Vastavuste võrgustikud. Eesti regilaulu värsiparallelismi süntaktiline ehitus (EST 85)

Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 85
Helle Metslang
Vastavuste võrgustikud. Eesti regilaulu värsiparallelismi süntaktiline ehitus
Toimetaja Mari Kendla
Tehniline toimetaja Andriela Rääbis
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Palgelehe ja tagakaane foto: Helje Laas
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9916-9822-7-3
Tallinn, 2025
202 lk
Parallelism on sarnase struktuuriga üksuste järjestamisel ja sarnasuse kaudu üksustevaheliste seoste loomisel põhinev nähtus, millel rajaneb tekstiloome paljude rahvaste folklooris ja muuski sõnakunstis läbi sajandite. Eesti regilaulus on parallelism keskne ülesehitusvõte, mis seob värsse üheks tervikuks, parallelismirühmaks. Keeleuurija jaoks on parallelism tihedate, omavahel põimuvate vastavuste võrgustik, millesse kuuluvad ka raamatus selgitatud süntaktilised struktuurid.
Helle Metslang on kauaaegne Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kelle uurimisvaldkondadeks on morfosüntaks, keeletüpoloogia, pragmaatika, keele muutumine ja varieerumine ning ajalooline sotsiolingvistika. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor, „Eesti grammatika“ (2023) ja tervikkäsitluste sarja „Eesti keele varamu“ peatoimetaja.
Raamatu väljaandmist on toetanud Emakeele Selts, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (projekt TK215), Eesti Teadusagentuur (projekt PRG2184), Kultuuriministeerium (projekt KUM-TA30) ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Autoriõigus: Emakeele Selts ja Helle Metslang
SISUKORD
Saateks – lk 9
Ülevaade – lk 15
Sissejuhatus – lk 21
1. Parallelism kui lingvistilise uurimise objekt – lk 23
1.1. Parallelismi määratlus eesti folkloristikas – lk 23
1.2. Parallelismi stiililingvistilisi põhijooni – lk 24
1.2.1. Stiililingvistika põhimõisted – lk 24
1.2.2. Peamised konsituatsioonitegurid – lk 28
1.2.2.1. Keele kasutamine poeetilistes struktuurides – lk 29
1.2.2.2. Samasuse esteetika – lk 32
1.2.2.3. Loomulik kommunikatsioon – lk 34
1.2.2.4. Sünkretism – lk 35
1.2.3. Parallelism kui keeleline ja poeetiline struktuur – lk 38
1.2.4. Eesti regilaulu värsiparallelism ekvivalentsisuhete süsteemina – lk 44
1.2.4.1. Situatsiooniekvivalents – lk 44
1.2.4.2. Süntaktilise pindstruktuuri ekvivalents – lk 46
1.2.4.3. Värsielementide ekvivalents – lk 47
1.3. Värsiparallelismi lingvistilise käsitlemise üldpõhimõtted – lk 50
1.4. Värsiparallelismi kujunemine ja levik – lk 51
1.5. Värsiparallelismi uurimisloost – lk 56
1.6. Analüüsimaterjal – lk 60
2. Süntaktilise pindstruktuuri analüüs – lk 65
2.1. Uurimispõhimõtted ja metoodika – lk 65
2.2. Parallelismipaar – lk 69
2.2.1. Peavärss – lk 69
2.2.1.1. Koostis – lk 69
2.2.1.2. Peavärsistruktuurid – lk 71
2.2.2. Järelvärss võrrelduna peavärsiga – lk 74
2.2.2.1. Süntaktiline identsusparallelism – lk 74
2.2.2.2. Süntaktiline analoogiaparallelism – lk 75
2.2.3 Üleminek peavärsilt järelvärsile – lk 81
2.2.3.1. Elementide stabiilsus ja dünaamilisus – lk 83
2.2.3.2. Dünaamikakombinatsioonid – lk 90
2.2.4. Analoogiaparallelismipaar tervikuna – lk 93
2.3. Parallelismirühm – lk 96
2.3.1. Konjunktiivsed rühmamallid – lk 96
2.3.2. Disjunktiivsed rühmamallid – lk 101
2.4. Poolvärsse sisaldavaist parallelismipaaridest ja -rühmadest – lk 103
2.5. Stiilitähiste seos stiilistiimulitega – lk 108
2.5.1. Eesti regilaulu värsiparallelism üldiselt – lk 108
2.5.2. Parallelism eri laulurühmades – lk 109
3. Infostruktuuri analüüs – lk 112
3.1. Lähtekohad – lk 112
3.1.1. Infostruktuuri mõistest – lk 112
3.1.2. Parallelismi infostruktuuri üldiseloomustus – lk 118
3.1.3. Uurimispõhimõtted ja metoodika – lk 122
3.2. Parallelism, mille individuaalsituatsioon määratakse rühmasiseselt – lk 124
3.2.1. Markeerimata infostruktuuriga parallelism – lk 126
3.2.2. Hõlmatud paradigmadega parallelism – lk 135
3.2.3. Parallelism, mille piires pole antud kõiki primaarkeelelisi determinatsioonisuhteid – lk 140
3.2.3.1. Anžabmaan – lk 141
3.2.3.2. Potentsiaalne välisdeterminatsioon – lk 141
3.3. Väliselt määratud situatsiooniga parallelism – lk 142
3.3.1. Predikatiivsed operatsioonid – lk 143
3.3.1.1. Situatsioonikomponentide tasandil toimuvad operatsioonid – lk 143
3.3.1.2. Situatsiooni tasandil toimivad operatsioonid – lk 146
3.3.2. Operatsioonide kombineerumine – lk 151
3.3.2.1. Situatsioonikomponentide tasandil toimivad operatsioonid – lk 151
3.3.2.2. Situatsiooni tasandil toimivad operatsioonid – lk 152
3.3.3. Elementide infoväärtused komponendioperatsioonides – lk 153
3.3.4. Sekundaarteateliinide arv – lk 154
3.3.5. Parallelismirühma infostruktuur – lk 156
3.4. Poolvärsse sisaldavaist parallelismirühmadest – lk 159
3.5. Stiilitähiste seos stiilistiimulitega – lk 160
3.5.1. Eesti regilaulu värsiparallelism üldiselt – lk 160
3.5.2. Parallelism eri laulurühmades – lk 161
3.6. Vastavusi parallelismi süntaktilise pindstruktuuri ja infostruktuuri vahel – lk 163
3.6.1. Peavärss – lk 163
3.6.2. Parallelismirühm – lk 165
4. Kokkuvõte – lk 169
4.1. Parallelismi süntaktilise pindstruktuuri ja infostruktuuri põhijooned – lk 169
4.2. Parallelism eri laulurühmades – lk 177
4.2.1. Laululiigilisi erijooni – lk 177
4.2.2. Lokaalseid ja individuaalseid erijooni – lk 179
Lühendid ja sümbolid – lk 181
Kirjandus – lk 183
Analüüsimaterjal – lk 199






































































