Toomas Paul
Toimetanud Tõnu Tender
Kujundanud Ene Velling
Korrektuuri lugenud Kadri Sildvee
Trükikoda Pakett
ISBN 9985-9007-6-6
Tallinn, 1999
876 lk
See mahukas raamat on eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti kultuuri arenguloost läbi piiblitõlke vaatenurga. See on mõtisklus kultuurist ja kultuurilisest identiteedist, pilt vaidlustest eesti kirjakeele vormimisel, pilt eesti koolist ning samuti ajaloost üldse. Viimasest mitte sündmuste kiretu ahela kirjeldusena, vaid eelkõige ajaloo keerdkäikude mõjust ühe rahva kujunemisloos. Pole üllatav, et tegemist on eelkõige Euroopa ajalooga koos vastuoludega, kus sõltuvalt vaatleja seisukohalt võib sündmusi nii positiivselt kui ka negatiivselt hinnata. Autor aga reeglina hinnangut ei anna, pigem küsib ikka, oli see hea või halb? Sestap on raamat kindlasti mõtlemisele ärgitav.
Eesti kultuurilugu on olnud värvikas. Nimekad Eestis tegutsenud kirjamehed on olnud seotud ka piiblitõlkega, ning raamatuveergudelt võime lugeda nende vaidlustest ja hoolest hea tõlke saamisloos. Tihti öeldakse, et uus on unustatud vana. Omaaegne meeskonnatöö väärib tõepoolest teadvustamist. On ju õpetlik isegi tänapäeval tõdeda, et 17. sajandil otsiti Eestimaal vähemalt nelja head kreeka ja eesti keele tundjat, et kindlustada tõlke kvaliteeti. Ehk on meil midagi sellest õppida? Pidevalt püüti vältida otsustusõiguse andmist üksikisiku kätte, eks ikka selleks, et võimule ei pääseks subjektiivsed vaated ja eelarvamused. Raamat lõpeb mõtisklusega tõlkimise võimalustest ja võimatusest semantilise evolutsiooni valguses – jälle väljuvad mõtted vaid piiblitõlke probleemide ringist.
Raamat on pühendatud eesti piibli trükist ilmumise 260. aastapäevale
Sissejuhatus
Raamatu eesmärk – lk 17
Tõlkeloo rekonstrueerimine – lk 24
Piiblitõlgete lingvistiline analüüs – lk 30
Meetod ja allikad – lk 31
I. ETTEVALMISTAV PERIOOD
1. Mineviku mõistmise keerdkäigud
Eestlaste ristiusustamine – lk 37
Piibel kui metatekst – lk 49
Eestlaste akulturatsiooni faasid – lk 58
Eestlaste ja sakslaste rajajooned – lk 66
Omaja võõras usk – lk 73
2. Ladinakeelse piibli aeg
Algkoguduse pühakiri – lk 81
Piibli tõlkimine ladina keelde – lk 88
Ladina keelest kinnihoidmise põhjused – lk 94
Eesti keele kasutamine jutlustamisel – lk 98
Kirikuelu parandamise püüded Vana-Liivimaal – lk 103
Kieveli 1517. a katekismus – lk 111
Kullamaa käsikiri – lk 116
Vana-Liivimaa vaimuelu katoliku aja lõpul – lk 118
3. Usupuhastus
Uue ajastu algus – lk 129
Trükikunst ja piiblite trükkimine – lk 133
Rahvakeelsete piiblite trükkimine – lk 137
Piibli roll usu puhastamisel – lk 142
Raamatud Eesti kultuuris – lk 145
Luterlus ja rahvakeelne jumalateenistus – lk 148
Luterlus ja rahvaharidus – lk 152
Esimene eestikeelne trükis 1525. a – lk 155
Wanradt-Koelli katekismus 1535. a – lk 157
Katekismuste trükkimise jätkumine – lk 160
Usupuhastuse tulemused – lk 165
4. Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ja jesuiitide ordu – lk 169
Jesuiitide residents ja kolleegium Tartus – lk 174
1585. a katoliiklik katekismus – lk 180
Säilinud käsikirjalised tekstid – lk 182
1622. a Agenda Parva ja 1623. a Institutiones Estonicae – lk 185
Jesuiitide roll eesti kirjanduse arengus – lk 187
5. Piibliperikoopide tõlkimise algus
Rootsi aja tähendus eestlaste vaimuelule – lk 195
Hans Susi 1551. a perikoopide tõlge – lk 201
Georg Mülleri jutlused – lk 208
Turu käsikiri ja Lars Vigaeuse jutlused – lk 215
Tõlgete terminoloogia ja rahvuslik identiteet – lk 218
6. Perikoobiraamatute trükkimine
Heinrich Stahli keeleõpetus ja kirjaviis – lk 229
Heinrich Stahli käsiraamat ja postill – lk 235
Heinrich Stahli piiblitõlgete analüüs – lk 240
Joachim Rossihniuse käsiraamat – lk 242
Kirjakeele loomine XVII sajandil – lk 245
Maailma ja keele tunnetamise problemaatika – lk 249
II. PIIBLI TÕLKIMINE EESTI KEELDE
1. Piibli trükkimise kultuurilooline taust
Tartu ülikooli rajamine – lk 259
Luterlik ortodoksia ja pietism – lk 263
Rahvakoolide võrgu rajamine Rootsi ajal – lk 268
Eestikeelsete aabitsate ilmumine – lk 275
Bengt Gottfried Forseliuse koolireform – lk 280
Forselius-Hornungi kirjaviis – lk 284
Kirjaoskuse tähendus rahva elule – lk 289
2. Piibli tõlkimise algus
Millal tekkis vajadus emakeelse piibliraamatu järele? – lk 295
Uue Testamendi tõlkimine piiskop Jheringi ajal – lk 299
Johannes Gutslaffi piiblitõlge – lk 302
Heinrich Gösekeni piiblitõlge – lk 308
Tõlke redigeerimine piiskop Jacob Helwigi ajal – lk 311
Piibli tõlkimine Johann Fischeri juhtimisel – lk 313
Tsensuur ja trükkalite privileegid – lk 315
Piibli ilmumine läti keeles – lk 319
3. Wastse Testamendi trükkimine 1686. a
Uue Testamendi tõlkimine lõunaeesti keelde – lk 325
Wastse Testamendi trükkimine 1686. a – lk 327
WT 1686 keelest – lk 333
Wastse Testamendi keele edasine redigeerimine – lk 342
Piibli pärisnimede edastamise problemaatika – lk 344
4. 1680-ndate aastate keeletülid
Keelevaidlus Rootsis ja selle taust – lk 355
Tõlketegevuse jätkumine Tallinnas – lk 360
Liepa (Lindenhofi) piiblikonverents 1686. a – lk 364
Pilistvere piiblikonverents 1687. a – lk 367
Eestimaa konsistooriumi Deduktsioon – lk 371
Eestimaa konsistooriumi Medium – lk 373
Pööre kuninga suhtumises – lk 375
Olematu raamatu konfiskeerimise korraldus – lk 378
Johann Fischeri viimased pingutused – lk 381
Raamatute tsenseerimisest ja hävitamisest – lk 384
5. Uue Testamendi trükist ilmumine 1715. a
Püüded üles leida tõlke käsikiri – lk 389
Heinrich Gutsleffi sõit Saksamaale 1707. a – lk 393
Münchenis ja Stockholmis asuvad käsikirjad – lk 396
Uue Testamendi ilmumine 1715. a – lk 400
6. Täispiibli trükist ilmumine
Maa olukord pärast Põhjasõda – lk 407
Pietismi võidulepääs – lk 412
Põhjasõjajärgne kirjastustegevus – lk 414
Vana Testamendi tõlkimise katsed – lk 417
Anton Thor Helle piiblitõlge – lk 422
Raha hankimine piibli trükkimiseks – lk 427
Piibliraamatu trükkimine 1739. a – lk 431
7. Piibli tähendus ja mõju
Eesti piibli tõlkeanalüüs – lk 437
Piibli tõlke lingvistiline analüüs – lk 449
Hinnanguid esimese piibli tähendusele – lk 455
Piibel kui ütluste allikas – lk 462
Piibli mõju eesti fraseoloogiale – lk 467
Piibli toime postmodernistlikus maailmas – lk 469
III. EESTI PIIBEL XIX JA XX SAJANDIL
1. Piibli muutumine rahvaraamatuks
Balti erikord eestluse tekkimise eeldusena – lk 477
Kirjaoskuse kasv – lk 484
Seltside roll ühiskonnas – lk 487
Piibliseltside teke – lk 492
Erinev suhtumine piibliseltside vajalikkusesse – lk 500
Piibliseltside tähtsus piibli levitamisel – lk 508
Piibli tõlkimine ja levitamine tänapäeval – lk 510
2. Kahe kirjakeele küsimus
Ühise kirjakeele loomine – lk 515
Tülid Wastse Testamendi trükkimise ümber – lk 524
Latgali kirjakeele lugu – lk 532
Võro ja seto staatus – lk 534
3. Piibli redigeerimine XIX sajandil
Eesti ja soome keele suguluse avastamine – lk 541
Piibli stereotüüpteksti valmistamine – lk 547
Eduard Ahrensi katsed kirikukeelt parandada – lk 557
Gustav Schüdlöffeli parandatud Uus Testament – lk 570
F. J. Wiedemanni revideeritud piibel – lk 574
Kiriku juhtiva rolli lõppemine eesti keele kujundamisel – lk 583
4. Jaan Bergmanni piiblitõlge
Üleminek uuele kirjaviisile – lk 587
Alaline piibliparandamise komitee – lk 596
Jaan Bergmanni suhted ametivendadega – lk 607
UT 1912 retseptsioon – lk 614
Jaan Bergmanni tõlke saatus – lk 619
Jaan Bergmann eesti kultuuriloos – lk 623
5. Harald Põllu piiblitõlge
Piibliseltsi algatus piibli redigeerimiseks – lk 629
Vana Testamendi tõlkimine – lk 635
Uue Testamendi tõlkimine – lk 641
Koolipiibli ilmumine 1935. a – lk 645
Uue Testamendi ja Psalmide ilmumine 1938. a – lk 656
Ühistööna valminud Uus Testament – lk 666
UT 1938 keelest – lk 671
Harald Põllu Vana Testamendi tõlke saatus – lk 681
6. Suur Piibel
Kirik ja kultuur eestlaste oma riigis – lk 689
Kirjastusühingu Loodus juubelipiibli ilmumine – lk 696
Suure Piibli kordustrükk Kanadas – lk 703
Suure Piibli kolmas trükk – lk 706
Uku Masing tõlkijana – lk 709
7. P 1968 tõlkimise lugu
Pagulaskogukondade tekkimine – lk 717
Pagulaste katsed piiblitõlget redigeerida – lk 723
Endel Kõpu Vana Testamendi tõlge – lk 728
Vana Testamendi valitud peatükkide ilmumine 1963. a – lk 732
P 1968 ilmumine – lk 737
P 1968 keelest – lk 741
Testamentide ja piibli kordustrükkide statistika – lk 748
8. Piibli tõlkimisest XX sajandi teisel poolel
Kiriku olukord sõjajärgses Eestis – lk 754
Vaimulike kaader sõjajärgses Eestis – lk 758
Piiblite saatus sõjajärgses Eestis – lk 762
Piibli tõlkimisest 1960-ndatel aastatel – lk 767
UT 1989 valmimine – lk 769
UT 1989 keelest – lk 785
9. XX sajandi lõpu eesti piibel
Eesti taasiseseisvumine – lk 793
P 1997 valmimine – lk 796
P 1997 keelest – lk 809
XX sajandi lõpu eesti piibel – lk 814
Eri aegade erinevad nõuded adekvaatsele tõlkele – lk 817
Pühakirja tõlkimise problemaatika – lk 828
Lisad
Eestikeelsete piiblite bibliograafia
Wastne Testament – lk 839
Uus Testament – lk 840
Piibel – lk 843
Kasutatud lühendid
Piibliraamatute lühendid – lk 847
Piibliväljaannete lühendid – lk 849
Muud viitamisel kasutatud lühendid – lk 849
Lühendatult viidatud kirjandus – lk 850
Isikunimede register – lk 855
