Kingitud kirjakeel. Kirjutisi aastaist 1995–2024 (EST 86)

Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised nr 86

Kristiina Ross

Kingitud kirjakeel. Kirjutisi aastaist 1995–2024

Toimetaja Tiina Hallik
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Palgelehe foto: Eiko Lainjärv

Trükikoda Pakett

ISBN 978-9916-9822-6-6

Tallinn, 2025
416 lk

Eesti kirjakeele olemasolu ei ole enesestmõistetav. See, et nii väikese kõnelejaskonnaga keel arenes Lääne ja Ida piiril omapäraseks ja rikkaks kirjakeeleks, on pigem ime või vähemalt suur vedamine. Eesti kirjakeelele panid 16.–18. sajandil aluse saksa ja rootsi emakeelega haritlased, tõlkides eesti keelde saksa (aga ka heebrea, kreeka ja ladina) keelest tekste ning neid välja andes. Miks ja kuidas nad seda tegid? Kui palju nad tahtsid või oskasid tõlkimisel kasutada kohaliku pärimuskultuuri pakutud võimalusi ja eesti keelele eriomast väljendusviisi? Nendele küsimustele otsivad vastuseid siinsesse raamatusse koondatud kolme aastakümne jooksul kirjutatud artiklid ja arutlused.

Kristiina Ross on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur, kes on pikka aega uurinud kirjakeele ajalugu, keskendudes eeskätt 17. ja 18. sajandi piibli- ja kirikulaulude tõlgetele. Ta on vahendanud eesti keelde prantsuse mõttekirjandust (Montaigne, Pascal, Rousseau jt), saksa erialakirjandust ja heebrea luulet.

Raamatu väljaandmist on toetanud Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut ja Kultuurkapital.

Autoriõigus: Emakeele Selts ja autorid, 2025

SISUKORD

KIRJUTATUD KEEL

Baltisaksa pastorid ja eesti keel – lk 11

Keskaegse eesti libakirjakeele põhjendusi ja piirjooni – lk 19

Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis – lk 36

Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked – lk 49

Kristiina Ross, Ahti Lohk. Words, forms and phrases in Estonian folksongs and hymns – lk 67
Resümee. Sõnad, vormid ja fraasid eesti regilaulus ja kirikulauludes – lk 82

Meie ja teie eesti kirjakeel – lk 84

Die Wirkung der Lutherbibel auf die estnische Sprache. Schriftliche und mündliche Entlehnungen – lk 96
Resümee. Lutheri Piibli mõju eesti keelele: kirjalikud ja suulised laenud – lk 107

Kristiina Ross, Inna Põltsam-Jürjo. Eesti keel 17. ja 18. sajandi kiriku kirjalikus asjaajamises – lk 109

Eesti keele varauusaegne mänguruum – lk 134

German pastors creating Estonian rhyming poetics in the seventeenth and eighteenth centuries – lk 148
Resümee. Saksa pastorid eesti riimilise värsistatud luule loojatena 17. ja 18. sajandil – lk 172

TÕLGITUD KEEL

Ülemlaulu tõlkest esimeses eestikeelses Piiblis – lk 175

Kohakäänded Georg Mülleri ja Heinrich Stahli eesti keeles – lk 195

Translation of Psalms by Georg Müller and Heinrich Stahl – lk 211
Resümee. Georg Mülleri ja Heinrich Stahli psalmitõlked – lk 233

Tõlketehnilisi küsimusi eesti kirjakeele algusajast: teine käsk – lk 234

Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole – lk 255

Historical aspects of Estonian Bible translation and the formation of biblical terminology from the Middle Ages up to the 18th century – lk 274
Resümee. Eesti piiblitõlke ajalugu ja piibliterminoloogia kujunemine keskajast kuni 18. sajandini – lk 283

Hebräische Einflüsse in den estnischen Übersetzungen des Alten Testaments im 17. und 18. Jahrhundert – lk 285

Resümee. Heebrea mõjud Vana Testamendi eesti tõlgetes 17. ja 18. sajandil – lk 297

Ahti Lohk, Kristiina Ross. Joachim Rossihniuse ja Heinrich Stahli perikoopide võrdlus – lk 298

MÕISTETUD KEEL

Kristiina Ross, Sven-Erik Soosaar. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest – lk 341

Eesti kurjast – lk 357

Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest – lk 371

Käsikirjalised ja arhiiviallikad – lk 382
Kirjandus ja publitseeritud allikad – lk 383
Veebivarad – lk 415