SISUKORD
Eessõna – lk 7
Tabula gratulatoria – lk 11
MIDA MARGITIT?
Tiia Valdre. Margit ja sõnad – lk 17
Kristina Koppel, Jelena Kallas. Leksikograafi logiraamat. Margitiga konverentsidel – lk 20
Lydia Risberg. Lexical royalty – lk 46
Maria Tuulik. Daam lillas – lk 56
Renate Pajusalu. Reis ja Margit – lk 59
Esta Prangel. Ühest päevast Marimaal – lk 62
Fred Puss. Langemets, Mumma ja Keel – lk 66
Kairi Janson, Mari Vaus. Meistriteos Margarita – lk 83
LEKSIKOGRAAFIA LUTHERIST LANGEMETSANI
Arvi Tavast. Kolmekümne aastaga pabersõnastikust keelemudelini – lk 91
Ene Vainik, Geda Paulsen. Sõnaraamatu ja sõnastiku semantiline anatoomia keelekriisi diskursuses – lk 100
Tiina Leemets. Sünonüümidega kimpus ehk kimbatusi sünonüümitöös – lk 127
Kristiina Ross. Lihtrahvas keelelise autoriteedina. Martin Luther ja eesti keelekorraldus – lk 132
Jüri Viikberg. Eripärane usu- ja kirjamees Hans Tiismann – lk 139
SÕNADEL SABAS
Udo Uibo. Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh – lk 153
Anu Pedaja-Ansen, Annika Viht. Nihked sõna tore tähenduses – lk 158
Asta Õim. Loomkujundist ja Vene karust – lk 163
Petar Kehayov, Maarja-Liisa Pilvik, Helle Metslang. Tõlkija grammatikaeelistused. Ühest sekundaartarindist 1950-ndate ilukirjanduses – lk 172
Silvi Tenjes. Hääldusest tingitud mõistete muutumine – lk 185
Rogier Blokland. kõige ebam müügimees. A case of clipping in colloquial Estonian (and Finnish) – lk 194
Tiina Laansalu, Peeter Päll. Millal saab nimest sõna? – lk 208