Hannu Remes
Tõlkijad Väino Klaus, Piret Norvik ja Eva Velsker
Keeletoimetaja Ann Siiman
Kujundaja ja küljendaja Sirje Ratso
Tagakaane foto: Lasse Lyytikäinen
Trükikoda Pakett
ISBN 978-9949-9222-9-1
Tallinn, 2022
282 lk
Soome keeleteadlane Hannu Remes on aastakümneid järjepidevalt tegutsenud Soome-Eesti keele- ja kultuurisillal. Ta on uurinud soome ja eesti keele sarnasusi ja erinevusi ning nende tagamaid, kahe maa keele- ja kultuurielu suhete kujunemislugu, koostanud eesti keele grammatika soomlastele, õpetanud ülikoolides, aktiivselt osalenud kultuuri-ja teadussuhtluses, levitanud mõlemal maal teadmisi naabrite keele ja kultuuri kohta. Ta on Emakeele Seltsi ja Johannes Aaviku Seltsi auliige, Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Siinne kogumik koondab eri allikates ilmunud artikleid, millest enamik ilmub eesti keeles esimest korda. Artiklid jagunevad nelja ossa. Esimene osa „Soome ja eesti keelest kontrastiivselt“ annab sissevaate autori lingvistilisse uurimistöösse. „Uurimise ja õpetamise eri ajajärkudest“ tutvustab eesti ja soome keele võrdlemise, vastastikuse õpetamise ja uurimise etappe 19. sajandist tänapäevani. Juhani Aho retseptsiooni Eestis, Johannes Aaviku Aho-huvi ja Aavikut sõnade kinkijana käsitleb kolmas osa „Kaks Johannest“. Viimane osa „Kirjutisi keele- ja kultuurikontaktidest“ sisaldab kirjutisi Eino Leino ja teiste soome estofiilide tegevusest. Kogumik pakub lugemisvara nii keelekui ka kirjandus- ja kultuurisuhete huvilistele
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Autoriõigus: Emakeele Selts ja Hannu Remes
SISUKORD
Eessõna – lk 7
Soome ja eesti keelest kontrastiivselt
Soome ja eesti noomenimuutmise tüpoloogiast – lk 13
Mõningaist eesti verbide muuttüüpidest – 24
Soome ja eesti kontraheerunud verbidest – lk 36
Võrdlemisest võrreldes: soome ja eesti võrdlusastmete morfoloogia – lk 45
Tugevnev astmevaheldus ja paradigmade restruktureerimine – soome ja eesti muutmissuhete käsitlusi – lk 54
Normeerimine ja sugulaskeelte erinevused – lk 67
Kollektiivsust ja kohta väljendavate tuletustüüpide suhetest soome ja eesti keeles – lk 75
Adverbide tuletustüübid soome ja eesti keeles – lk 84
Soome ja eesti tuletustüüpide suhetest – lk 102
Soome laensõnade muutmine eesti keeles – lk 112
Pronoomenite kasutusest eesti relatiivlauseis – lk 118
Uurimise ja õpetamise eri ajajärkudest
Ema või õde? Kuidas suhtuti soome keelde ja soome sõnade laenamisse 19. sajandi Eestis – lk 129
Elias Lönnroti mõtteid eesti keelest – lk 147
Eesti keele õpetuse ja uurimise algusaegadest Soomes – lk 157
Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased – lk 178
Kaks aastakümmet kontrastiivseminare – lk 192
Paarkümmend aastat hiljem – lk 202
Kaks Johannest
Juhani Aho Eestis – lk 207
Johannes Aavik ja Juhani Aho – lk 225
Sõnakimp luuletajale kingiks – lk 237
Kirjutisi keele- ja kultuurikontaktidest
Luuleneitsi Tartus. Saima Harmaja sünnist sada aastat – lk 247
170 aastat Elias Lönnroti Eesti matkast – lk 251
Estofiil Eino Leino – lk 256
Eino Leino eestiainelistes luuletustes mühab vabaduse maru ja purjetavad Öösalu hahad – lk 264
Martti ja Elsa – kaks kultuurisilla ehitajat – lk 272
Julius Krohn ja esimene eesti keele grammatika – lk 279
