemas head eesti keele õpikut soomlastele? – lk 100
Eesti keele muutkonnad võõrkeeleõpetuses – lk 114
Doktoritöö laste eesti-soome kakskeelsusest – lk 121
Sada nelikümmend aastat eestlust Krimmis – lk 127
Soome eestlastest soome-eestlasteks – lk 131
Keele paelus: kõigile avatud, keskustelu ja foorum – lk 144
Emakeeles mõtelda on mõnus – lk 145
Eesti keele ja kultuuri traditsioonist Oulu kandis – lk 147
Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis – lk 151
Tekstoloogi töölaualt
Kirjanduspärandi uustrükkide keelelisest redigeerimisest Eduard Vilde romaani „Raudsed käed“ põhjal – lk 167
F. R. Kreutzwaldi meieni jõudmata kirjavahetusest – lk 174
Mart Lepik tekstikriitikuna – lk 185
Friedrich Robert Faehlmanni „Teoste“ I köite saateks – lk 208
Faehlmanni „Teoste“ tekstikriitikast, editsioonipõhimõtetest ning saamisloost – lk 221
Ääremärkusi kirjavahetuste väljaandmise juurde – lk 237
Kummardus Koidulale
Koidula soome keel ehk hüwa kui miete sisästa selkeäksi tulep – lk 249
Antti Almbergi eesti keel ehk mis mu nyt peab sanoma puolustukseks – lk 259
Kommunikatsioonistrateegiatest Lydia Koidula eesti-soome vahekeeles – lk 266
Koodivahetuse grammatikast Koidula kirjades Kreutzwaldile – lk 281
Multilingvaalsusest Lydia Koidula kirjades – lk 295
Carl Gustaf Swani mälestused Lydia Koidulast – lk 318
Ühest saja kolmekümne aasta tagusest reisist – lk 331
Luulekogumik „Koidulalt ja Koidulale“: saateks – lk 337
Kummardus Wiedemannile
Ferdinand Johann Wiedemanni eesti keele grammatikast – lk 349
Ferdinand Johann Wiedemann ja tema „Grammatik der ehstnischen Sprache“ – lk 362
Wiedemanni suurtöö eesti keeles – lk 377
Keskustelu või poleemika: Ahrens ja Wiedemann – lk 384
Ferdinand Johann Wiedemanni ja Anders Johan Sjögreni kirjavahetuse algus – lk 399
Kolleegide kiituseks
Uue Eesti uus kirjanduslugu – lk 409
Whazabumba nitakupenda ehk lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks – lk 412
Vennastekoguduse kirjandusest virgutuslugemisena – lk 415
Leo Anvelti marginaal ühe vana vaidluse serva – lk 423
Eva Aaveri mälestuseks – lk 429
Abel Nagelmaa mälestuseks – lk 440
Filoloog olla pole igamehe asi – lk 444
Sajandid käeulatuses: vanad grammatikad eesti keeles – lk 450
Ustav süda ja truu käsi – lk 460
Isikunimede register – lk 469
