đŒđ đđđđđđđđ Helju Kaal
đŒđ đđđđđđđđ Helju Kaal
06.03.1930â19.01.2023
19. jaanuaril 2023 jÔudis lÔpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee.
Helju oli pĂŒhendanud seltsile oma elust ĂŒle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jĂ€tkus teda tĂ€itma paljusid ja mitmesuguseid ĂŒlesandeid. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust ning koordineerides iga-aastaste murdevĂ”istluste lĂ€biviimist. Need ajamahukad hoogtööd hĂ”lmasid nii vĂ”istluste ettevalmistamist, ĂŒleskutsete kirjutamist, kĂŒsitluskavade levitamist, hulgalisi kirjavahetusi kui ka vĂ”istlustööde vastu- ja arvelevĂ”ttu.
Helju Kaalu jĂ€rjepidevaks hooleks olid veel keeleliste bibliograafiate koostamine ja seltsi raamatukogu korrashoid. Ta hoidis silma peal lisandunud teostel ja korraldas vĂ€ljaannete vahetust. Vajaduse korral oli ta filoloogi ja murdetundjana abiks nii kĂ€sikirjade trĂŒkiks ettevalmistamisel kui ka toimetamisel. Ta on koos Mari Musta ja Eevi Rossiga toimetanud trĂŒkki korrespondentide kogumikud âKuiss vanal VĂ”romaal eletiâ (2005), âEnnemustitsel Mulgimaalâ (2008) ja âMinevikupĂ€randit HÀÀdemeesteltâ (2012).
KĂ”iki oma mitmesuguseid ĂŒlesandeid tĂ€itis ta suure hoole ja armastusega. Helju Kaalu enesestmĂ”istetava kohalolu, abivalmiduse ja sĂ”bralikkuse tĂ”ttu pidasid teda nii seltsi liikmed kui ka kĂŒlalised seltsi tĂ”eliseks perenaiseks.
Helju Kaalu pĂŒhendunud tööd eesti keele heaks on tunnustanud haridusministeerium, president Toomas Hendrik Ilveselt pĂ€lvis ta 2008. aastal ValgetĂ€he V klassi teenemĂ€rgi. Emakeele Seltsi auliige oli ta alates 2010. aastast.
Emakeele Selts mĂ€lestab oma teenekat kolleegi ning avaldab sĂŒgavat kaastunnet omastele.