Sõna, see piisake meres (EST 80)

Emakeele Seltsi toimetised nr 80

Krista Kerge

Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998-2019

Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Tagakaane foto: Tiit Blaat / Delfi Meedia

Trükikoda Pakett

ISBN 978-9916-9822-0-4

Tallinn, 2022
340 lk

PDF

„Mõtteid saab vahetada keele kaudu,“ ütleb siinse kogumiku kirjutiste autor, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Selles raamatus ongi koos Krista Kerge valik viimase 20 aasta jooksul ilmunud artiklitest, mis annavad lugejale võimaluse saada osa ühe Eesti keeleteadlase keelega seotud mõtetest ning sedakaudu ka laiemalt Eesti keeleteadusliku mõtte arenemisest nende aastate jooksul. Kirjutised koonduvad nelja põhiteema ümber – keele õppimine ja õpetamine, kirjakeele toimimine ja korraldamine, tekstiliigid ehk žanriõpetus ning sõnamoodustus. Kogumiku viimane osa „Mina!“ avab autori keeleteadlaseks ja õppejõuks saamise tausta ning pakub isiklikumaid vaateid keelele ja haridusele.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Emakeele Selts.

Autoriõigus: Emakeele Selts ja Krista Kerge

SISUKORD

Sissejuhatuse asemel – lk 9

Keele omandamine, õppimine ja õpetamine – lk 11
Kas peab armastama Dostojevskit? – lk 13
Keel, selle omandamine, õppimine ja õpetamine – lk 21

Toimiv keel – lk 31
Eesti kirjakeele mõtteruum – lk 33
Kirjakeel ja igapäevakeel – lk 47
Let’s talk linguistics – lk 79

Žanriuurimus – lk 101
Tekstiliigid keeletehnoloogias ja keeleõppes.
Krista Kerge, Hille Pajupuu – lk 103
Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis.
Helin Puksand, Krista Kerge – lk 115

Kultuur, keelepoliitika ja õigus – lk 167
Ametlik viisakus ja kultuur – lk 169
Muutustest õigusdiskursuses ja -keeles – lk 177

Keelekorraldus – lk 187
Keelekorralduse põhimõtted – lk 189
Keelekorraldus: kas ka täna? – lk 199
Nüüdistekstid: kas suunamatu keelemuutus? – lk 207

Keelekasutuse pisiasju – lk 223
Nominalisatsioon ja nominaalstiil – lk 225
Kas ja kus kasutada isikulist poolt-konstruktsiooni? – lk 230
Keelemaastik õigustõlke ümber ja eesti keel õigustõlke maastikul – lk 234
Võõrapärane või uus? Pilguheit tõlgete keelele – lk 259

Sõnamoodustus – lk 263
Tuletuse iseloom ja mine-tuletised – lk 265
The Estonian word-formation – lk 277

Mina! – lk 319
Kiriusutlus Krista Kergega. Hille Pajupuu – lk 321
Lollus läheb müügiks isikupära sildi all. Tiia Penjam – lk 330
Eesti keel pole eriline, aga ta on miljoni inimese ainus emakeel.
Sulev Oll – lk 336