Tartus avati 27. juunil 2026 Lauri Kettuse mälestusmärk
27. juunil 2026 avati Tartus Kassitoomel keeleteadlase, estofiili ja Emakeele Seltsi asutaja Lauri Kettuse mälestusmärk.
Monumendi autor on kujur Elo Liiv ning pronksivalu tehti OÜ Uus Monumentaal töökojas.
Avatseremoonial kõnelesid Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Soome suursaadik Vesa Vasara, Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang, kujur Elo Liiv ning mälestusmärgi idee autor ja mälestusmärgitoimkonna juht Jüri Valge. Laulis Vanemuise ooperisolist Kristjan Häggblom ning Lauri Kettuse luulekatkendi luges Emakeele Seltsi kaasteadussekretär Jaana Toome.
Baeri tänava ja oru vahele paigaldatud mälestusmärk kujutab Lauri Kettust liikumas soome kelguga, mille Eestisse toojaks teda peetakse. Kelgu istmel on pakid tema kirjutatud raamatutega, millest pealmine on eestikeelne luulekogu „Südame sillad“. Figuur on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja lausetega. Koos mälestusmärgi rajamisega korrastati ka seda ümbritsev pargiosa.
Lauri Kettunen oli tema osalusel 1920. aastal Tartu Ülikooli asutatud läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor. Ta asutas Emakeele Seltsi, mõjutas selle esimese esimehena oluliselt professionaalse keelekorraldustegevuse kujunemist, keeleuurimise arengut ning perekonnanimede eestistamist. Ta aitas kaasa eesti keele kui noore riigikeele staatuse tunnustamisele ja edendas hõimuliikumist. Taas Soomes elades ja töötades levitas Kettunen Eesti-sõbralikke ideid ja toetas eestlasi, k.a soomepoisse. Juba Eesti Vabadussõja ajal oli ta korraldanud Soome vabatahtlike tulekut Eestit kaitsma.
Mälestusmärgi rajamise algatas Emakeele Selts. Selle põhipartnerid ja suurtoetajad olid Tartu linn ja Tartu Ülikool. Mälestusmärgi rajamist toetas 415 üksikannetajat ning 42 asutust ja organisatsiooni nii Eestist kui ka Soomest.
Lauri Kettuse elust ja tegevusest ning mälestusmärgi rajamisest saab lähemalt lugeda infolehelt, millele juhatab ka mälestusmärgi juures olev QR-kood.