Keeletoimkonna seisukohavõtt 𝘴𝘦-lõpuliste nimede käänamise kohta (09.09.2026)

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas oma 9. septembri 2026. a  koosolekul muu hulgas se-lõpuliste  nimede käänamist, seda nii isiku- kui ka kohanimede puhul. Senised soovitused käsitlevad kumbagi rühma veidi erinevalt.

Isikunimedes, nagu Jürise,  Karuse, Kuklase, Madise, Rebase, Tõnise, säilis soovituse kohaselt  käänamisel kogu paradigma ulatuses tüvi muutumatult, seega osastav kääne neist nimedest on Jüriset, Karuset, Kuklaset, Madiset, Rebaset, Tõniset. Igapäevapruugis esineb neist nimedest osastavas käändes ka vorme ilma viimase silbi e-ta,  nt õnnitleti Ülle Madist. Seda esineb siiski vähe ja keeletoimkond jäi siin senise pruugi soovitamise juurde, mis tuleneb sõnade  endi tüübist, nt osastav Madiset, nagu mesila : mesilat.

Kohanimede käänamise soovituses on aga pikalt osa vorme olnud seotud nendele vastava üldnime käändevormidega. Eriti puudutab see se-lõpuliste kohanimede osastava käände vorme, milles sageli lõpusilbi e kaob,  vrd Avanduse : osastav Avandust, Edise : Edist, Ignase : Ignast, Ilvese : Ilvest, Madise : Madist. Lõppsilbi e ei kao, kui eelneb kaashäälikuühend, millele on raske liita osastava tunnust t, nt Arupealse : Arupealset, Eense : Eenset, Lähtse : Lähtset.

Seega, kui järgida senist soovitust, peaksime kirjutama külastame Madist, kui sõidame Harjumaale Lääne-Harju valda Madise külla, aga külastame Madiset, kui küllakutsujaks on president. Kohanimi käändub isikunimest erinevalt.

Selline kahetisus on aga keeles ebaotstarbekas ja tänapäeva keelepruuk neil juhtudel selget vahet ei tee. Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustas pidada ka kohanimede puhul põhiliseks käänamisviisiks seda, milles tüvi ei muutu, seega osastav oleks nende näidete puhul Avanduset, Ediset, Ignaset, Ilveset, Madiset. Loomulikult jääb  ka senise soovituse kohane vorm kehtima ja nii tuleb normingukohaseks lugeda nii osastava vorme Avanduset kui ka Avandust, Alutaguset kui ka Alutagust, samuti Narvataguset ja Narvatagust. Eriti neil juhtudel, kui käänduva nime lõpus on äratuntav üldnimi, nt tagune, mõjub ilma e-ta vorm loomulikumana, ent see tunne võib igal keelekasutajal olla erinev, seetõttu norming siin vahet ei tee.

Peeter Päll

Seisukohavõtt on leitav: www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond/